See on Camps Bay rand, seal elavad rikkad ja selle pildi pühendan Maribunile, sest seal rannal lamades lugesin tema blogist postitust kus ta rääkis, et ta tahaks olla rannal või soojal maal või mis iganes...
ma olen muidu 100% korteriinimene aga vot sellisest majast mina ära ei ütleks, nii armas ja väike ja muinasjutuline, kas te ei arva. Selliseid majakesi on Kaplinn täis
dit is ek! (see olen mina afr.) lauamäe otsas
ja see on lauamägi kaugelt, kas pole mitte imeline, selle mäe jalamil asubki Kaplinn
ja see on ANC(African National Congress) ehk siis LAV'i juhtivpartei valimisjaoskond, nali seisneb selles et see maja asus lihtsalt keset põldu kusagil in the middle of nowhere. kujutate ette et keskerakonnal kontor kusagil koeru põldude vahel on? ei
ja noh elevandid et te ikka ära ei unustaks et ma aafrikas elan

Kui ma kunagi kirjutasin, et tõeline Aafrika on minuni jõudnud, siis nüüd võiks öelda et aafrika on lausa käega katsuda, sõna otseses mõttes. Paar nädalat tagasi lamasin oma voodis, uks oli lahti ja mõnus briis puhus läbi juuste, telekas töötas vaikselt ja mina kõikusin une ja ülevaloleku vahel, see on parim tunne ning see saab mulle osaks vaid paar korda aastas, ma mõtlesin, et oh milline imeline õhtu, mul on uni! Ja siis tundsin midagi käel ning liigutasin end kiiresti. Ja ma nägin suurt prussakat voodi taha jooksmas. Olin krapsti üleval, Kimon magas ema toas, seega polnud kedagi kes prussakat minu eest tapaks. Leidsin end kikivarvukil Kimoni voodilt, king käes ning mõtlesin, et kas see mis just juhtus oli uni või reaalsus? Kas tõesti oli prussakas minu voodis, KÄE PEAL? Ja siis see juhtus. Nägin seda saatuslikku kakalaas’i (prussakas in afrikaans) mööda seina jooksmas, minu voodi tagant, otse minu suunas, mõtlesin et oota vaid sa raibe, võtsin julguse kokku ja lömastasin selle looma oma kauni kossiga. Hoidsin veel teda kaua surve all et ta ikka kindlasti sureks ja olin enda üle uhke ning eemaldasin kinga, kuid ta oli ikka elus. Te ei kujuta ettegi kui raske siinseid prussakaid tappa on, neil on raudkilbid seljal. Siis hõõrusin kossi ta seljal terve keha jõuga, nägin et vaibal oli sisikonnast lausa triip, alles siis julgesin kossi uuesti eemaldada ja ikka tema tundlad liikusid. Nüüd peksin teda halastamatult jalanõuga et ta lõplikult sureks. Sulgesin kõik uksed ja aknad aga avastasin, et sellest suurt abi ei ole sest auke on kõikjal ikkagi miljon ja kui prussakas tahab, tuleb ta jälle. Sel ööl uinusin voodi äärel, seinast võimalikult kaugel, uni kippus silma aga ma üritasin üleval olla, iga 30 sekundi tagant lõin silmad uuesti lahti ja observeerisin seinu, et näha ega uut prussakat pole tulnud ja nii ärkasin öösel iga kolme tunni tagant üles. Järgneva nädala magasin voodiäärel. Enam pole seda jubedat juhust juhtunud, aga üleeile oli minu toas sisalik, kuid tema, surma aimates, jooksis vabatahtlikult välja. Te võite nüüd mõelda, et miline plika, nii suur mure ühest prussakast, aga ärge arvake. Siia majja tulles mõtlesin, et aafrika naised kui prussakat näevad ei tee väljagi aga tutkit. Kiljuvad samamoodi nagu mina, veel hulleminigi. Üleeile õhtul oli meil suures toas hiir, kuulsin ühte karjumist ja möirgamist. Väike armas hiireke aga kahjuks vend Chad lömastas ta ja siis ei julenud keegi hiirelaipa välja viia. Kogu naispere oli kikivarvul diivanite ja toolide otsas ja siis tulin mina, matsakas eesti naine ja võtsin hiire kätte, suudlesin teist hüvastijätuks ning viskasin prügikasti.

Ning kunagi panin kameeleoni või millegi sellise pildi ka, mainisin et õe boyfriend toob vahel mõne kaasa kui koduteelt leiab ja tal on see harjumuseks saanud. Ma iga kord sõiman tal näo täis, et miks ometi????? Ta toob kameeleoni oma pere juurest ära et teda siis terve päev siin umbses toas hoida ja lõpuks mu koera nina alla visata, et sähh mängi, igavene mölakas. Ma siis salaja võtan selle looma kätte ja üritan kusagile taime peale viia, aga kus sa siin Mitchell’s Plainis taimi leiad, eriti ei leia, eks see kameeleon jätkab siis oma nukrat elu asfaldil. Ja kui tüdrukud tahavad eputada siis võtvad ta ja panevad pluusi peale ja kui vaeseke siis end liigutada julgeb hakkavad kiljuma ja hüplema nii et kameeleon maha kukub :( ja siis ütlevad, et ÄHH VAATA TA LIIGUTAB EGA TA HAIGET EI SAANUD. Siis olen jälle mina see kes vaest kameeleoni silitama, suudlema ning kätel kandma peab.

ps. eelmise postituse jätkuks ütleksin et vaadake filmi The Virgin Suicides

Aafrikast lahkudes hakkan ma kõige rohkem oma õdesid igatsema. Eestis on mul viie aastane vend, seega suurema osa oma elust olen ma üksi veetnud. Siin on mul aga kaks vanemat venda ja kolm õde kellest kaks on minuga peaaegu sama vanad (teine tüdruk on venna tüdruksõber ja minu õe parim sõbranna, aga minu jaoks ka siiski õde, sest ta elab siin). Ja ma vahetevahel mõtlen, et mul on elu nagu filmis. Minu õed on väga armastavad ja kannatlikud, me ei tülitse mitte kunagi. Vahetevahel ütleme üksteisele paar krõbedamat sõna, aga siis hakkame kohe itsitama. Iga hommik ärkan ma üles ja siis ootan et nad koju tuleksid. Ja kui nad siis jõuavad küsin kuidas neil eksamid läksid ja kes koolis peksa sai. Kuumadel suvepäevadel lamaskleme poolalasti terve päeva ema suurel voodil ja sügame üksteisel selga ja juukseid ja teeme üksteisele patse. Keedame üksteisele kohvi ja praeme muna, klatšime totakaid aafrika poisse ja arutleme, milline on meie unistuste outfit jõululaupäevaks. Vaatame koos doctror phili ja oprah’t ning õpetame üksteisele võõrkeeli. Käime üksteise eest poes ja elame vennal seljas et ta meid KFC’sse sööma viiks. Aitame üksteisel eksamiteks valmistuda ja teeme totraid pilte ja videosid. Arutleme erutunult jumala eksistentsi üle ja tantsime gospelilaulude järgi. Mängime koos arvutimänge ja playstationit ning kuulame päevas neli korda otsast lõpuni Beyoncé plaati ning üürgame kaasa laulda. Minu õed on Kimon ja Simoné, nad käivad Westridge High 11B klassis. Simoné näeb välja nagu segu mustanahalisest ja asiaadist, tal on rohelised silmad ja krussis juuksed ning tema väikese keha kohta kopsakas büst. Ta on hoolikas õpilane ja päästetud kristlane kes pattu harva laskub. Kimon on imepeenike ja tal on väga suured pruunid silmad, ta on tantsija ja oskab ka väga ilusti laulda ja on samuti jumalale väga pühendunud. Kumbki neist ei ole suupeale kukkunud, kui poisid neid liiga kauaks vahtima jäävad karjuvad, HEEEEYYY TAKE A PICTURE, IT WILL LAST LONGER!!!

need on minu õed Simoné ja Kimon.

I greet you in the wonderful name of jesus christ,

nii alustab pastor tavaliselt pühapäeva hommikust teenistust, aga mina ei ole pastor, seega mida ma oskan öelda, SHALOM. Käisin reisil ära ja jagan nüüd teiega muljeid. Sellest ei viitsi pläkutada kus ma käisin ja mis tegin. Western Cape ja Eastern Cape (need on provintsid), Port Elizabeth, Cape Town, Tsitsikamma, Oudtshoorn, Knysna (linnad) ja nii edasi ja nii edasi,,,,table mountain(lauamägi), jaanalinnufarm, ratanga junction (lõbustuspark), cape of good hope (hea lootuse neem), elevandipark jne. Aga mis peamine, ma kohtusin väga paljude huvitavate inimestega. Reisil oli meid umbes 40, aga teps mitte kõik YFU vahetusõpilased, lõviosa oli muidugi sakslasi (:S) siis šveitslased, austerlane, soomlane, rootslased, norrakad, ungarlane, hollandlane, prantslased (vaieldamatult minu lemmikud tüdrukud!), tšiilikas ja eestlased. Leidus ka kõiksugu naljakaid hübriide, näiteks üks šveitsi poiss oli tegelikult brasiillane ja võis rääkida mistahes keeles, prantsuse, saksa, inglise, portugali? (üks vanematest on poolenisti šveitslane), oli veel pool šveitslane pool rumeenlane, pool norrakas pool ameeriklane ja üks prantsuse tüdruk oli 3 aastat boliivias elanud, seega tema sai Tšiili Rodrigo Torresega hispaania keeles rääkida!
Kui ma mõtlesin et ma olen paksude paks siis te oleksite noid eitesid pidanud nägema, tõelised tünnid. Oli seal ikka naisi kes ütlesid, et uhh mina olen 10 kilo juurde võtnud ja ega nad söögikordade ajal end tagasi ei hoidnud, ikka nautisid seda mida emake loodusel neile pakkuda on! Ja mõtled küll et eurooplased, SAKSLASED, enda sõnul nii imelised inimesed, kellelgi polnud õrna aimugi mis Eesti pealinn võiks olla, OOTA KUIDAS EESTI INGLISE KEEELES ON, ONGI ESTONIA VÄ, MISASJA MA POLE KUULNUDKI, KUS TA MUIDU ASUB TÄPSELT. Väga ebaintelligentsed nolgid ja siis šveitsi plika imestas kui ma teadsin nende pealinna, tule taevas appi. Aga mis mind väga imestas oli see, et suur enamus on pere vähemalt kord vahetanud ja oli ka inimesi kes on pere 5 korda vahetanud, me oleme siin ju ainult 5 kuud olnudki! Ma ei tea kas probleem on peredes või õpilastes endis aga ma tunnen neile sügavalt kaasa, üks rootsi poiss on hästi veider ja ükski pere ei taha teda selle pärast et ta ei pese end ja haiseb, ja alati käib samade riietega jne. Päris nukker lugu. Nende keeltega on nüüd nii, et hollandi tüdrukul on afrikaani keel suus (aga see on nagu algeline versioon hollandi keelest) ja paljud sakslased kes elavad valgetes afrikaani peredes ja käivad afrikaani koolides oskavad juba ka päris hästi. Lõviosa meist elabki valgetes peredes ja siis nad rääkisid kuidas teenija tuleb hommikul tuppa ja küsib mis sa süüa tahad ja siis aednik kastab tagaaias lilli ja nii edasi ja nii edasi, no on alles elu :D ma olen siin mitchell’s plainis iseenda teenija ja aeda meil polegi! Muidu teisel eesti tüdrukul Elisal on ka teenija ja aednik aga tema elab mustanahaliste peres, ütlesin seda seepärast, et te ei arvaks et kõik mustanahalised siin maal mudasse tambitud on! Osad kes elavad xhosa ja tswana ja sotho peredes saavad juba nondest keeltest veidi aru ja oi küll ma olen kade!!!!!!!
Aga kui me Kaplinna jõudsime oli hea kodune tunne küll ja kõikidele meeldis see linn väga, no mis me naljatame, vaieldamatult lõuna-aafrika vabariigi ilusaim linn selles pole kahtlustki (irw ma pole küll mujal veel käinud aga järmine aasta lähen Elisale Pretoriasse ja Johannesburgi külla, küll siis tulen uue arvamusega). Jah, kadedus oli õhus! Oli ka lollakaid kes tulid rääkima kui lahe on Bloemfontein või P.E. aga selle jutuga võivad nad minupoolest kuupeale ka käia. Ah mida ma unustasin ennist öelda, meil on ka vahetusõpilaste seas paar! Rootsi poiss ja prantsuse tüdruk, nad elavad mõlemad Limpopo provintsis, Tzaneen’i linnas ja elavad samas townshipis, üksteisest umbes 20 min. Kaugusel, kas pole tore.
Ja mis mul veel meenus oli see, et meie bussist varastati pariisi tüdrukul ipod ära, seega see pidi väga tõenäoliselt keegi meie seast olema ja kui me canal walkis shoppamas käisime varastati šveitsi tüdrukul digikas ära ja teisi on juba vahetusaasta jooksul ka röövitud ja mitte ainult mustanahaliste poolt. Ühel tüdrukul varastas valge klassivend mobiili ära, pärast sai tagasi aga siiski. Ja teisel tuli tänaval valge mees juurde varastas mobiili ära ja siis ohver küsis kas ma vähemalt oma sim-kaardi saaks tagasi ja röövel ütles OK ja andis sim-kaardi tagasi, HAHA, oleks kõik röövlid nii heasüdamlikud!

Ma eespool mainisin et osad elavad townshippides (mustanahliste omades) ja ma kujutasin ette et nad elavad mingites jubedates hurtsikutes aga oh ei! Ma nägin ühe poisi majast pilti ja tema maja oli 4x kaunim kui minu oma. Seega mul on tunne, et mina elan ikkagi ühes vaeseimas peres ja iga kord kui keegi kuulis et ma Mitchell’s Plainis elan läksid silmad suureks ja öeldi DON’T TALK SHIT või OH MY WORD (jah siin ei tohi jumala nime niisama suhu võtta ja oh my godi asemel öeldakse oh my word (OH MINU SÕNA!) või oh my soul (OH MINU HING). Siis küsiti et kuidas ma toime tulen ja kas pole mitte hirmus jne jne ja siis ma rääkisin neile hirmulugusid sellest kuidas ma vahel püssipauke kuulen ja kuidas mu klassivend oma venda pussitas ja venna sõber teise sõbra ära tappis siin tänavanurgal jne jne! HEHEHE, ega see asi pole üldsegi nii hull, aga oli päris meeltlahutav nende punnis silmi ja hirmul suid vaadata!

Ah ja jälle ma unustasin! Olen ikka domkop (afrikaani keeles lollpea), ma ei rääkinud kuidas mu bussisõit läks, ütlesin et 12 tundi läbi öise lõuna-aafrika üksinda ja võib ju hirmuäratav tunduda aga see aeg läks lennates ja siis ma ei teadnud kus maha täpselt minna sest buss peatus kümnes kohas ja kusagil jaamade nimesid polnud ja kui ma siis bussis töötavale neiule oma piletit näitasin ja küsisin, et vabandage kus ma maha pean minema, siis ta ütles ertunud häälel, et kallike sa pidid juba eelmises peatuses maha minema! Mis te arvate mida ma tundsin? Ma olin Port Elizabethist juba möödas ja kihutasin East Londoni poole, endal uhke nägu peas! Siis see naine ütles, et nad viivad mu tagasi, no häbi oli aga hea meel oli ka, mõtlesin, et küll need teised on mind nüüd tund aega oodanud ja püha viha täis aga kui ma peatusesse jõudsin ei olnud seal kedagi, helistas siis Elisa ja küsis et oota kus sa oled (YFU töötajad olid ära unustanud et mina ka reisile tulen ja kui Elisa neile seda meelde tuletas ei olnud neil õrna aimugi kus kohas täpselt ma seal P.E.s olen, eks ma siis istusin hommikul kell 5 oma nelja pambuga seal teeäärel ja mõlgutasin mõtteid, selle aja jooksul sai sada taksojuhti mind läbi küsitleda ja üks pinnis mult isegi mu mxiti numbri välja ja nüüd ta tüdruksõber sai teada et ma ta mxitis olen ja tuli mind süüdistama et minusugused eesti litsid abielusid lõhuvadki (ma olin selle mehega nii palju rääkinud: tere, kuidas läheb, hästi tänan ja sul...)
Ja tuli väga korrapäratu ja inetu sissekanne ning olen kindel, et midagi jäi kirjutamata aga neist siis järgmises postituses, hetkel on meil nõbu Nikita Johannesburgist külas ja lähen nüüd nende aega veetma, totsiens!

Hetkel olen ma kodus passinud juba mitu nädalat, sest kõik teised on tööl ja koolis ja nii ma siis olen ja magan ja söön ja eksisteerin....aga see kõik on peagi muutumas. Esiteks on meil noorte kirikuga selline üritus nagu power 24, see tähendab seda et kui tavaliselt oleme reede õhtul paar tundi kirikus ja siis iga roju oma koju, siis seekord läheme Beacon Valley baptistikirikusse, magame seal terve öö, muidugi mängime ka mänge, JEHUUU ja järgmine päev läheme kõikide Mitchell’s Plaini baptistikirikute noortegruppidega matkama jne. Ja järmine reede lähen YFU detsembrituurile mis võtab aset küll siinsamas Western Cape’is, aga siiski. Alguse saab see Port Elizabethist kuhu sõidan BUSSIGA ÜKSI 12 TUNDI LÄBI ÖISE LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI, kui ma kuus korda vägistatud ja röövitud ei saa on see ime!!! Olgu asjalood nii hullud ka ei ole, aga mis mind nukraks muudab on see, et mu telefoni ja ipodi akud ei kesta nii kaua. Aga see tuur kestab 12 päeva ja üle viie kuu näen ka teist Eesti tüdrukut kes muidu Pretorias resideerub. Mis kõige coolim, nemad Gautengist ja mujalt (Gauteng on teine provints) tulevad kambakesi ka bussiga ja nende distants on 8x pikem kui minu oma seega nad saavad palju näha. Igatahes järgmine postitus tuleb arvatavasti peale toda reisikest. Muide reis toimub minu matric balli ajal seega ma sinna ka minna ei saa, kes ei tea siis see on nagu ameeriklastel prom, elu tähthetk! Aga mõnes mõttes on see ka kergendus sest sinna alla oleks jälle hunnikud raha pidanud panema, ma ei ole eriline balli tüüpi naine, aga ma ei saa nüüd ju afterpartyle ka minna, TEIST KORDA JÄRJEST! Nojah, loodan et minu tuur saab tore olema.
Nüüd aga asja juurde, kõigepealt viiendal novembril oli Guy Fawkes day, ma mäletan häguselt et kunagi me inglise keele tunnis õppisime seda ja kes on näinud filmi V for Vendetta peaks ka üht-teist teadma. Igatahes minu jaoks oli suur üllatus, et seda LAVis tähistatakse, sest see pärineb Inglismaalt ja selles olen ma nii kindel et võin oma väikese sõrme ära süüa kui mul õigus ei ole. Siiski aga tuli üks mu klassivend mulle räuskama, et LOLL OLED GUY FAWKES DAY ON LÕUNA-AAFRIKAST PÄRIT, ma küsisin et kulla mees kas sa tead ka ajalugu guy fawkes day taga ja ta jutustas mulle loo härrast nimega guy fawkes ja kuidas ta omal ajal parlamendihoone tahtis õhku lasta, aga tema arvas et see kõik toimus siinsamas aafrikas, pidin ta unistused purustama. Igatahes tähistatakse seda päeva nii, et tehakse kõiksugu jälkusi ja ilgusi. A la pannakse õhupalli sisse koerasitta ja muud ilget ja visatakse sind sellega, veel visatakse sind munade ja kõige mädanenuga ja SIIS LÕIGATAKSE ŽILETIGA NÄGU!!! Muidugi on see päev, kus ükski normaalne koolilaps kooli ei lähe ja vanematel pole probleemi lapse vabastamisega, sest kes ikka sellisel päeval oma pead toauksest tahab välja pista. Aga kui õhtu saabub siis lastakse rakette, lasime meiegi aga mingeid 5 randiseid pauke, neid just erilisteks rakettideks nimetada ei saa. Jah oli tore!
Muide vabandan, ennist rääkisin et mu tädil on pikk keeruline moslemi nimi. Ega ikka ei ole küll, nüüd sain alles teada et ta pärisnimi on Mymoena (hääldus meimuna), ja my tähendab ju afikaani ja oh imet ka inglise keeles minu seega kokku teeks minu muna, mis oli ka meie tiimi nimi laagris, kokkusattumus missugune.
Mida ma aga enda juures tähele olen pannud on see, et lisaks sellele et ma ei räägi siin mitte inglise keelt vaid mingles’it, mis on siis segu afrikaani ja inglise keelest, olen ma omaks võtnud ka muud afrikaanikeelsed häälitsused. Toon näite, kui meie Eestis haiget saame ütleme ju aia või ai või autš või midagi sellist, siis alguses siinsed ei saanud aru mida ma ütlen, sest nemad ütlevad EINA. Ja minagi kui varvas uksepaku taha jääb kriiskan nüüd EEEEINNNNAAAA mitte AIIIAAA. Teine asi on see, et kui meie eestis millegi ilge peale IU või VÄKKK ütleme siis siin öeldakse SIES (hääldus siss) ja jällegi iud ja väkid on minu sõnavarast kadunud ja asendunud sies’iga.
Ja muide üks avastus veel! Kirikus juuakse teatavasti pits veini kui kristuse vere sümbolit. Mina muidugi mitte, aga üks päev uurisin et kas see on odav ja vastik vein mis nad pakuvad või? Ja kui siis Simoné tegi suured silmad pähe ja ütles EGA SEE VEIN EI OLE, ma küsisin et no toho tonti mis ta siis on ja tuleb välja et see on GRAPETISER, mis on põhimõtteliselt limonaad, ma olin nii pettunud, kukkusin erutunult seletama et KUIDAS SAAB GRAPETISER KRISTUSE VERD SÜMBOLISEERIDA, aga nad leidsid minu argumendi naljaka olevat. Ma ei saa neid enam iial nii tõsiselt võtta, kui nad selle pitsi kätte saavad hoiavad seda peos sulgevad silmad ja palvetavad ja siis võtavad selle SAATUSLIKU LONKSU GRAPETISERIT. Ma küsisin emalt et miks siis veini ei pakuta ja vastus mu küsimusele oli päris arukas, mõelge nüüd, kõiksugu eluheidikud käivad ju seal kirikus ja paljud on neist võib-olla alkohoolikud või endised alkohoolikud ja siis tulevad kirikusse ja saavad jälle veini maitse suhu! Nii kah ei saa, muide ma ei tea kas ma seda mainisin aga siin ükskõik mis alkohoolne jook on kõik on VEIN, sõber mul küsis kuule sa heinekeni veini oled proovinud või :D Aga nähtavasti pakutakse kirkus ka saia mis sümboliseerib kristuse keha, see ei ole muidugi selline lihtne päts mis pärit kusagilt keldripoest, see on selline ümmargune ja naljakas ja minu silmis jällegi väga püha aga peale teenistust mida ma näen. VANAEMA JOOKSEB ALTARI JUURDE JA PISTAB ÜLE JÄÄNUD SAIA KOTTI. Ja kui autos hakkas siis seda nosima ja viis koju moslemist vanaisale ka maitsta, ülejäänud õhtu nosisidki teleka eest kristuse keha.
Ja jällegi on minu sissekanne mannetu, olen endas pettunud aga mis teha! Et vähe vürtsi anda panen siis kirja paar kuulutust mis ma lehest leidsin, lehel nimeks daily voice ja seda ajalehte loeb üks GAM, gam on tõeline labane värviline lõuna-aafrika vabariigis. Ajalehest võib leida paljaid naisi ja pealkirju nimega GREEDY BITCH (ahne lits). Ja siis on rubriik REK JOU BEK, sõnaraamat ütleb et rek tähendab inglise keeles stretch seega stretch your mouth. Siin rubriigis võib kirjutada kõike mida sülg suhu toob, vastusena artiklitele, näiteks:

Oh Gianfranco and all Liverpool fans, go fuck yourselves you bunch of idiots. (Oh Gianfranco ja kõik Liverpooli fännid, minge keppige üksteist te kamp idioote.)

Fuck Cheslin, where does he think he is, a brothel? How is he going to support a child in jail? He just wants to fuck that whore of his. Rot in jail you rubbish. (Käigu kuradile Cheslin, mida ta arvab, kus ta on, bordellis? Kuidas ta kavatseb last vangis olles toetada? Ta tahab lihtsalt oma hoora keppida. Mädane vanglas sa rämps.)

My husband is a doos. He thinks he’s chatting to a woman in Paris. He doesn’t realise he’s chatting to his wife. (Mu abikaasa on v*tt. Ta arvab et ta tšätib naisega pariisis. Ta ei saa aru et ta tšätib oma naisega.)

Ma Baker, hou jou bek you are a racist. Hou jou fokken gevriet. (Ma Baker, jää vait, sa oled rassist. Hoia oma kuradi lõuad.)

Hey mense, can you tell me what’s going on in the world? First drugs, then tik, then swine flu. What’s next? And I won’t talk about all the rapes and murders. We are fucked up! (Hei rahvas, kas te ütleksite mulle mis maailmas toimub? Kõigepealt narkootikumid, siis crystal meth, siis seagripp. Mis järgmisena? Ja ma ei räägi kõikidest vägistamistest ja mõrvadest. Me oleme FUCKED UP!)

Kaldkirjas olev tekst on afrikaani keel

no tõesti mitte millestki pole kirjutada

Ma lugesin eile veidikene oma blogi niiöelda võõra silmaga, nagu lööks esimest korda lahti ja mis sealt siis vastu vaataks. Jessas, midagi head sealt vastu ei vaadanud, väga palju arusaamatut ja enamus teksti on kirjutatud negatiivses võtmes, millest minul polnud õrna aimugi. Olin kohe püha viha täis! See blogi peaks siiski meelitama teisi inimesi ka lõuna-aafrikasse vahetusõpilaseks minema, aga mingi ime läbi on minu blogil vastupidine mõju, vähemalt mulle tundub nii. Kõige veidram on selle juures aga see, et ma olen ise õnnelik, nii õnnelik. Enne vahetusaastale minekut valmistas YFU meid ette ja rääigiti kõigest mis väga tõenäoliselt tuleb, ehk siis koduigatsus, kultuurišokk jne. Ja minust on need asjad mööda läinud, iga päev küsib keegi, et kas kodu juba igatsed, minul läheb neljas kuu ja ikka veel ei igatse. Ma mõtlen ikka nõndapidi, et ma olen siin ju ainult ühe näruse aasta ja siis ei ole kindel kas ma siia veel kunagi ka tagasi saan tulla, miks kodu igatseda, koju lähen ju kindlapeale tagasi ja ega Eestis midagi paremat küll ei ole, kui ma teile ausalt ütlen. Lõuna-Aafrika on ikka kuus korda parem. Ma lugesin eile orkutis YFU Eesti kommuuni ja tundus, et enamusel on juba koduigatsus peale tulnud, aga ma panen panused jõuludele, siis võib küll nukraks minna, aga eks me näe. Olgu, eks ma üritan nüüd neid erinevusi natukene positiivsemalt teile näidata, aga eks näis mis sellest välja tuleb.
Eile kaotasin ma oma matusesüütuse. Ma polnud oma 18 aasta jooksul veel kordagi matustel käinud ja eile olin sunnitud minema, vanaisa vend suri ära ja tegemist oli moslemite matusega. Oh seda õnne minu õuel! Moslemitel on hoopis teised matmiskombed, nii palju kui ma nägin võin teile rääkida. Esiteks maetakse inimene samal päeval maha, mitte ei oodata paar päeva või nädalake ja siis. Onu suri kell 2 öösel ära ja meie läksime kell 12 matustele. Läksime siis kellegi koju, toas oli see surnukeha, mitte kirstus vaid mingi riide sisse mässitud ja siinkohal pajatan teile seda mida teised nägid, ma oleksin ka uurima tahtnud minna aga mu venna tüdruksõber Simoné kardab laipu ja muud sellist, seega ta sundis mind endaga kusagile seinaäärde seisma jääma ja tänu sellele jäin ma väga paljust huvitavast ilma. Aga õde Kimon rääkis, et laip oli siis seal toanurgas olnud ja mingid moslemid olid seal tema juures palvetanud. Siis varsti toodi laip toast õue ja pandi mingi uue veidra asja sisse. See nägi välja nagu selline metallvõre kuhu pandi mingeid linu sisse ja siis mõtelge pidid kõik vaatama kuidas nad selle laiba sinna veeretavad, AGA TAASKORD PIDIN MINA TEISES TÄNAVA OTSAS SEISMA, seega mina midagi ei näinud. Ja mida ma nägin oli see, et osad mehed võtsid siis sellest võrest kinni ja kõik ülejäänud mehed kõndisid taga ja nii kõnniti lähimasse mošeesse selle surnukehaga, ainult mehed läksid kaasa, rõhutan veelkord! Päris ilus vaatepilt oli see, hunnik mehi mööda tänavaid laibaga jalutamas. Naised pidid koju jääma ja siis hakkasime sööma. Söögiks väga maitsev asi, nagu kõik teised moslemiteroadki. See oli riis lambaliha tükkide ja erinevate ürtidega. Ja alguses olin pirtsakas ja sõin kahvliga, aga moslemid söövad ju näppudega ja siis mõtlesin, et olgu, proovin ka selle nalja ära. Ütlesin Kimonile, et õpeta mulle kah, sest ega see päris nii ei ole et võtad kahe näpu vahele ja pistad suhu. Kimon siis näitas, et Hanna, kas sa rumal oled et kolme näpuga seda toitu endale suhu tõstad, kõige viie näpuga peab! Ohh, see tundus nii imelik et kõik viis näppu sinna riisi sisse vajutada ja jäin mina ikka oma kolme näpu juurde, aga ajas asja ära küll. Ja pärast ma ei näinud, et keegi käsi pesema oleks läinud, limpsiti näpud puhtaks ja mindi edasi, ausaltöeldes näpud olid siis nagu varem, ei olnudki pesta vaja! Muide moslemid murravad laibal enne auku lükkamist kehas kondid ära, et ta oleks selline lõtv ja lödi ja et siis ta ilusti auku saaks toppida ja minu arvates ei pane nad laipa mitte kirstu vaid panevadki ta nende linadega kaetult sinna auku, peaga Meka poole. Päris huvitav eksole. Varsti tulid mehed tagasi ja siis midagi suurt enam ei toimunudki, kahju, et ma paljust ilma jäin, aga siin iga nädal keegi sureb, mõni nädal sureb lausa kaks inimest ja ma usun et päris kindlasti saan veel see aasta mõnele moslemi matusele minna, kui mitte mitmele! Ja ei saa lisamata jätta, et kui koju jõudsin viskasin hetkeks voodile pikali ja kui siis püsti tõusin keha värises nii mis hirmus, pilt ees virvendas ja keha oli hästi nõrk ja ei jõudnud liigutada ja siis tuli kõik see söök välja kah! Heh, tahtsin ka huvitav olla ja näppudega süüa, aga vaat mis sellest välja tuli! Olgu märkasin jälle negatiivset alatooni, aga ei, ma ei kahtsetnud hetkekski et sinna läksin, kogemus missugune!
Muide ma rääkisin et jeesuse laagris mängisime mänge, no meil olid grupid ja meie grupi nimi oli MINU MUNA. Nimi selline seetõttu, et me pidime terve nädalavahetuse toorest muna endaga kaasas kandma ja isegi tualetis pidi meil muna taskus olema, seega kui minu tiim nime nuputas küsisid nad minult et hanna kuidas on my egg eesti keeles ja mõtlesin, et veider küll, et nad just seda küsisid sest minu muna kõlab nii ilusti, muidugi keegi selle hääldamisega eriti hakkama ei saanud, 90% ajast öeldi mina muna ja ülejäänud 10% minamu. Ja kui siis juba munadest juttu tuli tahaksin veel mainida et mu onu naisel on mingi pikk veider mosleminimi aga hüüdnimi on MUNA, ma siis ütlesin, et tead, muna tähendab egg eesti keeles, küll neil oli siis nalja nabani. Mu sõbranna venna nimi on aga Kurt ja siis ei jätnud ka tõlkimata, et see eesti keeles deaf tähendab. Ja kõige lõpuks on kõrvaltänavas perekond kelle perekonnanimi Hull!

Mis mul siin pajatada, ausalt öeldes midagi erilist ma teile siia ütlema ei tulnud, ahjaa, ma avastasin, kuidas internet sisse lülitada ja päeval on mu õed-vennad kodust ära, seega siis saan internetti varastamas käia ja ma usun, et enam nii pikalt uut postitust ootama ei pea nagu varem, iseasi kas mul alati kirjutamismaterjali on, aga loodame et on! Kaks asja, kui toidu juurde tuleme, tahaksin ära mainida, ma laskusin sõpradega suurde vaidlusse, nimelt kutsuvad lõuna-aafriklased krõbuskaid piimaga pudruks, ma olin kohe äksi täis ja ütlesin, et kui see on puder olen mina ema teresa aga nad on väga kindlad endas, et krõbuskad piimaga on puder, EI OLE JU! Ja teine asi on see, et keskmine lõuna-aafriklane paneb oma kohvi sisse kohe kindlasti hunniku piima ja 3-4 suhkrut, ma eestis panen 2 ja tavaliselt inimesed ohivad, et kuidas sa seda magusat jälkust lürpida saad, aga 3 VÕI 4! SEE ON ILGUSE TIPP!
Tegelikult on mul väike ihalus klatsida, eks ma siis seda teengi. Esiteks minu vanem õde, TEMAGA ON HÄBI RESTORANIS KÄIA, ta vingub absoluutselt KÕIGE kallal. Esimene kord kui me spur’is käisime tellisime ribisid ja siis meid oli umbes 10 ja igal ühel oli oma eriline soov kuidas tema ribi küpsetetud peab olema, OKEI, mina aga vingumist ei salli ja ütlesin et minu ribi olgu nii nagu ise heaks arvate, mõledud, tehtud. Kui siis ribid lauda toodi ütles Candice, NÜÜD KONTROLLIGE KÕIK OMA LIHA ÜLE, KAS ON IKKA SELLINE NAGU TEILE MEELDIB, kui ma aus olen siis need mitchell’s plaini inimesed, neil pole sooja ega külma kas see liha küpses tulel 2 minutit vähem või rohkem aga küll siis teevad uhke näo pähe. Mina mõtlesin, et jessuke hakka nüüd siin ettekandja nina all seda liha observeerima ja mõtlesin, et mina olen niikuinii rahul. Ja siis Candice ütles, HANNA, SINA KAH, KONTROLLI ÜLE KAS ON SELLINE NAGU SA TAHTSID, ma tegin hapu näo pähe ja ütlesin, et EI KONTROLLI MA MIDAGI, MA OLEN RAHUL. Olgu. Järgmine kord läksin juuksurisse, aga kuna mu kaart ei tööta korralikult ja ma ainult sularaha välja võtta saan, pidi candice minu eest ära maksma ja siis pidime minema automaadi juurde ja mina talle raha üle andma. Ja see oli ju MINU ARVE ja ma olin juuksuri tööga VÄGA RAHUL, siis kui ta kohale jõudis uuris ta tsekki 4x üle ja hakkas siis ohkima, ISSAND KUI SUUR ARVE, MILLE EEST SEE RAHA ON, MILLE EEST TOO RAHA ON, kuigi juuksur oli mulle enne kõik puust ja punaseks ette teinud, HANNA KAS NAD FÖÖNITASID SU JUUKSEID, ma ütlesin, et minimaalselt kuna ma ei tahtnud rohkem ja kui siis hakkas lõugama, TÄHENDAB MIKS PEAB TA MAKSMA FÖÖNITAMISE EEST, KUI TE TA JUUKSEID NII PALJU EI FÖÖNITANUD, SEE ON NAERUVÄÄRNE, MA TAHAN JUHATAJAT NÄHA, ma pidin häbist maa alla vajuma! Ja siis nüüd hiljuti käisime ühes teises restoranis ja siis mu ema tellis endale latte, kui see kohale tuli oli MITTE EMAL, vaid candice’il probleem, TÄHENDAB MIKS SEE LATTE NII VALGE ON KAS SEAL SEES ÜLDSE ESPRESSOT ON VÕI, TÄHENDAB TOOGE PALUN UUS KOHV. Siis tuli Candy parima sõbranna Tessa koka ja noh nagu üks ees nõnda teine takka järgi. Kui siis vingus, ISSAND MU KOKA SEES EI OLE ÜLDSE GAASI JA KUI NAD NÜÜD UUE TOOVAD EGA TOLLES KA NIIKUINII EI OLE. Ma mõtlesin oma peas, et oh mi god, koka sees pole piisavalt gaasi?????? Ma ei tea mis suurilmadaamid nad endi arvates on. Siis muidugi Candice pidi ka küsima, HANNA KAS SINA OLED KÕIGEGA RAHUL? Isegi kui ma oleks prussaka toidu vahelt leidnud oleks ma ütlend, et jah olen küll rahul sest ma tunnen sügavalt kaasa neile ettekandjatele kes candice’it teenindama peavad. Ja ma tean, et paljud lugejad on kindlasti sama mentaliteediga, et kõige üle peab alati vinguma, aga nüüd te siis teate, et te olete nõmedad!
Aga pühapäeval tulin ma ju jeesuse laagrist, no küll oli tore. Midagi eriskummalist ei juhtunud, aga ütlen nii palju, et alguses ma ei tahtnud absoluutselt minna, läksin ainult seeetõttu et siit mitchell’s plainist ka veidi välja saada ja elu huvitavamaks teha. Mu klassil oli pidu samal päeval kui ma laagrisse läksin ja kui ma seda kuulsin olin veel eriti pettunud oma valikus, aga tegelikult oli väga tore laager. Suurem osa oli mänge (normaalsed mängud kusjuures, ei midagi individuaalset) ja natukene jeesust kah ja ei ütleks et ma nüüd 100% välja tollel ajal lülitun, väga huvitav on kuulata mis nad pajatavad. Eks siis saigi riietega basseinis kava tehtud ja raseerimisvahu sisse plötserdatud ja vahukomme siirupi ja jahuga söödud ja vesivärvidega sõda mängitud jne jne. Ning ega ma jeesus kristusest siiani väga vaimustuses ei ole aga siis kui me istusime õhtul lõkke ümber ja mängisime mingeid naljakaid aafrika ringmänge siis ma mõtlesin, et ma saan täitsa aru miks nad usklikud on, vanematelgi on ju nii kerge elu, kui laps nii hea on, pole mingit muret et jooks või teeks narkootikume, nad vihkavad neid ja ometigi oli meil nii lõbus nii lõbus, eesti noored oleks selleks kellaajaks end juba kuuse alla kooma joonud, mis on ka vahel omamoodi lõbus, aga siiski.
Aga nüüd kirjutan milleski, millest ma tegelikult üldse kirjutada ei tahaks, sest mulle koledad asjad ei istu, aga mõtlesin, et see on suhteliselt mõttetu sissekanne, seega et natukene vürtsi anda panen kirja need ilgused. Siinsetel inimestel ei ole kombeid kopika eestki, vähemalt minu peres. Esiteks peeretamine, mu õed-vennad. Eriti aga mu õde Kimon, neil on muide välja mõeldud laul et kui tunnevad et gaasid tahavad välja tulla siis lauldakse: LISTEN TO THIS, NOHTING TO MISS, PARAPARAPAPA ja siis tuleb peer. Ja kui tunned et tahad veel siis laulad edasi, HERE COMES ANOTHER ONE, JUST LIKE THE OTHER ONE, PARAPARAPAPA ja siis jälle. Jah seda tehakse kõikjal ja häbi tundmata, isegi kui boyfriend külla tuleb. Ja siis krooksumine, olgu see pole nii ilge, aga no tegelikult on küll, ja tihti tullakse ja puhutakse mulle näkku. APPIKENE. Ja ükskord istusime matemaatika tunnis ja õpetaja seletas midagi ja nicky tegi krooksu ja no see oli nii pikk ja kole ja ma tahtsin lausa punastada ja ei uskunud oma kõrvu aga peale minu mitte keegi klassis ei pilgutanud isegi silma! Nii tavaline on see nende jaoks, keegi aga ütles siis, et kohe aru saada et nicky tegi, sest tema krooks on selline nagu lõvi oleks puurist välja saanud ja siis õpetaja ütles MIS SA TÖGAD NÜÜD TA KOGEMATA JU. Siis tuli küll hetkeks igatsus eesti kooli järele. Nii mis siis veel. Ahjaa, et siis kakamine, kui nii seda nimetada võin. Tihti istume vahetunni ajal poistega õues ja kui siis kimon teatab, NII VÄGA TAHAKS KAKADA PRAEGU, AGA PEAN OOTAMA, AGA NII KUI KOJU SAAN, JESSS, LÄHEN KOHE TEEN ÜHE MÕNUSA KAKA. Ja siis kui koolist koju kõnnime pean terve tee kuulama kuidas kodus olles kohe kakada saab. Eile mu vend ütles, et hanna ma lähen nüüd kakale ja ma võtan sinu arvuti kaasa, ma ei saa siinkohal mainimata jätta et mu kaunis valge macbook ei näe minu silmis enam iial nii kaunis välja, ma mõtlesin et ta teeb nalja aga ei ta võttiski mu arvuti vetsu kaasa!!! Ja vetsus käiakse enamasti lahtise uksega ja ust ei lukustata MITTE IIAL. Ja siis kui kimonil igav on pean ma vahel seal lahtise ukse peal seisma ja rääkima temaga, aga ma muidugi alati keeldun. Ja kui tüdrukutel on päevad siis peab ka seda päeva jooksul umbes 9x mainima kuigi kedagi isegi ei huvita. Ja nina nokitakse kah igal kell kõikjal. Ja eriti värdjas komme on oma kollid siis teiste külge kinnitada, MA VIHKAN SEDA. Ja kõige vastikum on see kui simoné oma bf’i chadi ninas urgitseb, eile leidis midagi eriti suurt ja koledat ja siis pidi kohe püsti tõusma ja mulle näitama tulema, ma panin muidugi vetsu jooksu sest see ei ole normaalne. Ja kuigi ma olen seda talunud juba viimased 4 kuud siis ma ei harju sellega iial ja iga kord saab rõvetseja minu käest sõimata, aga nende vastus on alati et see on LOOMULIK, kimon arvab mu arvates et ta on hästi lahe ja vabameelne kui ta selliseid asju teeb, aga see on lihtsalt ebaviisakas, muud mitte midagi.

1) see ongi see kameeleon, olgu ma ei ole päris kindel aga näeb välja nagu kameeleon

2) minu paralleelikad valedictoryl

Kõigepealt tahaksin rääkida siinsete noorte inglise keelest, USKUMATU. Mu inglise keele õpetaja eestis ütles mulle enne minekut et GRAMMATIKA ON SEAL NULL, need sõnad ei lähe mul eal meelest, sest ma mõtleisn oma peas, et kuidas ta võib! Inglise keel on nende emakeel! Ja kallid inimesed ma ütlen et nende inglise keel on alla igasuguse arvestuse. Nende sõnavara on küll neli korda suurem kui minul, aga sellega see ka piirdub. Toon nüüd lihtsalt hunniku näiteid, mis siin palju heietada. Kuna mõned elavad facebookis ja iga nelja minuti tagant oma wall’ile midagi uut postitavad annab see mulle hea ülevaate nende vaesest emakeelest ja nii kirjutaski mu vend et WOMEN ARE CONFUSE ma muidugi jooksin kohe tema tuppa teda manitsema et SEE ON SU EMAKEEL KUIDAS SA NII VALESTI KIRJUTADA SAAD, jah ma ei hoia end selles kohas tagasi sest keeled on kaunid, vähemalt minu maailmas ja nii valesti küll rääkida ei tohiks. Igatahes kes aru ei saanud siis women are confuse tähendab eesti keeles et naised on segadusse ajama, ON JU RUMAL LAUSE, ma üritasin selgeks teha et confusing oleks õige aga ta puikles vastu. Siis tema gf kirjutas et I HATE PEOPLE WHO ARE TO-FACE, alguses võttis aega aga siis sain aru et ta tahtis öelda two faced ehk siis tõlge oleks et vihkan kahepalgelisi inimesi aga tema kirjutas VIHKAN INIMESI KES ON NÄKKU. Rääkimata sellest et kooli seinad on täis kirjutatud asju stiilis ragiema love’s juliano ja sereta love’s juju. Love’s tähendab LOVE IS ehk siis ragiema mitte ei armasta julianot vaid ragiema armastus on juliano, eesti keeles kõlab õigesti aga inglise keeles mitte! Pluss ei tehta vahet sõnadel there ja their, pidevalt öeldakse mulle et I DIDN’T GO THEIR ning teine sõnapaar on lose ja loose, I WANT TO LOOSE WEIGHT, lose on kaotama ja loose on LAI, to ja too, THEY WANTED TO GO TOO THE SHOP!!!! Ja where ja were WERE ARE YOU? Ja sõnad alot ja inlove kirjutatakse kokku, IN LOVE KOKKU KUIDAS SAAB NII LOLL OLLA? Ja mis mulle kõige rohkem närvidele käib on see, et nad ei ütle mitte et i went there vaid ütlevad i did go there ja nii koguaeg mitte ainult go’ga vaid absoluutselt kõikide tegusõnadega. Ma mõtlen et kas nad ei tea siis alati teist põhivormi või mida? Aga üks moment, mul on sõber, ta käib afrikaani keele klassis seega see on tema emakeel aga ta räägib inglise keelt minust ikka paremini aga kui ma temaga mxitis räägin no täitsa lõpp see on dešifreerimine mida ma teen, esiteks on see suur segu inglise ja afrikaani keelest ja see kuidas ta inglise keelt kirjutab ÕUDNE ja ta tõi vabanduseks et afrikaani keel on ta emakeel!!! Igatahes hetkel on mul temaga kõnelus pooleli ja mõtlesin et huvitav oleks teil äkki lugeda, mida ma läbi pean elama, hetkel pole ta midagi eriliselt lolli ütlend aga okei kõlbab seegi:
J on siis tema ja M olen mina.
J: HEY U (hey you)
M: Hey
J: HW U (how are you)
M: Good and u
J: ORITE WUP2 (alright what you up to)
M: I’m reading and u
J: NUTHING MCH (nothing much)
M: Oh
J: MWA HW WS UR DA (mwah how was your day)
M: Alright and yours
J: KAK (sitt)
M: why
J: COZ I WS NT IN CLASS (because i wasn’t in class)
M: Why then
J: COZ THY DD SAY I MZ BRNG MY MM 2 SKWL (Cause they said (AGA NAGU MA ÜTLESIN THEY DID SAY!!) I must bring my mother to school)
M: Why?
J: COZ DD GO BUY PAK OF ENTJIES OUT SADE (because i went to buy a packet of entjies outside, muide entjies on sigaretid sest tema on kõige legendaarsem sigarimüüja kooli peal)
M: Oh my so is your mom coming to school
J: NO
M: Oh ok
J: MWA BT I GNE CME 2 SKWL 4 U (mwah but i gone come to school for you, siin on näha et ega ta lauset moodustada ka ei oska, mis kuradi i gone come????)
M: lol don’t talk kak (haha ära räägi sitta)
J: NY REALI (no really)
M: Ok
J: OK G2G (ok got to go)

See oli väga lihtne ja kordagi mul ühegi asja kohta küsimust ei tekkinud aga kunagi kirjutan suuremad pähklid üles ja näitan siis teilegi, igatahes täpselt nii ta kirjutas, täht tähe haaval panin kirja!

Sel laupäeval käisin mingisugusel rividrilli võistlusel, võistlesid Mitchell’s Plaini koolid ja ütlen kohe ära, et meie kool oli hale!!! Igatahes kodust läksin välja nahktagiga sest jahe tuul puhkus ja see toimus staadionil ja ma istusin seal hommikul kella üheksast õhtul kella viieni ja ütleme nii rahvas et ma pole iial nii ära põlenud olnud, nägu ja käsivarred ja osa jalalabast olid tumepruunid ja ülivalusad ja täna on kolmapäev ja eile tuli näo pealt see tumepruun nahk maha ja nüüd on nina heleroosa ja VÄGA VALULIK ja ülejäänud nägu pruun ja ma käin koolis nina maas, sest mul oleks nagu mingi jube nahahaigus kallale tulnud!!! MA OLEN ILGE!!!
Aga eile öösel juhtus midagi eriskummalist, kell oli umbes pool kaksteist mul oli pooleli BAIE LEKA SLAAP ehk siis väga magus uni ja järsku kuulsin onu kõva häälega rääkimas, aga ta elab siit kaugel seega mõtlesin et miks ta siin on. Järsku hüppas ema tuppa ja ütles hanna tule sa pead seda nägema ja sa ei saa siin voodis täna magada, tule, tule! Läksin siis elutuppa ja terve tuba oli kola ja suuri muste kotte täis ja mis juhtus? ONU KOLIS MEIE MAJJA, ONU OMA TERVE PEREGA! Nad tõsteti oma päris kodust välja ja nüüd nad siin siis elavad, hetkel magan õe toas, varsti lähen vendade tuppa, osad asjad on vanaema ja vanaisa toas, riided on koridoris jne. Tundub hectic eksole? Oeh eks ta olegi, aga ma olin jälle rõõmu täis, LAUSA NELI UUT ELANIKKU SIIN MAJAS, Sieraaj on muide suur maadlemise fänn, no mitte normaalne maadlemine vaid wwe millest ma juba kunagi rääkisin ja eks me siis koos vahime seda, sest ta on asjatundja ja mina ei suuda ikka ära uskuda kui naeruväärne see on, aga ma olen juba päris tark! Iga kell võin teile öelda kes on the the undertaker, kes cm punk, kes big show, kes batista kes chris jericho jne jne!!! Varem teadsin ainult Hulk Hoganit.

Ja muide üleeile kui ma the amazig race’i vaatasin olid nad LEEDUS! Jah, te ei kuulnud valesti, tervelt tund aega õndsat õnne mulle!

Ja siit tänase päeva viimane teemavahetus, nädalake tagasi käisin õdedega mäkis öösel ja läksime drive-ini, aga seal räägid masinale oma tellimuse eks, aga õde mul naljamutt tegi mustanahalise aktsenti, te küll ei tea milline see on ja seda on võimatu seletada ka, aga igatahes pidin ma naeru kätte lämbuma, naine teiselpool masinat ju ei näinud et ta värviline on ja ei saanud hästi aru mida ta rääkis ja oli väga närviline, candice karjus, SISTA, SISTA, DIS MÄN IS UUTING!!!!!!!!! SISTA DID YOU GET MY ORDA, SISTA!!! Siis läksime järgmisse kassasse kuhu maksta ja seal tegi valge aktsenti järele mis oli hästi peen, HAI THEEEE HAU AAA JUUU, nagu üks tõeline inglane kunagi, naine oli suures segaduses siis, et ei tea kes temaga rääkis ja kui lõpuks toidu kättesaamiskohta läksime mängis ta tõelist värvilist kes ei räägi inglise keelt, SORRI MAM MY ENGELS NOT LEKA!! I DON’T SPEAK LEKA ENGELS!!! (vabandage proua, minu inglise keel mitte hea, ma ei räägi head inglise keelt) Teisel pool oli aafriklane kes üritas öelda, et vabandust ma ei oska afrikaani keelt seega palun rääkige inglise keeles! Candice mulises midagi ikka afrikaani keeles vastu ja siis järsku muutus ja hakkas normaalsest inglise keeles rääkima,,,yor te ei tea millised need aktsendid on aga ma panin selle nii rohkem enda jaoks kirja sest nii kõvasti pole ma veel naerda saanud siin!!! Ma muide teen päris tihti videosid ka oma digikaga et kunagi mitte ära unustada kuidas nad räägivad jne aga kuna internetti on null siis need saan alles eestisse jõudes üles panna! Tot siens

Kaapstad, ek is lief vir jou!

Jah, minuni on nüüd jõudnud tõeline aafrika. Täna (ja kõik eelnevad päevad) oli väljas kaunis kevadilm aga ütleme nii et 30 kraadi ei ole minu jaoks just eriline kevad ja SEE ON ALLES KEVADE ALGUS SEEGA MIS SUVEL MINUST SAAB? Ma terve päeva halan kui raske on elu ja otsin igal võimalusel varju ja enamus ajast olen toas! See on ilmselgelt liiga kuum minu jaoks. Ja mis kõige hullem välja on ilmunud kõiksugu ilged elajad. PRUSSAKAD JA KAMEELEONID EESOTSAS. Jah te ei kuulnud valesti, siin on prussakad ja mitte lihtsad annelinna prussakad vaid need prussakad keda minnakse vaaatama tallinna loomaaeda, madagaskari prussakad või kuidasiganes te neid nimetate....JA NAD SIBAVAD SIIN JA rahvas siit tuleb nagu kõige ilgem asi maailmas.....OSAD NEIST ON LENDAVAD!!!! LENDAVAD HIIGLASLIKUD PRUSSAKAD! Ma olen siiamaani nii nelja vms näinud aga õed rääkisid et suvel jooksevad toas seintel ja lendavad ringi kah. Palun tapke mind. Ja kui mu õe bf meile külla tuli oli tal käe peal väike kameeleon, aga toda ma ei kartnud, ta oli hästi ilus ja armas vahepeal tegi suu lahti et mõni putukas alla neelata aga muidu päris nunnu teine. Võtsin isegi kätte!
Igatahes üks päev käisin kontaktisiku ja kahe muu isikuga väljasõidul, no käisime spier’is ja kusagil veel, aga millest ma tegelikult rääkida tahtsin, on see et üks isik oli prantsuse mees. Kõlab hästi eks? PARIISI MEES! Ja milline möku, issakene ja inetu teine, pontsakas ja üritas väga kunstiinimene välja näha, olgu jutt mis ta suust tuli oli päris arukas va see et inglise keel ei ole just tema ala ja see tõeline prantsuse aktsent juurde panna, väga naljakas. Igatahes kui muidu räägitakse et prantslased on arrogantsed ja mida kõike veel siis kui ma varem neid eelarvamusi põlgasin siis nüüd ütleksin vaid JAH JAH JAH. Ta on muide mitte vahetusõpilane vaid lihtsalt vabatahtlik lastekodus YFU kaudu, ma olen ikkagi ainus kaplinna vahetusõpilane. Igatahes terve aja rääkis ta sellest kuidas nemad prantslased teevad seda nii ja toda naa jne jne. Ei viitsinud ära kuulata seda heietamist. Ja teine isik oli lõuna-aafriklane, tüdruk, kes oli tšiilis vahetusõpilane. Tema oli küll päris tore, valge muide. Ja no kui palju sa leiad siin inimesi kes eestist midagi teavad? Aga kui hakkas littima, kus ta kõikjal eestis käinud on jne. Isegi tartus on käinud!!! No oh seda imet. Seda kõike sellepärast, et ta on majutanud umbes kolme YFU eesti vahetusõpilast kujutate ette! Oskas öelda eesti keeles külmkapp, ema, isa ja midagi veel. Ta leidis eesti väga toreda olevat ja kui ma siis ütlesin ühe naise nime, keda ma nii juhuslikult tean, et on ka eestlane ja elab ka kaplinnas. Tuli välja et ta elas tema juures ja ta ütles et pole temaga kuidagi kontakti leidnud. No ma tõmbasin kohe telefonist selle naise numbri välja, elu on ikka naljakas küll, kas te ei leia. Aga mida ma veel tahtsin rääkida, et kahele sakslasele (ofcourse) pole see vahetusaasta nii kaunis olnud, nad läksid kodumaale tagasi. Üks tüdruk kujutate ette sai mingi viiruse ja jäi halvatuks, kujutate ette??? Varsti küll taastus aga ta oli kaua kaua haiglas ja tahab järgmine aasta tagasi tulla ja oma vahetusaasta lõpule viia. Loodan tõesti et temaga kõik korda saab, sest jube asi juhtus temaga ikka. Ja teine saksa poiss jõi end koolis täis ja noh mis arvate mis sai, SAADETI SINNA SAKSAMAALE TAGASI! Paras.
Ja mida ma veel mainida tahaksin on see, et nädalake tagasi klassivend Forry teatas mulle et meil toimub see nädal valedictory mis on siis põhimõtteliselt nagu meil lõpetamine vms. Lähed kohale (muide peab kandma seda naljakat rüüd mida ameerika filmides alati kantakse, see totakas müts mis õhku visatakse jne) saad oma tunnistuse ja antakse kõiksugu aukirju jne. Ühesõnaga mina mõtlesin, et no jeesus maria mis te nalja teete ma olen kolm kuud siin koolis käinud mina küll sinna ei lähe ja ärkasin tol samal hommikulgi tolle teadmisega üles aga kui kooli läksin öeldi et harašo nüüd läheme proovi mõtlesin, et ok tunde ei toimu mis ma siin ikka passin, lähen vaatan mis nad teevad. Ja siis teatasid nad mulle, et ma pean ka ikka osa võtma kuna ma olen siiski täisväärtuslik abiturient kui nii võib öelda. Ma küll puiklesin vastu, aga lõpuks nõustusin. Läksin siis kohale, tundsin ennast maailma kõige totakama inimesena selles rüüs aga nüüd õhtu kõige tähtsama osa juurde. Kõik õpilased käisid vähemalt kord laval, sest kõik pidid saama aukirja selle eest et nad üldse 12’sse klassi jõudsid, mõtlesin et okei, ei tea kas mina ka pean minema? No loeti minu nimi ka ette, sain isegi aru, et minu nimi oli sest mõelge ise on siin nüüd mingid phoebe’d ja nicky’d ja järsku HANNA-KRISTIN ARRO. See paras keeleväänamine neile. Läksin siis lavale ja kujutate ette klassijuss vahib mulle lolli näoga otsa ja ütleb et tal pole enam minu aukirja. TERVE SAAL INIMESI TÄIS MA OLEN AINUS VALGE SEAL TUHANDE SEAS MA NIIGI PAISTSIN LIIGA PALJU SILMA ja siis selline asi. Seisin siis lolli näoga keset seda lava, näost punane kui tomat. Siis klassijuss ütles et mine istu me otsime su aukirja üles aga selle anname sulle üle kui kõik 12dikud autasustatud, NÜÜD PIDIN MA KESET LAVA TOOLI PEAL ISTUMA. Ja 12das on meil paralleele 5 ja ma olin A klass seega pidin ma ootama kuni autasustati B, C, D ja E. Kõik õpilased ükshaaval lavale kutsuda. Nojah, enamus ajast istusin ma seal toolil nägu irevil (väga palju) sest paratamatult üritasin ennast tol hetkel ette kujutada ja võis päris totter vaatepilt olla. Ja kui siis minu kord lõpuks tuli, ütles ajaloo õpetaja mister mohamed et JA NÜÜD ANNAME AUKIRJA MEIE KOOLI VAHETUSÕPILASELE EESTIST, KEEGI EI TEA KUIDAS EESTIT KIRJUTADAGI RÄÄKIMATA ASUKOHAST AGA KAHES ASJAS OLEN MA KINDEL, SEE ON ÜKS KURADIMA KÜLM KOHT JA IGA VAHETUND PEAN MA HANNA JUUREST POISSE MINEMA AJAMAS KÄIMA. No tol hetkel seisin keset lava ja siis hakkas terve saal irvama ja kui ma enne olin näost punane siis võite ette kujutada mis ma veel tol hetkel olin. Yessas, ja nagu tollest veel vähe oleks olnud hakkasin siis lavalt alla astuma ja tol hetkel hüppas välja mingi kaameramees kes tahtis must pilti teha ja siis ta digikas ei pildistanud ja ma pidin oma aukirjaga lava peal poseerima LIIGA KAUA, see tundus terve igavikuna, sest saal oli vait ja kõik vahtisid kuidas mina oma lolli näoga seal seisan ja pilti ootan. Igatahes aukirjal on kirjas et täname hanna-kristin arrot et ta panustas westridge high kultuuriellu. SUUR TÄNU WESTRIDGE HIGH! Jah, üpris nukker õhtu oli, selle vähese ajaga on mulle klassikaaslased juba veidi hinge pugenud, ei ütleks et ma nendega vihane homie olen aga ma hakkan neid väga igatsema! Koolis on käia jäänud 3 nädalat ja siis tuleb talvevaheaeg, JAH TE EI KUULNUD VALESTI UUS VAHEAEG ja see kestab kaks kuud, oh mu jumal. Igatahes siiralt vabandan postituste põua tõttu aga pole minu teha!

KALLID LUGEJAD MA SAIN PALJU KAEBUSI PEALE VIIMAST POSTITUST ja ma olen teie ees et paluda andestust! palun andeks!
aga mul ei ole internetti terve see aeg olnud, ja no tee mis tahad. ma olen päris vihane kohe!
Siit aga postitus mille ILMSELGELT kirjutasin valmis umbes sada nädalat tagasi?

Servus rahvas, servus siit moslemeist pungil majast, kus mu kõht juba kaks päeva jutti, väga, liiga täis on. Ma tunnen, et pean selle vanaroomlaste kombe üle võtma, et eine kestis mitu tundi ja siis söödi kõht täis, aga taheti veel süüa, seega mida teha? Sulg lükati kurku, oksendati toit välja ja saadi minna uuele ringile.....oh suudaks ma vaid seda teha! Igatahes miks ma ohin? Eile oli Eid Mubarak või Labarang või kuidas iganes tahate seda nimetada, igatahes eile oli ramadaani lõpp ja see on umbes nagu meie jõulud, aga tegelikult nagu ei ole ka. Kingitusi nad ei tee, minu arvates. Aga kõik need hunnikud coole moslemite toite nagu briyani jne. Ma olen fänn. Ja teate minu 10 aastane onupoeg Siraaj reaalselt paastuski terve kuu, iga päev, ei petnud kordagi, ohhh kui ma seda kuulsin tahtsin kuuli pähe lasta, ma ei pidanud isegi nelja päeva vastu! Aga see eine oli meeldiv nii kaua kuni ma enda ümber istuvaid inimesi vaatama ei pidanud, moslemitel on ju kombeks kätega süüa ja kui siis lükkavad seda kastmest tilkuvat riisi näppudega suhu, vanaisal oli karri selja peal kui einestamise lõpetas. Ja siis olid seal mingid kaks koledat vanainimest, üks oli umbes 90 aastane ja tal oli alzheimer ja siis ta käis neli korda siin mu toas ja ta oli siin 2 minutit aga peale teda, see hais mis siin valitses! Ja arvake ära miks, kui meie eidi tähistasime ja toitu nautisime sittus tema ennast täis seal lauas, see oli nii ilge. Ja siis see teine naine tal oli pool keha halvatud seega tal voolas see toit vahepeal sealt suunurgast välja ja neil mõlemal oli habe! Ma lihtsalt ei suutnud, üritasin silmad taldrikus hoida enamuse ajast.
Aga hetkel on põhimõtteliselt koolivaheaeg, KAKS NÄDALAT, ma ei ela seda üle! Aga ma kavatsen waterfrontile minna üks päev ja ma lähen juuksurisse! Aga probla selles et ega siin mitchell’s plainis eriti blondiine ei leidu ja siis ütleski õde candice et mul oleks mõttekam kusagile waterfronti äärde kallisse juuksurisse minna, on ikka raske see blondiini elu, ma pean nüüd neljakordse raha maksma, et normaalne välja tuleks, ma olen kohe viha täis!
Ah teate mis ma veel olen tähele pannud, majanduskriis on ka ju siin täies hoos ja mis mulle meeldib, et siin on kõige väiksemate asjade jaoks kah inimesed tööle pandud, mustanahalised muidugi, aga siiski, sellest on neile suur abi! Näiteks on poes inimene, kes paneb sul alati toiduasjad kotti ja siin on tanklates ikka tankijad, nagu eestis kunagi kaugetel aegadel ja parklates on inimesed kes näitavad sulle kuhu parkida ja kuidas parkida jne jne.

Ooh happy day, ma pean ikka selle afrikaani keele ette võtma, ma nagu täitsa nii loll pole kui saabudes aga ikkagi, see on inglise keelele ikka väga sarnane tihti ja nii pole seda nagu väga raske õppida ka, aga asi selles et kui vahel inglise keelses lauses on 4 sõna siis afrikaani keelses 8 ja nad on eriti värdjas järjekorras. Igatahes nii tihti kui oskan midagi öelda siis ütlen ka ja nüüd istusime suures toas ja ütlesin OOH EK IS MOEG (ma olen väsinud), siis õde candice ütles et ek is moeg van jou (ma olen sinust väsinud) ja mõelge ma oskasin vastata, VAN MY? HOEKOM?? ( MINUST? MIKS?) lol ma tean see on tühine ja väike aga siiski kõik plaksutasid mulle, ma kohe nii õnne täis nüüd, tahan kohe õppida seda kaunist keelt aga mis teha nad ei räägi seda ikka eriti tihti!

Ja üks asi mis veel mainimist vääriks on see, et üleeile ütles õde candice et ta läheb gospelikontserdile ja et kas me kaasa ei tahaks minna, no ma ikka haaran igast võimalusest ja läksin kah ja ootasin laule stiilis I WAS RUNNING, AND YOU FOUND ME, I WAS BLINDED, AND YOU GAVE ME SIGHT, LORD YOU ARE MY IDENTITY! Aga oh seda imet, kui lavale ilmusid kõiksugu huvitavad värvilised ja mustad inimesed ja kui hakkasid siis jazzmuusikat viljelema, aafrika jazzi võiks öelda. See oli nii cool, kõik laulsid sama hästi kui beyonce, seal pole mingit küsimustki ja mu õde ütles et nood kõik olid kuulsad inimesed lõuna-aafrikas, KWAAI (see on siis cool afrikaani keeles vms)! Ja no mu õed olid ikka koguaeg püsti ja lasid sellist tantsu et vähe ei ole, aga ma ikka vaga eestlasena istusin ja üritasin muusikasse süveneda, mu arust oli see veidi haiglane, sest kui naine tegi väga kauneid vigureid oma häälega siis candice karjus YOU GO GIRL!!!!!!!!! Ja pärast siis heietas kui ilus hääl, ma mõtlesin et jeesus maria sa ise karjusid üle temast, sa ei kuulnudki tema häält! No aga see selleks ja olin väga süvenenud kui järsku tuli lavale üks aafrilane ja hakkas laulma BABY I CAN’T FIGURE IT OUT, YOUR KISSES TASTE LIKE HONEY...LIVING ON YOUR CHEATING AND THE PAIN GROWS INSIDE ME IT’S ENOUGH TO LEAVE ME CRYING IN THE RAIN....ma ei oskagi seletada milline tunne mu kehasse tuli, ma tardusin ja aju ei töötanud ja silmad läksid märjaks. Ja kas teate miks, SEE ON MU LEMMIKU LAULJA FEISTI ÜKS MU LEMMIKUMAID LAULE! Tol hetkel sain muidugi teada, et see polegi feisti laul! Aga mul kama kaks, no see laul tegi mu krdi nädala, seega ütlen kohe ära et kõik tõmmake Feist – inside and out, väga kaunis laul, veel kaunimate sõnadega.....

Mul mingeid erilisi uudiseid ei ole aga läheb minu teine ramadaani päev ja olen siiski vastu pidanud, vahel tahaks käsi nätsupaki järele haarata, aga ei, kõik on keelatud! Kell on 17:54 ja alla tunni on oodata jäänud, aga miks ma üldse arvuti järele haarasin on see, et MUL ON KÜLMKAPIS MÄKI SALAT JA ŠOKOLAADI MCFLURRY CORNETTO. Palun mulle kuul pähe, aeg pole iial nii aeglaselt veninud! Ma tean et kõik need hõrgutised ootavad mind ja ma ei saa neid süüa. Aga see on hea eesmärgi eest! Mu õde ütles nii möödaminnes, et me läheme mäkki, ta mind ei kavatsenud kutsuda, kuna ma paastun. Aga mul olid juba ennist plaanid peas välja mõeldud! Kui keegi läheb mäkki või steersi või kfc’sse siis ostan endale ka ikka midagi ja panen külmkappi ootele, niikuinii on need burksid kaksteist aastat kusagil Kansases mäki arhiivides seisnud, mis need paar tundi nüüd paha teevad! Ja nüüd ma siis ootan.............40 minutit veel jäänud.....
Muide kui ma mäkis käisin siis seal oli kassapidaja, kes küsis kust ma pärit olen ja mu õde ütles ruttu et ta on from overseas. Siin öeldakse seda koguaeg, kui aafrikast pärit ei ole oled overseas, kes aru ei saa siis kusagilt mere tagant eks. Ja see kassapidaja läks kohe nii ähmi täis, oH MINA LÄHEN KA JÄRGMINE AASTA OVERSEAS ANNA OMA NUMBER MULLE SIIS HELISTAME! Mõtelge nüüd inimesed ta võib ükskõik kuhu maailma otsa minna, tartu linna ta arvatavasti ei satu, eksole. On ikka rumalad.
Ja teine rumal asi oli ka, mingi poiss jõlkus minuga koolis kaasas ja rääkis, et tema on Saudi-Araabiast pärit ja varsti läheb Dubaisse, hakkab seal jalkat mängima jne. Ta oli moslem ja küll oli uhkust täis, kui rääkis mulle et dubai on ameerika lähedal! Ma ütlesin, et kuule ega ikka ei ole küll, siis ütles ta et on küll, dubai on lausa aafrika ja ameerika vahel! No kui ta nüüd aasia poolt lähenema hakkab siis jah, aga loogiliselt võttes on ameerika ja aafrika vahel suur ja lai ookean!!! Ta küll vaidles mulle vastu, aga ma jäin endale kindlaks. Inimene on moslem, ise Saudi-Araabiast pärit ja räägib siis sellist nonsensit. Neil on ameerika ees ja ameerika taga, kõik mis seotud ameerikaga on kuld!
Ja see nädal kui ma koolis eksameid kirjutamas käisin (matemaatika on siiamaani kõige normaalsem olnud, bioloogia kõige värdjam), siis et mul kergem paastuda oleks ei läinud kohe peale eksamit koju vaid ootasin oma õdesid, aga ootasin vahel ikka oma hea neli tundi. Ja ma võtsin endale kodust raamatu kaasa, et istun kusagil päikese käes ja mõnulen aga no kolme päeva peale kokku sain ma oma sajast vabast tunnist umbes 30 min üksi veeta. Ükskõik kuhu ma end peidan, ikka ilmub ajapikku minu ümber kamp inimesi, kes mind siis küsimustega pommitavad. Aga truth be told, mulle täitsa meeldib see. Saan inimesi veidi harida, eile öeldi mulle ju et Hiina on ju Euroopas ja Itaalia on Aasias, vaesekesed. Igatahes kui ma siis eile innukalt oma raamatusse süüvisin ilmus minu ümber hunnik meie kooli lesbisid ja kui siis hakkasid pommitama. MIKS SA LESBI EI OLE, EKSPERIMENTEERI, EKSPERIMENTEERI, POISID TEEVAD ALATI HAIGET AGA TÜDRUKUD EI TEE, TÜDRUKUD ON PALJU ÕRNEMAD. Ühesõnaga üritasid nad minus selle väikese lesbi välja tuua ja ütlesid, et nad annavad mulle kaks päeva mõtlemisaega ja reedel pean neile ütlema, kas ma tahan lesbiks hakata või ei. See tüdruk, kes minu gf tahab olla, tal oli üpris ilus nägu tegelikult, aga ikkagi ta oli selline veidi poisilik ja ma ikka ei saa aru mis mõttega sa oled lesbi kui su gf(girlfriend) näeb välja nagu poiss! Õnneks ma ei lähe reedel kooli, äkki neil läheb see meelest ära! Nad ütlesid et kui ma vastuse annan siis see ei tohi ei olla, ma ei tohi neis pettumust valmistada. Oijah....

Üks asi mis mulle veel silma jäi eksamit kirjutades oli see, et päris mitu tükki klassist olid rasedad! Ma ei olnudki varem tähele pannud, osad noorematest klassidest on ka rasedad. Näiteks eile tuli minuga rääkima üks sõbralik väike hambutu tüdruk, päris armas teine aga jumala rase mis rase ja ta bf(boyfriend) käib meie koolis aga umbes üheksandas klassis või nii. Kahju neist noortest kohe.
Ja kas teate kui varem nagu enamvähem normaalses vanuses poisid mulle külge ajasid, muide ärge arvake et nad kõik minu põhjamaisest “ilust” lummatud on, väga paljud tahavad mind ka sellepärast, et nad arvavad et ma olen rikas. Ja siis et kui nad mu bf’id on, et siis ma neid mingitpidi sponsoreerin. No never ever...ja teine põhjus on lihtsalt see, et nad saaksid öelda, et nemad sebisid selle VALGE TÜDRUKU ära. Ja kolmas põhjus teate isegi, see ikka see, et tahavad voodisse meelitada. Ja siis äkki on ka poisse kellel head kavatstused? EI USU, aga neid poisse siin ma ei usalda karvavõrdki. Igatahes nüüdsest olen ma sihtmärk ka väikestele poistele, nad on mingi 14 15 võib-olla aga no nad näevad välja nagu 11. ÕUDNE. Ja siis nad piinavad ja kiusavad ja no nad ei saa aru, HANNA MIKS MA EI SAA SU BF OLLA, VANUS ON KÕIGEST NUMBER, ÄRA MÕTLE MU VANUSE PEALE. ME EI PEA PAAR OLEMA, ME VÕIME LIHTSALT SUUDELDA JNE. Ma üritan ikka selgeks teha et kallis inimene esiteks sul pole erilist ajugi veel peas ja teiseks sa oled umbes meeter pikk ja kui ma sind suudelda tahaks peaksin kükitama, aga nad ikka jätkuvalt käivad mulle närvidele.

Eile viis mu tee mind mingisse hulgilattu Lentegeur’is. See on selline päris õudne koht kohe, pood haises nii mis hirmus ja need mehed seal, UUUHH (nad olid uskumatult vanad ja koledad!). Kahjuks olin ma oma vanavanematega. Miks kahjuks? Mu vanaema läheb alati kõige peale äksi täis ja nii ka siis seal poes. Ma üritasin madalat profiili hoida, aga kui mingi kole vanamees teisest poe otsas karjus et JEESUS MARIA MA EI OLE IIAL NII ILUSAT INIMEST NÄINUD. Siis vanaema kukkus kohe vastu karjuma, RÄÄGI INGLISE KEELES, RÄÄGI INGLISE KEELES, TA EI SAA ARU, TA ON VÄLISMAALANE, TA ON, oota mis riigist sa pärit oledki? Estonia. OKEI, TA ON FROM EXTONIA TA ON FROM EXTONIA, ME NÄITAME TALLE SIIN ERINEVAID POOODE, RÄÄGI INGLISE KEELES, TA ON VÄLISMAALANE. Ma tahtsin küll häbist maa alla vajuda, sest kõik pilgud olid minul. See oli mingi 80 aastane kole vanamees. Siis tuli teine VANAMEES ja jälitas mind ja koguaeg korrutas, BEAUTY, BEAUTY ja lõpuks kurtis et minu suure ilu pärast ei saa tema täna öösel magada, sõbrad kiitsid takka, EI SAA JAH, TÕSIJUTT, EGA EI SAA JAH. Ja siis tuli mingi kolmas moslem mohamed kes oli kindlasti laksu all, ühtegi hammast tal alles ei olnud ja välja nägi ta nagu 50 aga keelekasutus oli päris noortepärane seega ma ei imesta kui ta oma 20dates on. Kõigepeal ütles et anna 2 randi ma tahan midagi süüa siis 1 min pärast ütles et sry ma ei saa süüa ma paastun aga võib ma ostan sulle juustu ja sokolaadi ja pirukat. No tänan ei, siis jooksis autole järgi ja karjus MA TULEN SULLE JÄRELE KOJU, VIIN SU VÄLJA! Annaks jumal....
Ja lõpuks ütleksin veel, et selle postituse kirjutasin valmis sada aastat tagasi ja nagu arvata oli ei paastunud ma nii kaua kui tahtsin, KOLM JA POOL PÄEVA, see on minu uus rekord igatahes dieedipidamises, aga ma ei ole uhke enda üle. TOT LAAT

Hierdie stad werk vir jou!

Oh elukest, ma ei suuda hetkel muust kui toidust mõelda ja mu kõht protesteerib ramadaani vastu väga häälekalt. Jah te ei kuulnud valesti, ma paastun. Eile käisime õega šoppamas ja see pilt mis peeglist vastu vaatas karjus ühe hea ramadaani järele seega mõtlesin, et tänasest hakkab viimane paastumise nädal ja üritan kaasa teha, kuigi ma olen kõige nõrgem dieedipidaja üldse. Aga minu esimene eesmärk ei ole siiski dieet, nii oleksin ma juba ammu kanakausi järele haaranud, ma mõtlen nõnda, et see on jälle üks uus kogemus ja pärast on hea meenutada kuidas ka mina nädal aega moslemitega paastusin. Seega nüüd on mul telefoni äratuskell 18:39’ks helisema pandud sest see on see minut kus minu käsi kanakausi järele haarata võib, sel minutil loojub päike! Täna on esimene päev, oodata on jäänud veel neli tundi ja ma saan hakkama. Mul on usk endasse päris suur, liiga suur, sest tundes end on tõenäosus et ma tõesti nädala vastu pean üks sajast. Igatahes see õrritamise pilt, mõtlesin ise hiljem, oli päris irooniline, kas pole. Keda selline pilt ikka nüüd väga peibutaks? Peale minu? Kedagi vist?
Aga kui nüüd siis ikkagi eilsest rääkida siis oli üks tore päev küll. Mu vanem õde Candice, kes on kindlasti mu lemmikõde, viis mu Kaplinna nö. kesklinna. POODLEMA. Arvata on et siis parim päev eksole? Kõigepealt viis ta mind sellisesse kohta millel nimeks Rhodes Memorial, ehk siis üks tähtis inglise mees kes omal ajal siin Kaplinnas palju korda saatis, see oli Table mountaini jalamil selline kaunis ehitis kus ees treppidel lesbid suudlesid, siin on kõik ikka nii kodused sellel seksuaalse orientatsioooni teemal, küll on tore. Igatahes tegin seal pilte, oli tore, oli kaunis. Siis viis ta mind kohta, kus majad maksavad 20 miljonit randi, bishops court oli vist tolle koha nimi, imeline. Sinna asun kindlasti tulevikus elama, muidugi mu ema ja teised siin hiljem rääkisid et ega seal keegi ei tea kes ta naabrid on jne kunagi keegi kellegagi ei suhtle aga vaatame tõele näkku nad ei tunne isiklikult kedagi kes seal elaks ja mina usun, et need on kadedate inimeste kuulujutud. Ükskõik kui rikas sa oled, see ei tähenda ju seda et sind absoluutselt ei huvita kes su naabrid on? Ja sealt edasi läksime Cavendish Square’i mis on siis šopingukeskus ja no õnn oli minu õuel. Kuigi neil ei ole neid coole poode mida mina armastan siis ikkagi oli see neli korda parem kui minu kodune Westgate mall, ma sain uued saapad ja kleidi ja.... Ja ma lähen sinna kindlasti tagasi, leppisime kokku et vähemalt kord kuus. Ja kui ma siis raamatupoe leidsin, oh seda õnne. THANK YOU JESUS CHRIST MY LORD. Kui ma siin kunagi nutsin, et küll on kole, minu ajakirju kusagil ei müüda siis nüüd jumal kindlasti luges mu toda sissekannet ja littis sealse raamatupoe riiulitele mitte ainult vogue’i, elle’i, ID jms vaid seal olid esindatud ka NYLON, W, DAZED AND CONFUSED JNE JNE kõik mida minu hing üldse ihaldada oskab. Ja raamatud seal poes olid ka imelised aga mingi imeliku põhjuse tõttu hoidsin ma end tagasi ja tulin koju ainult kahe ajakirjaga, WOW. Eks ma kahetsen, aga mis teha, eluke sunnib. Raamatupoest leidsin veel ühe üksildase eksemplari mingist baltimaade raamatust ka. Siis viis õde mu sööma tai restorani ja noh seda olin ma eneselegi teadmata igatsenud küll ja siis läksime võtsime jäätised sellisest kohast nagu Milky Lane, no see oli ka paradiis. Ja siis läks edasi asi veel imelisemaks. MU ÕDE VIIS MU TOWNSHIPPI SISSE, KUJUTATE ETTE, townshipi nimi oli Gugulethu. Ma pole nii palju kauneid inimesi varem veel näinud, KÕIK OLID MUSTANAHALISED, MITTE ÜHTEGI VÄRVILIST EGA VALGET, va meie seal autos. Ja need onnid ja see kuidas tänaval kanad, kuked ja kitsed jooksid ja kuidas Spari kõrval lamba sisikonda müüdi. Ma tegin läbi autoakna nii palju pilte kui võimalik, pärast aga avastasin enda kurvastuseks et klaas peegeldas vastu. Aga pilte on hulgim ja internetti pole hulgim seega ma nüüd mõtlen kas riskida piltide panemisega või ei. Igatahes township oli imeline, siis viis õde mind veel minu enda koduküla Mitchell’s Plaini koledamaid telgitaguseid vaatama, mina elan ju rikkamas osas seega mul suurt aimu polnud kui koledad need muud majad siin on. Päris õudne kohe. Igatahes nagu näete, oli mu sissekanne suur pettumus sest teksti tuli üks A4 ja sõnadega ei saa siiski seda kõike edasi anda mida ma nägin, seega OLGU MA PANEN PILTE.

Veel ütleksin seda, et üks õpetaja koolis tuli minuga ülbitsema. Muidugi umbes neli õpetajat ei saanud mainimata jätta et SINU RIIK KAOTAS JALKAS HISPAANIALE 3:0. EI KOTI! Aga too õpetaja tuli rääkima, et teil on SHIT ilm seal sinu maal. Ma ütlesin et ega ikka ei ole küll. ON JAH TEIL JU IIAL PÄIKEST EI PAISTA. Ma ütlesin et paistab ikka, mis sa räägid. EI PAISTA MAKSIMUM AASTAS NELI PÄEVA. Siis sain vihaseks ja pöörasin selja talle, ta vana lollakas pole kunagi lund uneski näinud ja julgeb siin mölisema tulla, okei Eesti on üks paras pommiauk aga vahel on ju tore neli aastaaega läbi elada mitte terve aasta ühte pikka suve taluda. bye..
1. see on siis vaade seal rhodes memorialist ja sain pildile ka selle suudleva lesbipaari, küll on kaunis pildike
2. Gugulethu
3. need on siis majad lähemalt, kanad jooksid igal pool!
3. ja kuna ma kunagi rääkisin kuidas autojuhid oma kastid inimesi täis topivad siis siin on hea näide
4. JA SEE ON TOWNSHIPI MOŠEE, USKUMATU, OLETE MIDAGI SELLIST VAREM NÄINUD?
5. ja arvake ära mis see on, jumalateenistus, ma ei teagi kas asi on selles, et neil pole raha kirikumaja ehitada või on see traditsioon? igatahes veider vaatepilt
6. ja see on minu kõrvaltänav

Laupäeval käisin nüüd siis tuhandendat korda grand westis, käisime kinos, kaks paari ja mina, oh ma olin nii üksik. Okei tegelikult siiski mitte, aga film mida me vaatasime oli my sister’s keeper ja mul pole õrna aimugi mis eesti kinodes hetkel jookseb aga see on see film cameron diaziga kus üks õde on haige ja teine peab teda siis päästma. Ma ütleksin nii palju et kui ma nägin nimesid Cameron Diaz ja Alec Baldwin jne läks kohe tuju nulli, aga ma pidin enda sõnu sööma. SEE OLI NII HEA FILM. Kurb kurb kurb. Ja kurvad filmid on minu lemmikud, muidugi need staarid oleksid võinud olemata olla aga ülejäänu oli küll hea, polnud mingeid totakaid ülimalt ebareaalseid situatsioone. Ja kui lõpp saabus poetasin pisaraid ka, aga ma ei tahtnud nutta seega mõtlesin et olgu kasutan oma nippi. Sulgesin silmad ja kõrvad ning hakkasin muudest asjadest mõtlema ja see aitab ALATI aga seekord mitte, puhkesin veel kõvemini nutma ja kui film läbi oli ja subtiitrid ammu jooksid ei suutnud mina nutmist lõpetada, naljakas oli ka endal sest teised ümber irvasid ja õed kallistasid mind, pärast oma paistes silmadega läbi grand westi kõndida oli veidi häbi, aga mis teha. Seega mida ma veelkord ütlen et minge vaadake my sister’s keeperit!!! 200%
G.I. Joe’d käisin ka eelmine nädal vaatamas ja seda ainult ning AINULT Sienna Milleri pärast, aga no selline sitafilm et kuul pähe. Ei tea mis siennal arus oli kui ta selle rolli vastu võttis sest siiamaani olen mina teda ikka sellistes normaalsetes filmides näinud. Aga neiu Miller kitsas nahkkostüümis oli seda raha väärt, mul oli silmailu kui palju.

Ja kes arvab et kirik pühapäeva hommikul on kukepea siis eksite, see nädal olin ma hommikul kirikus VIIS TUNDI. Ja õhtune teenistus kestis kah oma kaks tundi. SURM. Olgu mitte päris, sest pastori naisel oli sünnipäev ja mul pole õrna aimugi kust nad selle raha võtsid aga need toidud mis seal olid, jeesus maria. Ja kõik võisid süüa kes kirikus olid, SOKOLAADI MUFFINID, QUICHE’ID, TORDID oh thank you jesus christ my lord. Muidugi oli meie kooli bambanani seal kusagil mind luuramas ja kui ma esmaspäeval koolis teda nägin ütles poistele kes minuga kaasas olid, et HANNA SÕI SUURE HUNNIKU EILE KIRIKUS, LADUS TERVE TALDRIKU TÄIS JA MUUDKUI SÕI. No ma tahtsin talle kuuli pähe lasta tol hetkel, muidugi ütles ta siis lõpus, et ok nali. Aga oli ka nali, sest ma hoidsin kõvasti tagasi ennast. Aga kes nuputab nüüd et kes kurat see bambanani on siis ma võin rääkida. Koolis on ju reeglid sellised et ei tohi suitsetada ja narkootikume teha ja mobiilid ja pleierid ei või ka koolis kaasas olla. Ja et siis kõike seda kontrollida, on palgatud bambananid kes on minu arust kasutud inimesed sest nad kõnnivad seal ja sigarimüüjatelt võtavad tasuta suitse ja siis ei räägi direktorile, et nad suitse müüvad, kujutate ette. Nii lõuna-aafrika, eks. Ja mobiilid peidetakse nende saabudes ära, aga mina ei viitsi enam sedagi teha, sest niikuinii neid ei huvita. Nad ainult korrutavad: HANNAH MONTANA, BARBIE GIRL, HANNAH MONTANA jne. Ja bambananid on vanad naised ja mehed. Muide kui sellistest totrustest veel rääkida, siis kõiksugused narkoparunid jooksevad ka siin vabalt ringi. Mul täpselt teada millistes majades siin ümber narkootikume müüakse, kõik teavad, politsei ka muidugi, aga kuna korruptsioon vohab ei saa nad midagi teha. Vahel kui üksi sellest narkomajast mööda kõnnin ja aia peal pilves poisid on siis võtab seest kõhedaks, aga mis teha.
Ja kui ma tuckshoppi läksin tuli tee peal mingi naine vastu ja karjus KUULE SU NIMI ON HANNA VÄ, KUST SA PÄRIT OLED. Rääkisime siis paar sõna juttu ja pärast mxitis mu koolivend ja naaber ütles, et kuule mu ema rääkis suga ma kuulsin, ära pane tähele kui ta paska pani, ta on pilves. Mõtlesin siis et olgu, ema on pilves, päris värdjalik. Kui nüüd tanklas käisin oli ka seal mingi pilves mees, aga ega nad kõik ainult daggat ei tee. Teine väga populaarne asi on tik, hääldatakse tõkk. Ja see on siis crystal meth, ma ei teagi kuidas ta eesti keeles on.
Ja teate kuidas mind intrigeerivad kõiksugu õnnetused, see nädalavahetus poos näiteks ennast üks poiss üles, kes eelmine aasta minu kooli lõpetas. Olgu temast ma suurt ei tea, aga kui ma eelmine nädal kooli läksin nägin kuidas üks väike poiss alla aeti, otse minu silme all. Küll oli õudne. Ülekäigurajal, OTSE kooli kõrval, nii seitsme aastane poiss ja tema veidi vanem vend. Vanemal vennal verd lahmas näost aga väike poiss oli asfaldil pikali ja hoidis peast kinni ning nuttis. Ja kuna inimestel oli kõneajast kahju ei tahtnud keegi kiirabisse helistada, kujutate ette. Ma pakkusin muidugi kohe oma telo, aga siis oli juba keegi helland, ma mõtlen, et eestis saab küll 112 ilma kõneajata ka helistada ja see peaks 100% ka siin kehtima, sest inimesed on vaesemad ja õnnetusi juhtub 40x rohkem, aga mis teha. Aga praegu õde mul ütles et saab küll ja kui levi ei ole siis hädaabisse ikka saab helistada, aga ega kõike ka uskuda ei saa mis nad räägivad, seega jätan selle otsa siinkohal lahtiseks. Igatahes seal see laps siis lamas keset teed, mu õde ei saanud muidugi 8x mainimata jätta et see oli MUSTANAHALINE kes ta alla ajas, no nagu ta oleks ta nimme alla ajanud. Mina igatahes seda tema nahavärvi süüks ei pannud, aga oled ikka totakas küll kui punase tulega kooli kõrval sebra peal väikese lapse alla ajad. Ja siis inimesed seisid ringis tolle lapse ümber ja IRVASID. Ma oleksin tahtnud neile jalaga pähe anda, muidugi pidasime me auto kinni ja läksime abi pakkuma ja siis oli enamus tähelepanu minul mitte sel lapsel, olin kohe viha täis. Mu õde siis mängis sangarit ja jooksis lapse juurde ning hoidis ta pead ja rääkis temaga, kuigi ma ei saa aru miks nõmetseda, teine jäi just auto alla ja sa lähed kiskuma teda, aga eks ta ise teab. Siis tuli tuletõrje(why???) ja nõnda see lugu lõppes. Ma loodan et ta on ikka elus ja terve, sest see tema hüsteeritsev nutt ei lähe mul peast ära, see oli nii õudne.
Ja viimaseks räägiksin sellest kui tõeliselt väike ikka see maailm on. Täna käisime Tessal kodus järgi ja siis ta ema lendas mingi märkmikuga kohale ja rääkis, et tema kunagi hollandis kohtus ühe eestlasega kellel nimeks Marcus, mõtlesin et okei okei niikuinii on on tegelikult mingi türklane sest nende jaoks euroopa kõik üks sama pask aga siis ütles, et oota mul on ta aadress ja mida ma pidin nägema, TARTU, MÕISAVAHE, MARGUS. See oli üks bizarre moment, mina seismas seal mitchell’s plainis ja mõisavahe ja tartu???? Nojah nüüd siis teate, bye....

...ja selle postituse kirjutasin ma kaua aega tagasi valmis ja täna oli siiani mu parim päev aafrika aja jooksul ja teen sellest ka postituse, aga hetkel panen õrritamiseks lihtsalt ühe pildi...

Inimesed on ikka jätkuvalt eesti keelest väga huvitatud. Mu sõbranje Danielle räägib koguaeg, MU ISA ON SITAPEA, MU EMA ON SITAPEA, APPI, APPI. JÄÄ VAIT. On ka paras ports inimesi kes mind kooli peal teretavad, nojah lausa teretavad, eesti keeles. Ja siis mu teine klassiõde käib ringi ja korrutab “sa haised nagu v***”. Ja mu klassivennad! Nende lemmikuteks sõnadeks on paksperse ja mine perse ning persse. Aga nad ütlevad seda nii naljaka aktsendiga. I LIKE YOUR POKSPARSE. KEENAN HAS A POKSPARSE. CAN I TOUCH YOUR POKSPARSE. Ja mine perse, see on kõige naljakam sest nad lähevad seisavad õpetaja ette ja ütlevad, MINE PERSE. Ja afrikaani keele õpetaja hakkas punastama ning oli väga meelitatud. UHH MIS SA ÜTLESID, MIS SA ÜTLESID, HANNA MIS TA ÜTLES Ä, MINA VÕI? Ja siis kui õpetaja kellegile närvidele käib ütlevad kõva häälega üle klassi, MINE PARSE V***. Nad ise ei saa aru kui naljakas see täpselt on aga minu jaoks ikka väga väga naljakas.
Ja mu vanaema käis mingitel sugulastel külas ja kui koju tuli oli väga äksi täis. HANNA MA NÄGIN SINU INIMESI, NAD RÄÄKISID SINU KEELES, MA NÄGIN SINU INIMESI! SAMASUGUST KEELT RÄÄKISID NAGU SINAGI! Ma olin ka kohe erutunud ja küsisin, et noh kas nad ütlesid et nad eestlased on või? EI ÜTLEND AGA NOH NAD RÄÄKISID IKKA SINU KEELES. Siis ma mõtlesin küll et kuul pähe nah. Päris teeb mingi lav’i mutt vahet näiteks eesti ja soome keelel. Tema jaoks on kõik keeled (va. afrikaani, inglise ja xhosa) samad. Seega ma mõtlesin, et ta võis näha prantslasi, šveitslasi, jaapanlasi, venelasi, nicaragualasi, keda iganes!!! Niikuinii ta neil keeltel vahet ei tee! Oijah...
Aga nüüd taaskord koolist. Elu on hetkel KAK. Muide ma olen lausa uhke enda üle sest ma räägin nüüd ka inglise keelt nõnda nagu inimesed mu ümber, ehk siis segamini afrikaani keelega. Nee man, it’s kak my broer!!! Aga miks siis ikkagi kak eksole. Hetkel nagu ma juba kunagi mainisin on eksamid, kolm nädalat jutti ja siis tuleb üks nädal vaheaega. Ma olen oma kooli peale tõesti väga vihane et nad mu 12dasse panid. Nüüd ma lihtsalt passin kodus, ma olen nii vihane! Esmaspäeval käisin kirjutasin inglise keele eksamit kaasa, aga ma olin kahjuks väga laisk ja tervis ka ei olnud parim seega ma kirjutasin ainult essee. Oli antud paar teemat ja mina valisin teemaks alien’s view of earthlings. Ehk siis tulnuka vaade maalastele vms. KAS POLE MITTE ÕIGE TEEMA, NAGU RUSIKAS SILMAAUKU! See oli nagu selline loominguline kirjutamine mis on ikkagi mu lemmik asi ja kirjutasin siis 407 sõnalise essee stiilis, et mina olen tulnukas ja lõuna-aafriklased on maalased. Eks näis mis tulemus tuleb. Kahjuks vajan mina aga selliseks asjaks aega, et ideed pähe tuleksid ja nii ei jäänud mul aega kaheks teiseks ülesandeks ja kuigi ma oleksin võinud üritada siis ma lihtsalt andsin alla. Ma tahtsin klassist välja, jäätist osta ja andsin oma lehe ära ja eksami teiseks pooleks ei läinud üldse kohale. Tuletan siinkohal meelde, et ega need kuhugile arvesse ei lähe ja kirjutasin ma seda täitsa enda lõbuks aga ma olen ikkagi endas väga pettunud, et ma ei lõpetanud. Eile oli afrikaani keele eksam ja täna accounting ja ma ei tee seda ainet seega vaatan mis eluke edasi toob, matemaatikat ja nalju lähen ja üritan ikka kirjutada, ma mõtlesin. Kodus on väga igav, istun oma venna Craigiga päev läbi, kes muide on hakanud minuga suhtlema! Eile vahetasime paar lauset isegi, ma olen päris uhke ta üle. Ta oli kooli kõige ulakam poiss ja siis visati välja. Kodus on aga selline lill et ise ka ei usu. Igatahes craigil on muss 24/7 põhjas ja seega ei saa ma ei lugeda ega telkut vaadata ega midagi. Pole viga. Muide ma sain oma bioloogia kt kätte ja ma sain 23 punkti 35’st mis oli rohkem kui osadel klassikaaslastel ja teised õnnitlesid mind aga ma olin enda peale väga vihane, et ma ikkagi ei õppinud. Olen ikka loll küll. Alguses ma vähemalt kuulasin tunnis ja kirjutasin kaasa aga nüüd ma lihtsalt istun ja passin ja mõtlen omi asju. Sellise lolluse pean lõpetama. Igatahes nagu ma aru sain on need vist proovieksamid aga ikkagi riik saadab need ja ma ei saanudki täpselt aru. Igatahes näeb see välja nii, et ükski hing ühekski eksamiks midagi ei õpi. Eksamid on ikkagi suhteliselt kerged ja sellist kontrolli nagu eestis ei ole. Mobiilid on kõikidel taskus ja osad on mxit’is lausa online eksami ajal. Samas ega nad mobiili spikerdamiseks ei kasuta, sest neid eriti ei huvita mis tulemus sealt tuleb või nad lihtsalt ei tule selle peale et spikerdada. Siis võib klassist välja minna vahepeal jne. Õpetaja vaatab enne eksami üle ja ütleb ruttu klassile mis eksamisse tuleb aga kedagi see ka eriti ei huvita :D uskumatud noored on siin ikka. Ja eksamid toimuvad praaegu igas aines ja iga päev on üks eksam. Juba see ütleb, et ega need eksamid erilised pähklid olla ei saa. Kolm nädalat jutti peaaegu iga päev eksam. Nonsens! muide osad söövad hotdoge eksami ajal! ja paljud tulevad poole pealt sisse ja no kõike mida ette oskate kujutada....
Ja teate reedel on oma riiete päev, EI PEA KOOLIVORMI KANDMA! Ja kuigi mul reedel kooli erilist asja pole siis kavatsen ikkagi minna, see on once in a lifetime võimalus. Aga teate mis kool tegi või, KÕIK KES OMA RIIETEGA TULEVAD PEAVAD 10 RANDI MAKSMA. Kui haige???? :D kool ei oska muudmoodi raha koguda ja nüüd kasseerivad õpilastelt raha sellise asja eest.
Ahjaa eile avastasin ühe naljaka asja, siin on ju aastaajad vastupidi. Hetkel on talv, nüüd tuleb kevad! Seega minu sünnipäev on siinmail sügisel, küll on naljakas. Üks mu sõber ütles et, SEL JUHUL ON TEIL JU JÕULUD TALVEL, ISSAND KUI NÕME. Issand jumal, nõme on see kui jõulud keset suve on.

Aga mul on ka üks suur mure õlul. Jumal. Ma olen aru saanud et jumala teemal ei tasu siin kellegagi vaidlusesse laskuda. Ja mulle väga meeldib vaielda, aga siinkohal on sama hea oma toa kummutiga vaielda. Täiesti mõttetu. Nad on nii kasvatatud ja mina olen naa. Ja ma saan neist aru ning üritan ikkagi austada nende valikuid, aga kahjuks ei tee nemad sama. Koguaeg kiritseeritakse minu vaateid. See ajab mind nii vihale!!! Eile küsis üks poiss, et kas sa kavatsed siin lõuna-aafrikas endale ka boyfriendi leida. Ma ütlesin, et ausaltöeldes pole õrna aimugi, ma ei ole sellele mõtlend, tulgu mis tuleb. Ja siis ta hakkas mind süüdistama, et elus peavad plaanid paigas olema, olgu võib-olla pole aru saada, kuidas jumal siia segatud on aga tegelikult on. Ma ütlesin talle et see on bullshit, kas sa üritad öelda, et ma vajan jumalat enda ellu? Siis ta ütles et ei, aga seda ma muidugi ei usu. Ja siis ta ütles, et elus võib kõike juhtuda ja ei sa ei tea kunagi mis ette võib tulla. Ma siis ütlesin et sellest ma räägingi, seega miks teha plaane et 27 aastselt saan lapse ja 31’selt abiellun ja 20’selt kolin emakodust välja. Niikuinii asjad nii ei lähe! Seega miks pead vaevata? Siis ta süüdistas mind, et kui plaanid paigas on elu kerge jne. Ja siis oli üks teine poiss Jamie, päris armas teine aga see jumala värk ajas teda vihale. KUIDAS SA EI USU JUMALASSE, KUIDAS SEE VÕIMALIK ON. KUIDAS SA EI PALVETA. KUIDAS SA ÜLDSE ELADA SAAD. Siis hakkas rääkima, et mõtle kui su ema ära sureb mis sa siis teed. Ma ütlesin et mis siis teha tuleb eluga edasi minna, kuidas see jumal sind siin aitab? Siis ta ainult vangutas pead ja ütles, aga kui ema sind vaimuna külastama tuleb. Pidin siis tõdema et ega ma mingitesse vaimudesse ka ei usu. Ja siis ta hakkas mulle närvidele käima et KUIDAS TE EESTIS ÜLDSE JÕULE PIDADA SAATE, ma ütlesin et no saame, aga jeesuse peale me tol päeval eriti ei mõtle. SA EI USU SIIS JU MITTE MILLEGISSE SA EI USU ANDESTAMISSE. Ma ütlesin et usun ikka mis see andestamine jumalasse puutub aga ta ei andnud mulle rahu. Nii kui inimesed kuulevad et ma jumalat ei usu tembeldavad nad mu rumalaks, tühjaks inimeseks. Nagu minu elul poleks mõtet. See ajab mind vihale ja see on üks asi mis ei muutu selle aasta jooksul. Olen ma ka muide üritanud leida inimest kellega tundeid jagada, kes ka jumalasse ei usu ja kuigi on palju inimesi kes ütlevad et ega nemad eriti pühad inimesed ei ole ja kirikut ei fänna siis jutu lõpuks tuleb ikka alati välja see, et jeesus kristus ikkagi kindlasti eksisteerib ja valvab meid ja GOD KNOWS THE PLANS HE HAS FOR YOU! Yay mul on päris paljud read juba piiblist peas. Mu lemmik on: I can do everything through jesus my lord who strengthens me! WE ARE ALL IN THIS TOGETHER!
YARRRAHHH,,sain taaskord oma tunded välja valatud, tänan kuulamast!

Plek van die vleisvreters

Tulin just koolist ja praegu on kõik kerge, nagu varem poleks olnud, aga olgu nüüd on eriti, sest täna puudus 12 õpetajat. Kes on workshopis ja kellel suri abikaasa ja kes on lihtsalt kurb kodus jne jne ja nii ma siis passisin ja passisin ja passisin ja tulin koju. Ja ilmad on ka soojad, ma lausa kõrben oma koolivormis. Teised aga mitte, nad on nagu tundetud ilma suhtes, neil pole kunagi külm ja neil pole kunagi kuum. Minul seevastu on aga koguaeg mingi häda. Aga kui õpetajatest veel rääkida, siis ma rääkisin kuidas õpetajad klassiukse peal suitsetavad. Aga eilse 45 minutilise vahetunni istusin ma ühes klassis ja see õpetaja istus seal laua taga ja absoluutselt terve selle aja suitsetas. Õpilased on ju väga passiivsed suitsetajad kui ühes kinnises ruumis keegi 45 minutit järjest suitsetab, aga kedagi see ei häirinud seega üritasin oma tunded vaka all hoida. Kui eesti koolides on aga probleemiks õpilaste suitsulembus siis siin pigem õpilaste daggalembus. Suitsetatakse seal kus hing ihkab, tihti isegi klassis. Ja on teatud inimesed kes müüvad sigarette, üks maksab 2 randi. Aga on ka neid kes koolis daggat teevad, no jumal jumal. Need ongi tõelised murelapsed. Aga õpetajad ropendavad ka päris tihti ja üldse on nende keelekasutus naljakas. Sõna man on siin küll kõige populaarsem. Isegi mu vanavanemad kasutavad, NO MAN, DON’T DO THAT. Ja see ajab naerma kui inglise keele õpetaja karjub üle klassi, NO MAN YOU MAKE ME SICK, YOU MAKE ME SICK, GET OUT. THIS IS SHIT!!! SHIT WHAT YOU’RE TELLING ME!!! Bioloogia õpetajat ajas ka keegi ükspäev vihale ja ta karjus siis vähemalt viis korda üle klassi, THIS IS BULLSHIT, YOU UNDERSTAND ME? BULLSHIT, THIS IS BULLSHIT SO SHUT UP. Ja eile LO õpetajat ajas üks mu klassiõde vihale ja siis ta karjus FUCK OFF, FUCK OFF! Ja vahepeal küsis, KAS SA HOMMIKUL TEGID NARKOOTIKUME ET SELLIST JUTU AJAD? FUCK OFF SAAD ARU FUCK OFF! Oijah, nalja nabani.
Aga hetke tähtsaim asi on siiski ramadaan. See kuu moslemite aastas kus paastutakse jne. Mind ikka väga huvitab, koguaeg uurin klassikaaslastelt, et kas kaalus oled juba alla võtnud? Kas petad ka?
Igatahes ma võin lühidalt rääkida, milles ramadaan seisneb. See on aeg, kus paastutakse siis kui päike taevas, päikese loojumisest päikese tõusuni võib süüa nii palju kui hing ihaldab aga kui on valge pead nälgima. Meil on seinal ramadaani kalender, iga päeva peal täpne kellaaeg mis kell päike loojub, kõik siis loevad sekundeid ja kui kell lööb joostakse külmkapi juurde. Ja hommikune päikesetõusu kellaaeg on ka kirjas. Osad kes viitsivad, nagu näiteks minu vanaisa. Täna tõusis päike 5:55 seega eks vanaisa ärkas pool tunnikest varem üles, pistis miskit põske ja magas edasi. Paastumise ajal ei tohi veel kindlasti suitsetada ega intiimsuhetesse paarilisega laskuda. Ma ei tea kas öösel võib, aga päeval igatahes mitte. Paarilist ei tohi intiimselt puudutada ega midagi. Neid asju on veel, aga mul ei tule meelde. Ja mina siis arvasin, et kõik moslemid nüüd pühalikult ramadaanitsevad aga oh ei. Ma pidin pettuma. Kimon ütles et noored väga tihti petavad, hommikul ema saadab tühja kõhuga lapse kooli ja ootab et ta ka tühja kõhuga tagasi tuleks aga tihti ikka lapsed salaja päeval söövad. Ja siis koolist koju tulles ütlevad, et oi oi kõht on nii tühi!!! Minu klassi moslemitelt uurisin kes paastub ja kes mitte, kes petab ja kes mitte. Tuleb välja et tõesti osad ei paastugi, ma ei teagi miks. Ja väga paljud ikka petavad, nagu ise näinud olen. Eriti suitsetamisega. Aga osadel juhtudel võid ka paastumist nö murda. Näiteks rasedad naised ei pea, inimesed kes on haiged, diabeet vms. Tüdrukud ei pea sel ajal kui neil menstruatsioon on jne. Minu vanaisa ka vahepeal ei paastu, sest ta on ravimite peal. Aga kui päike loojub siis oh seda õnne siin õuel, millised imelised hõrgutised lauale ilmuvad. Mitte küll meie peres aga mujal. Meil ju ainult vanaisa paastub ja kes siis ikka hunniukuid vaaritada viitsib. Kuigi vanaisa on mul imehea kokk. Ta oskab kõiksugu huvitavaid vürtsikaid india rooge teha, mida moslemitel harjumuseks süüa on. Pannkooke meeldib talle ka teha, ma ütlesin, et mu eesti vanaisale ka ja ta palus siis talle öelda, et esimene pannkook ei tule kunagi õige, ta pidavat seda teadma, seega papa kui seda loed siis nüüd tead! Igatahes ramadaan, mul tekkis siis küsimus, kas õnn või õnnetus. Muide ramadaani ajal pead elama vagat elu ning aitama vaeseid kui sinu võimuses. Seega minu peas tekkis küsimus: ramadaan – õnn või õnnetus? Ja vastus teada, kui ma oleksin moslem oleks see muidugi suur õnn aga minule kui mittemoslemile on see siiski õnnetus sest päevläbi niigi kõiksugu chiprolle näost sisse ajanud peab õhtul veel topelt sööma. Aga muidugi on see jälle tore kogemus, olla sellise vahva asja tunnistajaks. Elagu ramadaan!

Noh vähe sellest et ma alles kooli tulin ja et varsti vaheaeg tuleb, järgmisest nädalast hakkavad riigieksamid ja kuna mina neid ei kirjuta tähendab see seda et mul tuleb vist kooliga natukeseks hüvasti jätta, mis on väga kurb. Mul tuleb juba hakata oma praeguse klassiga lausa hüvasti jätma, alles sain nendega sõbraks aga loodan, et pean nendega ka tulevikus ühendust siin LAVis ja eks uus klass saa ka tore olema. Kes siis aru ei saa, siis siin algab kooliaasta jaanuaris aga vahepeal on ju detsembri vaheaeg ja teate, see aasta on see ametlikult lühem ja nii pikendatakse suvevaheaega et kõik oleksid world cupi ajal vabad. Mul klassiõed juba rääkisid et lähevad waterfronti äärde istuma, see on siis ookeani ääres nagu selline promenaad, väga kuulus, kus kõiksugu poed ja restoranid jne ja siis ootavad et cristiano ronaldo mööda läheks ja neisse armuks. JA MA LAHKUN JUST ENNE WORLD CUPI, OLE SA NELI KORDA NEETUD.
1. sellise kandiku laob ema bf ramadaani ajal iga õhtu lauale
2. mina kui mul sukk pähe pandi, ma kunagi rääkisin et kohalikud teevad seda. ma nägin välja nagu segu voldemortist ja hannibal lecterist???
3. mu siblingud ja sõbrad kiriku jaoks tantsu harjutamas (paremalt: mu klassivend Foreston, mu venna gf Simoné, see poiss ees on minu vend Chad, mu õde Candice, mu teine õde Kimon ja siis mu koolivend Gareth)
4. ema ja tema bf