Saturday, May 22, 2010

Mul oli neljapäeval ehk siis 20. mail sünnipäev ja küll see oli üks ilus sünnipäev! Nagu alati ei tunnetanud ma ühegi keharakuga seda et üks aasta jälle juures on ja kui sõbrad paar päeva enne küsimas käisid kas ma ka erutunud olen pidid nad minu vastuses pettuma. Kaks tundi enne seda kui kell lõi 12 astus aga tuppa minu vanaema ja ulatas mulle kirja mis postiga kohale oli jõudnud. See oli sünnipäevakaart ja humoorikas kingitus minu naiselt ELISALT, oooo ma tänan! Siis ma juba tunnetasin et noooniii. Oma sünnipäeval ma miskit erilist ei teinud, hommikul läksin kooli ja sellel ajal kui teised informaatika praktilist eksamit kirjutasid istusin mina internetis, siis läksime koju ja kodus tegid ema ja vanaema süüa, rotit ja hakkliha karrit ja siis see imeline toidupood siin, Woolworths, ma olen juba 10 kuud nende kauneid šokolaadikooke imetlemas käinud ja alati lubasin et kui minul sünnipäev tuleb ostan endale k6ik 3! Ja nii ma tegingi, täna on laupäev ja siiamaani toitume šokolaadikoogist ja mis saakski veel parem olla. Ma ütlesin oma perele kohe ära et minu sünnipäeval küll hommikul kelloggseid ja muid igavaid asju ei söö ja siis leidsime end varvalges kell kuus šokolaadi kooke ja eclaire’e mugimas. Igatahes kui me kodus hiljem õhtusööki sõime ilmusid osad mu sõbrad ka kohale, aga kui mõtlete miks ma pidu ei teinud, siis kui ma oleksin osad kutsunud oleksid teised solvunud olnud ja siis oleksin pidanud kutsuma ka kolmandad ja neljandad ja viiendad oleks omal initsiatiivil kohale ilmunud seega jätsin kõige selle jama ära. Ma olen kindel et mul tuleb veel sünnipäevi Lõuna-Aafrikas, eks siis pidutseme. Ja siis me sõime ja laulsime ja tantsisime ja siis nad tahtsid kõvasti kõnesid pidada, no sünnipäeva kõnesid aga paramatult hakkas iga eit sellest rääkima kuidas ma selle aastaga ikka südamesse pugesin ja kui kurb neil on et ma lahkun ja no mis teha, ma purkasin nutma!!!! Ja siis nutsin ja nutsin ja siis hakkasid mu sõbranje Jodi ja teine sõbranje Tessa ja Tessa ema ja kõik nutma ja siis oligi üks nutupidu! Aegajalt keegi üritas ikka meelde tuletada et see pole hüvastijätupidu vaid sünnipäevapidu, aga mis sa teed kui süda on hell! Kingituseks sain ma hulga asju mida ma ise oleksin muidu kindlapeale oma raha eest ostnud aga nüüd hoidsin kokku, õde Candice kinkis mulle Lõuna-Aafrika Vabariigi jalka dressika mille ma oleksin kindlasti ise ka ostnud ja mitte niivõrd sellepärast et Bafana mulle südamelähedane oleks vaid sellepärast et sinna on suurelt peale kirjutatud SOUTH AFRICA ja et mul Eestis sellega uhke ringi käia oleks. Siis kinkis ta mulle veel vuvuzela ja mul on selline kahtlane tunne et ma polegi vuvuzelast veel blogis rääkinud??????!!!!!!!! Neid näete te jalka MMi ajal telekast palju ja mitte ainult ei näe, kuulete. Vuvuzela on osa LAVi jalgpallikultuurist ja tegemist sellise pasuna moodi asjaga kuhu sisse puhud ja siis niimoodi oma tiimi ergutad, nad teevad jubedat häält aga mis õige lõuna-aafriklane ma oleks kui mul vuvuzelat poleks ja mu vennale hakkab see ka kindlasti meeldima ja mu vanematele mitte =) igatahes nüüd siis teate mis on vuvuzela. PS sellega on igasuguseid jamasid ka olnud sest nad tahtsid need vahepeal world cupiks ära keelata sest nad liiga suurt lärmi teevad ja kuulmist võivad kahjustada aga me protestisime ja vuvuzelakultuur võib õnnelikult edasi elada! Siis ma sain veel oma lemmiku LAVi laulja Lira plaadi, oh kui tore! Ja igasuguseid asju veel aga Tessa oli kaval naine ja kirjutas kaardi peale TO ERILINE DAAM, eks ta kasutas google translate’i ja nagu me kõik teame võib see vahel pange panna ja tema mõtleb siiamaani et nii öeldakse eesti keeles erilisele daamile aga olgu ma ei hakanud ta tuju rikkuma ja ütlema et see 100% õige ka ei ole, ikkagi armas ja kodune oli sellist kaarti saada. Ja kui ma siis selle lahti lõin oli seal igasuguseid inglisekeelseid soove jne ja siis mida ma näen: VIIBIMISE MAGUSAM KUI OLETE. Ja ma mõtlesin et vaene mina mida ma nüüd ütlen, kuidas ma nüüd selle inglise keelde tõlgin, ei tahtnud nagu öelda ka et ma ei saa täpselt aru mida sa öelda tahad aga siis ta ütles et TSSS HANNA ÄRA SEDA TÕLGI SEDA TEAME AINULT MINA JA SINA ja nii sain ma piinlikust olukorrast päästetud! Jumal teab mida ta täpselt seal öelda tahtis. Igatahes kes veel minu tänusid kätte ei saanud siis suur tänu kõigile kes mulle õnne soovisid (Liina Ilves tänan südantlõhestavalt kauni luuletuse eest!).
Ja uskuge või mitte aga mul on tulnud suur tahtmine kodu järele! Ma olen õnnelik aga samas tahtmine siia jääda on täpselt sama suur seega mul on mixed emotions ja ei teagi mida kohe ära teha. Elu sees ei ole sellist tunnet et kolme nädala pärast samal ajal ma juba oma enda voodis istun ja et ma oma venda näen ja oma Brunoga Supilinna vahel jalutan ja oma kalleid sõpru näen, ISSUKENE. Ma räägin teile aga ühe nukra loo. Minu parim sõbranna, kellega me ühtlasi ka elu aeg samas klassis oleme olnud oli eelmine aasta vahetusõpilane ja kui ta Eestisse tagasi tuli läksin mina järgmine päev LAVi seega me oleme üksteist kahe aasta jooksul täpselt ÜHE KORRA NÄINUD ja siis ka tunnike. Ja kui ma nüüd Eestisse tagasi tulen läheb ta jälle terveks suveks minema, suudate te seda uskuda? Aga tore asi on see et me oleme jällegi ühes klassis kuigi vahepeal kaks aastat üksteiseta läbi pidime ajama. Selline oligi minu nukker lugu aga egas see armastust väiksemaks ei tee, ikka suuremaks ikka suuremaks ja EK IS BAIE BAIE LIEF VIR JOU EN EK VERLANG NA JOU MY BESTE VRIENDIN! (see oli afrikaani keel ja eesti keeli tähendab et ma armastan sind väga väga palju ja ma igatsen sind mu parim sõbranna!).
Ja kui juba minu Eesti sõbranjede juurde tulla siis minu klassivennad ja poissõbrad on ju neist ikka väga vaimustuses, pidevalt pean mobiilist ja orkutist ja facebookist ja rahakotist neile pilte näitama ja siis nad on mu sõbrannad üksteise vahel ära jaotanud kes kelle saab. Kui ma üks päev afrikaani keele tunnis istusin ja omi asju mõtlesin kuulsin kõrval poisse rääkimas, üks ütles NO KETLY IS THE BEST, SHE IS MY GIRLFRIEND (ei Ketly on parim, ta on minu tüdruksõber), kõrvalt tuli teine poiss, NO MY FRIEND IS BIRGID (ei, minu sõber on Birgid) ja siis kolmas NO, THE BEST IS MARI-LIIS (ei, Mari-Liis on parim) ja siis ma hakkasin irvitama ja mõtlesin omakeskis et vaadake kui imelik on elu, me oleme Eesti poistest väsinud ja hing ihkab midagi uut, nagu näiteks väga nägusaid Lõuna-Aafrika Vabariigi poisse ja seal on poisse kes teeksid meie jaoks absoluutselt kõike aga ikka läheb eluke nii, et meie lõptame oma Eesti meestega ja nemad oma värviliste naistega. Ma ei ütle et see halb oleks, sest Eesti sugu peab hoidma ja niigi on iive miinuses, aga siiski!!! Seega Ketly, Birgid ja Mari-Liis ning teised, teadke et kui Eestis armuelu nihu läheb on siin Mitchell’s Plainis keegi, kes teid alati siia ootab ja teie eest elu nõus andma!
Ning kui ütlesin et ma ei suuda uskuda et varsti maarjamaa mullal tatsun siis samamoodi ei suuda uksuda et ma varsti enam blogi ei saa kirjutada. Väga armas teist, et lugeda viitsisite ja ma avastasin et ma eksisteerin isegi bloglovinis, WOW WOW WOW kes iganes mind sinna pani suurimad tänud. Ma ei usu et ma blogi kirjutamise täpselt sel hetkel kui Eestisse naasen ära lõpetan sest mul on veel palju asju millest siiamaani kirjutanud ei ole ja võib-olla meenuvad mõned huvitavad asjad alles Eestis aga ma annan kindlasti teada kui lõpp käes ja lõpp on käes väga väga varsti. NIHAMBE KAKUHLE

Monday, May 17, 2010

Tavaline kool on minule Lõuna-Aafrika Vabariigis läbi saanud ja alles on ainult kolm nädalat eksameid. Olgu ma nutan nüüd natuke....see õudne reaalsus pole mind veel aga tabanud et kunagi enam minu elus ei tule afrikaani keele tunde kus poisid hiire lugusid räägivad (igal poisil on alati lugusid sellest kuidas nad oma kodus hiirt tapsid, mõned põletasid, mõned astusid peale ja siis tulid hiirel kõhust pojad välja jne). Ja kunagi ei tule ajaloo tunde kus Mr. Mohamed mulle Chris Hani või Steve Biko vägitegudest räägiks, mitte midagi! Ma pean lihtsalt nüüd neid alles jäänud eksameid nautima aga mitte päriselt, sest kui ma teile nüüd täitsa ausat juttu räägin siis ma panen enamustest eksamitest poppi, sest kui ma ikka ei taha meioosist ja mitoosist inglise keeles seletada siis ei seleta kah, kedagi eriti ei kõiguta kas ma tulen või ei, tulemusi ma niikuinii kunagi teada ei saa. Täna oli esimene eksam, inglise keele kirjutamise osa ja kui kirjandi kirjutamiseks läheb olen mina platsis ja mul läks päris normullilt, ajalooks ja matemaatikaks lähen ka kohale vast aga muud asjad kavatsen küll üle lasta. Ja tõsi ta on, ma ei väsi kordamast, MUL ON VAHETUSAASTA LÕPUNI ALLES KOLM NÄDALAT ja mind ei aita jutud et siis kui kooli ära lõpetad tuled tagasi! Isegi kui tulen, siis elu ei saa enam kunagi selline olema, mu klassikaaslased on kooli ära lõpetanud ja ellu astunud, üksi ma siin Mitchell’s Plainis ju ka elama ei hakka jne ja kui te teada tahate kas ma tahan siia kunagi tagasi tulla siis pole küsimustki, kindlapeale, aga ma ei tea kas ma siia eluks ajaks elama tuleksin, ma leian et liiga palju on veel avastada, ma tahan veel ju Kamerunis ja Togos ja Malawis ja Malis ja Namiibias ja Bhutanis ja Tadžikistanis ja Kõrgõstanis ja Nepaalis ja Omaanis ja Trinidad & Tobagos ja Ecuadoris ja KÕIKJAL elada,,,,,,,ja vahetusaasta lõpus toimub mingine re-entry orientatsioon, või midagi sellist. Seega YFU leidis jälle et ma peaks järgmine nädalavahetus seitsme maa ja mere taha Port Elizabethi sõitma (mille päris nimi on Nelson Mandela Bay, ja ma ei teadnudki varem!). Aga ma ütlesin neile kohe ära et siis on mu vanimal õel sünnipäev ja meie perel plaanid ammu tehtud ja te ei saa mulle siin niiviisi ütlema tulla ja nad ütlesid et okei ma siis ei lähe. Ma olen omakeskis mõtelnud et kas see on hea või halb et ma ei lähe, teisi valmistatakse kojuminekuks ette aga ma ei taha sest midagi kuulda kaks nädalat enne minekut ja seal peaks juba hüvasti ütlema teistele Western ja Eastern Cape’i vahetusõpilastele ja mu YFU sõpradele mis oleks ka väga nukker ja mul on hea meel et ma sellest kurvast sündmusest pääsen. Ja mis asja veel raskemaks teeb on see, et kui ma koju tulen tuleb kohe telekast World Cupi avamistseremoonia kus näidatakse mulle oh nii kalleid loomanahkades zulu mehi jalaloopimistantsu tansimas ja Kaplinna värvilisi kaapse klopse’t tegemas!!!!!! Vähemalt ma oletan et seda seal tehakse ja vaadake siis värviliste järele kellel on eriti värvikirevad riided seljas ja näod täis maalitud ja kes pille mängivad ja tantsu löövad, need ongi minu inimesed, kaplinna värvilised!!!! Ja kui TAASKORD jutud World Cupi juurde tulid siis ma ütlen et esimene mäng peaks minu mäletamist mööda Bafana (LAV) vs Mehhiko olema ja kui te muidu torreseid ja ronaldosid armastate siis vaadake Bafanas sellise mehe järele nagu TEKO MODISE, wow wow wow, on alles mees, ta on Bafana kapten ja minu lemmik mängija ja mis kõige tähtsam TA ON NIII ILUUUUUS!!!! Ja siis mulle meeldib veel Siphiwe Tshabalala, tal on kaunid juuksed ja head jalgpallioskused ja mu arvates Bafana väravavaht on Mitchell’s Plainist pärit moslem seega mu homeboy. Olgu aga ma loodan et sain need nimed nüüd teile pealuusisse, TEKO MODISE ja SIPHIWE TSHABALALA. Ja kellele valged mehed meeldivad siis on meil ka selline härra nagu Matthew Booth, aga pole just minu maitse. Ja Bafanal on oma tants välja mõeldud kui nad skoorivad. Eile nad mängisid Taiga ja võitsid 4:0, meil siin selline pidupäev sest Bafana ei võida just tihti, aga ma tahtsin sõpru maapeale tuua ja ütlesin et halllooo te käitute nagu nad oleksid just Inglismaad võitnud, aga nad ei lasnud end minust häirida. Seega ma loodan et Bafana lööb värava, sest see on igavesti tore tants, nad kõik jooksevad väljaku äärde ja kukuvad aga oma koreograafiaga eputama. Ja nad harjutavad ka tantsides ja plaksutades ja igasuguseid veidraid aga toredaid asju tehes. Ja vast olete kuulnud nüüdseks seda ametlikku jalka mmi laulu Shakira ja Freshlyground – Waka Waka (time for Africa), mulle päris meeldib, algus on väääga lõuna-aafrikalik ja Freshlygroundi osa on ka ilus aga ma ei saa aru miks see Shakira sinna topiti ja mu Eesti emme ütles et teil oli uudis, et aafriklased pole ka rahul et tema seda laulab ja kui ma aus olen siis ma polnud ise siin sellest kuulnudki aga eks ma olen õigeks aafriklaseks sirgunud sest see oli ka minu esimene mõte. Aga olgu mis tehtud see tehtud nüüd kõik tõmmake see laul ja kui tahate teada mis see waka waka ja muu tsamina mina zangalewa shit seal vahepeal tähendab siis ärge küsige, Freshlyground rääkis telekas et see on mingi vana kameruni rahvalaul mille nad ära moderniseerisid. Ja Kelly Rowland käis ka lavis ja lindistas world cupi auks aafrika räpparitega laulu everywhere you go seega vaadake ette!
Aga teate üks hommik enne kooli panin teleka tööle ja arvake ära kes vastu vaatas, Siim Kallas =) see oli tol ajal kui Islandi tuhapilv nalja viskas ja Siim europarlamendis tähtsa mehena rääkis, mis kahju see nüüd lennutööstusele toob. Nii me siis istusime hommikul kell seitse Kaplinna äärelinnas, mina ja Siim, kahekesi.
Ja täna sain ma teada et minu klassist veel üks tüdruk on rase ja viiendat kuud rase!!! Ma pean ükskord oma lihtsameelsusest üle saama, sest ma ei pane eriti tähele neid pakse kõhtusid siin, mõtlen et lihtsalt ülekaaluline aga krt ei, rase. Ja kõik need rasedad noored emad suitsetavad siin ja ma küsisin et miks kas sa siis tõesti beebist ei hooli ja nemad ütlesid et EII MUL ARST ÜTLES ET EGA NIIVISI EI TOHIGI KOHE MAHA JÄTTA ma pean lihtsalt vähem tegema jne....nooooo whatever! Ps ükskord ma olin toidupoes ja mingi töötaja küsis mis koolis ma käin ja kui ma ütlesin Westridge High siis ütles ta OH THE MATERNITY SCHOOL issand ma mõtlesin et jumal jumal kes aru ei saa siis AAA SEE EMADUSE KOOL, ehk siis meie kool on kurikuulus teismeliste raseduste poolest, mu koolis on vähemalt 30 tüdrukut juba lapse saanud või hetkel rasedad. Seda ütles mulle üks õpetaja aga ma usun et need numbrid on valed sest kui minu klassis juba 5 ema on siis millest me räägime! Ja ainult jumal teab kui palju isasid meie koolis on,,,,aga oma klassi kõige uuemal emal, kellel ühe kuune laps on käisin ma nädalavahetusel külas. Mulle beebid väga meeldivad ja siis ma vaatasin seda tüdrukut, ta on minu klassis küll aga minust kaks aastat noorem ehk siis sündinud 93 ja siis ma vaatasin kuidas ta last rinnaga imetas ja mõtlesin et toho tonti, kuhu me jõudnud oleme! Siis läksime kaubanduskeskusesse ja mingi umbes 21 aastane mees tuli vastu kel oli nii paariaastane laps käe otsas, ütles tere kuidas läheb vaatas korra kärusse ja kõndis edasi ja siis mu sõbranna teatas et see oli lapse isa!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ja see laps kes temaga kaasas oli oli ka ta poeg,,ja nii ta siis korra kiikas kärusse ja ütles tere ja läks edasi...nii on nagu elu käib.

Saturday, May 15, 2010

HOYAAAAAAAAAAA!!!! need on osad minu kooli aafriklased (nii kutsutakse siinseid mustanahalisi, sest värvilised ja valged ju enda arvates aafriklased küll ei ole =)) igatahes vasakult Simon, mustanahaliste seas minu lemmikuim Owen, minu õde Kimon, MINU ELU ARMASTUS JA LASTE ISA SIVIWE (mis tähendab me kuulsime, jah seda tähendabki) ja Daniel
nii käib elu koolis (see pilt on tehtud matemaatika tunni ajal, klassi ukse taga koridoris. kui õpetaja klassi ees seletab ja kui suitsuisu ikka tuleb või pilte tahad teha siis tõused püsti ja lähed ja teed, väga lollide õpetajate puhul ei vaevuta tihti isegi klassist lahkuma vaid istutakse pingis ja kimutakse) igatahes vasakult Matthew (Ketly, vihje sulle), Grant, minu lemmikuim sõber maailmas Kyle, Zufar ja Morat, ps tal on kolme aastane laps =) ja kui te mõtlete et miks kõikidel omamoodi riided on siis vihma sadas, õige koolivorm on seljas ainult Matthew'l ja Morat'il

Sunday, May 9, 2010

http://www.youtube.com/watch?v=9nUAarErp5Y

mul on jäänud täpselt üks päev vähem kui kuu ja nii ma siis pikutan oma pimedas toas soojal voodil, väljas möllab torm ja mina söön guaavasid ja kuulan seda laulu, see lausa hüüab lõuna-aafrika vabariik,


oooooooo aafrika

Friday, May 7, 2010


Ma olen teile ammu rääkinud sellisest geniaalsest asjast nagu seda on mxit ja kõik mu siinsed sõbrad koguaeg räägivad JA KUI SA EESTISSE LÄHED ET SIIS NEILE KA MXITIT NÄITAD ja siis anna mulle kõikide oma sõbrannade kontaktid (nii kutsutakse seda mxiti numbrit). Ja ma mõtlen et oh kui see vaid oleks nii lihtne. Kui mul oleks kuldkalakeselt üks soov ütleksin ma, et tee mxit Eestis populaarseks. Tegemist on põhimõtteliselt telefoni msniga (ja me kõik teame mis on msn, eksole, aafriklased kahjuks aga ei tea ja kui nad arvuti tunnis nägid nõudsid kõik et ma neile ka aadressi teeks ja nüüd neil on ainult minu 2 eesti sõpra ja nad on maru vaimustuses seega kui keegi tahab minu armsate klassikaaslastega suhelda msnis andke teada, sest nad on väga meeleheitel, et neil nii vähe inimesi on!) Igatahes mxit on siin igal ühel, noorel ja vanal, kukel ja kanal. Ja see maksab ülivähe, päev otsa online olla siis võibolla läheb üks kroon arvele juurde, väga odav ühesõnaga. Ja selleks on vaja wapi ja värvilist ekraani aga kellel siis tänapäeval seda ei oleks. Msniga peab ju arvuti alati kaasas olema aga mobiiliga on niivõrd lihtne ja see on kõikidel kõikjal kaasas. Ma olen tõeline mxitkop (see tähendab afrikaani keeles mxiti pea ja no et aru saada siis see on umbes sama asi mis RATEPEDE, kui keegi veel mäletab mis rate on!!!) Igatahes mida ma öelda tahan on see, et ma olen sõltuvuses ja mxitis olen ma online ööl ja päeval, kirikus ja koolis. Ja eile avastas mu klassivend Justin, et mxitisse saab oma msni ka panna, no nii et kõik kes msnis online on nendega saad ka chattida sealsamas telefonis!!! USKUMATU!!! Ja ma avastasin selle peale 10 kuud siinolemist!!!!!! Samas võib-olla on see hea, sest muidu oleks ma koguaeg oma kodustega jutustanud aga nüüd tulen juba kohe kohe koju ja küll siis muljetad. Igatahes mul on see olnud nii 9 kuud ja mul on mõnuga üle 100 kontakti seega alati on keegi kellega suhelda. Ja kõik need kontaktid tulevad nõnda et vahetad sõpradega ja sõbrad annnavad võib-olla edasi oma sõpradele ja siis vahel tänaval poisid tulevad ja küsivad kuule anna oma mxiti kontakt, nii lüüakse siinmaal külge! Igatahes sõbranna tutvustas mulle sellist asja nagu chatrooms. Ühesõnaga saad minna sellistesse jututubadesse kus kõik sulle võõrad on ja kelle kontakte sul ei ole. Ja mul on salvestatud cape town’i chatroom sest wow, ma elan cape townis! Ja siis seal all on linnaosad nagu Athlone (keskmised värvilised), Rondebosch (rikkad aka valged irw), Mitchell’s Plain (minu kodu, vaesed värvilised), Gugulethu (vaesed mustanahalised) Khayelitsha (vaesed mustanahalised) ja loogiline et ma ainult nendes mustanahalistes kohtades käin irw, seal on ju kõige ilusamad poisid. Ja tore on et ma sinna sattusin, sest ma olen väga palju huvitavaid inimolendeid leidnud. Esiteks leidsin ma oma ametliku hingesugulase Lõuna-Aafrikas!!! Mustanahaliste poistega on see jama, et esimese asjana konversatsioonis avaldavad nad sulle armastust, ainsad sõnad mis te vahetanud olete on võib-olla hey ja hi ja ta pole pilti näinud ega midagi aga ta on surmkindel et ta sind armastab ja kui ma ütlen et ära valeta siis nad saavad kurjaks ja ütlevad MIKS SA MIND EI USALDA. See on üks tavaline mustanahaline poiss aga minu hingesugulane küsis kust ma pärit olen ja kui ma ütlesin Eesti siis küsis kas see on Läti kõrval ja ma ütlesin et kle mine metsa sa küll 22 aastane ei ole. Ta küsis et miks mitte ja ma ütlesin et lavis et tea isegi 50 aastased mis või kus see Eesti on ja sa litid et Läti kõrval? Ta naeris selle peale ja ütles et nii on, siis tuli ta veel lagedale kõiksuguste toredate asjadega nagu et talle meeldivad geograafia (eriti riikide asukohad) ja ajalugu ja ma mõtlesin et appi MULLE KAAAA! Ma olen nii kaua harjutanud et ma olen lõppude lõpuks Aafrika kaardi riikidega peaaegu pähe saanud ja kui kunagi tundus see mission impossible siis nüüd ma mõtlen, et issuke, kukepea! Aga mitte 100% rahvas, veel teen vigu Guinea-Bissau ja Ekvatoriaal Guinea ja Guinea’dega. Ja siis ta ütles veel et ta on mpondo ja ma polnud sellisest hõimust kuulnudki ja ta rääkis et mpondode kuningas on üks suur maduuuss! Ja et nad lõikavad oma nägu jne ma olin kohe nii intrigeeritud. Ja ta elab kaplinna kesklinnas =) ja käib ülikoolis ja kõige tähtsam EI USU ERITI JUMALASSE (esimene inimene lavis!). Kahjuks aga pole ta väga ilus, aga ok....whatever. Ja siis kui meil on igav siis me mängime sellist mängu et küsime üksteiselt a la milliste riikide vahel asub Andorra,,nii lõbus! Aga olgu, enough of my soulmate. Mis veel parem ma sain tuttavaks nigeerlase, tansaanlase ja malawilasega!!! Ja ma pidin lõppude lõpuks silmitsi vaatama ühe väga suure probleemiga siin riigis, mida ma veel kordagi maininud ei ole. KSENOFOOBIA (kui ei tea siis sõnaraamatu järgi on ksenofoobia tugev või mõistusvastane hirm või vastumeelsus teiste riikide rahvaste vastu.) Ma ei ütleks et see eriline hirm on et wow SOOMLANE ISSAND KUI ÕUDNE JA HIRMUS. Hirm ses mõttes et kui sinu riiki tuleb inimesi teistest riikidest kardad et nad võtavad ära sinu töökohad ja muu sellise. Ja kuna Lõuna-Aafrika Vabariik on Aafrika kõige rikkam riik siis voolab siia päris palju inimesi muudest Aafrika riikidest nagu Nigeeria ja Burundi jne. Nad tulevad lihtsalt paremat elu otsima, muud midagi. Ja need kes teiste aafriklaste vastu siinmaal vihased on ongi meie lavi enda mustanahalised. Ja enne minu tulekut oli siin ses mõttes pingeline aeg, et lõuna-aafriklased ründasid mitmeid kordi väljamaalasi. Nigeerlastel on kombeks teede ääres igasugu pudi padi müüa jne ja ma mõtlesin et sellega see ka piirdub. Siis aga küsisin oma nigeerlasest sõbra Dele käest, et mis tema siin teeb ja ta käib ülikoolis. Ja ma küsisin kas ta on omal nahal ksenofoobiat tunnetanud ja ta ütles et koguaeg, inimesed on tema vastu õelad lihtsalt selle pärast et ta nigeerlane on. Ja kui ma küsisin kas ta on siin lavis õnnelik ütles ta et üldsegi mitte, aga tuleviku nimel peab ära kannatama. Uskumatu eksole, ma tahtsin õnnest lakke hüpata kui ta teatas et ta nigeerlane on aga iga teine lõuna-aafriklane oleks ta näo täis sõimanud ja sinnasamusesse saatnud. Ja siis minu teine tansaanlasest sõber ütles ise et ta tahab juba Tansaaniasse tagasi minna (ta on siin lihtsalt kaks kuud oma vennal külas, kes siin elab, ta ei tööta, ela ega õpi siin, tavaline turist). Ma küsisin miks ja ta ütles et lõuna-aafriklased on nii kuradi õelad tema vastu, sest ta pole siit pärit. Ma mõtlesin et jeesus maria, miks ometi. Igatahes pani see mind mõtlema ja mul tuli siis üks väga tähtis asi meelde, ma olen täpselt samas olukorras nagu Dele, ma tulin siia riiki õppima. Ja ma ei teadnudki siiamaani et ksenofoobia siin riigis eksisteerib. Mida ma tahan öelda on see, et inimesed on õelad tema vastu sest ta tuli ära oma riigist siia riiki, NIGEERIAST, ta on ju mustanahaline. Ja mind kõik nunnutavad et awwwww hannnaaaa, tule kindlasti kunagi siia elama eksjuuu, miks nad minu vastu vihased ei ole et ma nende riiki hõivan? Sest ma olen Euroopast, VALGENAHALINE. Ah see maailm on nii inetu ja julm! Aga kõik algab meist endist ja ma olen õnnelik et mul on sõpru nagu Dele, kes mulle yoruba keelt saab õpetada ja Jeffrey kes mulle suahiili keelt saab õpetada........aga olgu kui te tahate tuttavaks saada oma delede ja jeffreytega siis minge telefoniga veebi värki ja siis ava aadress, trükkige sisse www.mxit.com ja siis download ja kui keegi tõesti seda teebki siis kontakte võib juba minu käest küsida. Tegelikult võib kõike minu käest küsida,

sharp sharp

Wednesday, May 5, 2010

LAVi moslemite noorsugu
Need meeldivad moslemitele hirmsasti, vasakul samoosad kus sees on sibulad vürtsid ja hakkliha või kanaliha või kuidas hing ihkab ja paremal on pirukad kus sees samuti liha
Selliseid kauneid asju meeldib moslemitele samuti süüa
Selline näeb Faranaaz välja kui ta palvetab
Selline näeb ta välja igapäeva elus
See oli Faranaazi kodus palvetamise tuba
See naine kes indialasega abielus on küsis kas ma ei taha kätele hennamaalinguid ja ma mõtlesin et miks mitte, olen siis ka paar päeva india naine......

See oli Faranaazi tänav aga see selleks, terve Mitchell's Plain näeb selline välja, siin ma siis elan...

ALLAHU AKBAR

Viimased seitse päeva oma elust olen ma mõelnud islami ja moslemite peale, igal vabal hetkel, igakell, igas kohas. Ma mõtlen alati, et ma peaksin nõndamoodi oma sissekandeid tegema, et inimene kes võib-olla esimest korda loeb ka midagi aru saaks. Ma ei saa ju ometigi oletada et kõik esimest postitusest saati lugenud on ja need kes on siis võib-olla värskendan teie mälu ja äkki on nüüd natukene hilja muudatusi sisse tuua, aga olgu pealegi. Lõuna-Aafrika Vabariigis on teatavasti värviliste rass kes on musta ja valge järeltulijad ehk siis nö pruuni värvi inimesed (nende juures mina elangi) ja nende seas kaks kõige levinumat religiooni on kristlus ja islam. Kristlasi on minu kodukandis veidikene rohkem, nii 70% ja ülejäänud on moslemid. Lõuna-Aafrika Vabariigis elab kokku pool miljonit moslemit ja viimased seitse päeva on mul olnud tunne, et nad kõik elavad ja eksisteerivad minu ümber. Ma olen lummatud. Minu peres on moslem ainult vanaisa, see on omamoodi nähtus sest vanaisa Abdullahtof oli nõus abielluma kristlasest naisega, kuigi see on koraaniga vastuolus (vanaema Paulina oli väga kangekaelne ja ütles et tema moslemiks mitte mingil juhul ei hakka). Ja nii nad siis elavad tänase päevani. Neil sündis kaks ilusat kristlasest last, (kui vanemad on erinevate religioonide esindajad võivad nad ise otsustada kes nende lapsed saama olevad) minu ema Patsy ja minu onu Marwaan (hääldus Maruaan). Muidugi sündis onu mingi teise, kristlase nimega, aga nagu aru saate muutis tema jällegi oma naise Mymoena (hääldus Meimuna) pärast religiooni ja hakkas moslemiks. Ja kui moslemiks hakkad pead ka moslemi nime võtma, sama asi kristlusega. Neil sündisid kolm moslemist last, Abduraghmaan (hääldus Abdurahman), Sieraaj (hääldus Siraadž) Ja Moeneera (hääldus Muniira). Need on minu pere moslemid. Ah ja ema peigmees on ka moslem, tema nimi on Unis (hääldus Junõs). Igatahes vahetusaasta alguses kirjutasin, et tol ajal elas siin majas vana naine, minu vanaisa õde, samuti Mymoena (kes sündis moslemina, siis pööras abikaasa jaoks kristlaseks ja kui ta abikaasa paarid aastad tagasi ära suri läks moslemiks tagasi). Igatahes nüüd suri järsku see naine ära, kutsume teda edaspidi mamma. Kui ma mamma surmast kuulsin siis ei jõudnud kohe kohalegi, nii uskumatuna tundus, sest alles ta käis meil külas.
Kunagi ammu käisin ma ühel teisel moslemi matusel (araabia keeles janazah, hääldus džanaaza) ja kirjutasin sellest pikalt ja laialt ja nüüd hetkeks unustan uued lugejad ära sest täpselt sama asja kaks korda kirjutada on loll ja peate ise üles otsima tolle postituse kui tahate. Ma kirjutan ainult seda, mida uut ma märkasin. Eelmine kord ei tahtnud ma surnukeha vaatama minna (jah surnukeha lebab oma kodus, magamistoas, mingi metallkasti sees) kuna siis suri ära vanaisa vend keda ma eriti ei tundnud. Nüüd aga teda tundsin piisavalt hästi et siis sinna tuppa astuda ja mammaga viimast korda silmitsi seista. Ma olen alati kuulnud ilgeid jutte laibahaisust ja ma üritasin võimalikult märkamatult kõigest jõust õhku nuuskida, aga laiba haisu ei olnud ei siin ega seal. Asi selles et kui moslem sureb siis paari tunni pärast on kohe janazah ehk siis matus ja see võtab aset laiba kodus, kõik sugulased (neid on VÄGA PALJU) ja sõbrad tulevad kokku ja ütlevad hüvasti ja söövad. Tuba oli mööblist tühi ja valge, nurgas istus mees kel oli peanupu otsas fez, seljas tob ja käes koraan ja kes ilusa häälega palvetas. Keset tuba oli mamma, ta nägi välja nagu ta magaks. Laip lebab seal kastis muide nõnda et ta võetakse alasti ja mässitakse valgete linade sisse. Siis käidi teda pesemas mingite õlidega, seda tohivad aga ainult mehed teha. Ja siis toodi ta keset suurt tuba mingi uue metallkontstruktsiooni sisse (mehed võtsid laiba mitmekesi sealt magamistoast sülle ja vedasid suurde tuppa) ja siis palvetasid. Palve nimi on salah ja see on niivõrd ilus! Siis võtavad jällegi ainult mehed sellest metallkonstruktsioonist kinni (kui inimene suri hommikupoole peab ta enne päikeseloojangut matma) ja kiirustavad mošeesse, parem on salah (palvetamise) ajal minna, sest siis saab surnu rohkem palvusi. Ning edasi viiakse surnukeha surnuaeda kus ta jälle sealt metallkonstruktsiooni seest välja võetakse ja linadega auku pannakse, ei mingit kirstu, ei mingi maist vara, lihtsalt auku külili ja peaga Meka poole. Ja ongi moslem maetud.
Kuid kui ma siiamaani mõtlesin, et Lõuna-Aafrikas moslemid ja kristlased nii armsalt ja sõbralikult koos elavad siis nüüd sain natukene aimu ka nende vahelisest rivaalitsemisest ja probleemidest. Nagu ma mainisin siis mamma hakkas abielludes mehe jaoks kristlaseks ja nii olid ka nende lapsed kristlased aga peale mehe surma hakkas ta jälle moslemiks ja viimased aastad oma elust veetis ta oma kristlastest laste majapidamises. Ja kuna ta seal elas siis võttis ka janazah aset seal. Sellest oli aga suur poleemika, minu vanaisa vend on nüüd väga vihane, ta ütles seal janazah’l ka et KÕIK SIIN ON VALE NII VALE. Talle ei meeldinud see, et moslemi matus võttis aset kristlaste majas ja eks see koraani järgi olegi valge, aga mis mina sinna teha saan. Ja nüüd et laseksid mamma hingel rahulilkult jannah’s (moslemite taevas) puhata, aga ei. Nad käivad ikka üksteise juures võitlemas et MIKS VÕTTIS JANAZAH ASET KRISTLASE MAJAPIDAMISES jne......ja peale seda tüli teatasid mu ema ja õed et absoluutselt kõik maailma moslemid on hingelt halvad inimesed, ma olin nii ärritatud ja vaidlesin vastu et nii küll öelda ei tohi, aga nad olid endas nii veendunud. Ärge teie nii arvake, mul on väga palju moslemitest sõpru ja halvad inimesed nad küll ei ole, terroristid ammugi mitte! Siimaal muide keegi ei seosta moslemeid terroristidega...lihtsalt et te teaksite.
Täna on teisipäev, 27. aprill mis tähendab Lõuna-Aafrika Vabariigis riigipüha sest on vabaduse päev! 16 aastat tagasi võtsid aset esimesed demokraatlikud presidendivalimised ja üllatus üllatus, presidendiks sai Nelson Mandela, peale teda oli pikka aega Thabo Mbeki, siis hetkeks Kgalema Motlanthe ja nüüd Jacob Zuma. Ärge küsige kas Zuma mulle meeldib, ma ise ka ei tea, ma elan värviliste kogukonnas kus keegi teda ei salli (mustaanahalised armastavad ja ülistavad teda) ja võib-olla on see oma jälje jätnud, aga ma üritan nende arvamust mitte arvesse võtta. Aga kuidagi elutu on ta, vaatan hetkel telekat ja istub seal kivinäoga kõht punnis ees, rohkem energiat palun, Jacob, sa oled ikkagi täisverd zulu! Igatahes kui teisipäev on riigipüha siis esmaspäeval kooli ei toimu ja meil oli mõnus pikk nädalavahetus ja ma otsustasin selle veeta oma klassiõe Faranaazi pool, tema on üpris korralik moslem ja ma õppisin selle ühe nädalavahetusega nii palju. Pidevalt küsisin ma küsimusi miks sa seda nii ja toda naa teed ja kuna ta on väga uhke oma religiooni üle oli ta innukas mulle ka kõike seletama. Ma ohkisin kogu aja, sest kui te arvate et moslemiks hakkamine lihtne on (meile eestis ajaloos õpetati et pead kolm korda midagi moslemite juuresolekul ütlema ja oledki moslem valmis!) siis oh, ei. Nii palju reegleid ja piiranguid millest kinni pidada, aga ma ei ütle et see halb oleks, vastupidi. Neil oli kodus väike palvetamise tuba, kus oli makk (seal mängis 24/7 mingi moslemite raadio) ja seinal jupikesed koraanist. Ja siis lubas ta mul vaadata kuidas ta seal palvetab. Moslem peab päevas 5 korda palvetama, hommikune palve võtab aset kella viie paiku, selle nimi on Fajr, siis järgmine on varajane pärastlõuna palve Zuhr, siis hiline pärastlõuna palve ‘Asr, siis päikeseloojangu palve Maghrib ja siis õhtupalve ‘Ishá. Hea on iga salah (see ongi palve) ajaks mošeesse minna. Ja kui te mõtlete et iga päev viis korda varavalgest saati mošee vahet joosta on tülikas siis teate mis. Enne igat salah’d peavad nad end pesema. Ja see on kindlalt paika pandud kus kui palju ja mille pärast. Kõigepealt ütled Bismilla-Hir-Rahma-Nir-Rahim. (see tähendab Allahi, helde ja armuliku nimel). Siis pesed käed kolm korda palja veega, kuni randmeteni ja sõrmevahed peavad ka kindlasti märjaks saama. Siis loputad kolm korda suu ära, aga vee peab suhu panema käte abil mitte kraanist lurpima. Siis paned vee parema käe pihku tõmbad ninna ja lased vasaku käega välja, seda peab kiiresti tegema ja taaskord kolm korda. Siis pesed kolm korda näo kõrvast kõrvani ja siis kolm korda laubast lõuani. Siis kolm korda parem käsivars randmest küünarnukini ja siis sama vasaku käega kolm korda. Siis teed käed niiskeks ja lased kätega otsaesisest kaelani (kõrvade kaudu) ja tagasi. Jälle kolm korda. Siis teed näpud niiskeks ja pesed ära kõrvad. See käib nõnda et mõlema käe esimene sõrm läheb üle kõrvasisese ja pöial peab jooksma üle kõrva välise poole, okei nagu ma ise hetkel aru saaks mida ma kirjutan aga okei okei........ ja siis LÕPUKS peseme ära jalad, jalalabad ainult, alustad paremaga ja kindlasti peab kindlaks tegema et ka varbavahed märjaks saaksid ja kordame seda kolm korda ja ongi pestud. Ja nõnda viis korda päevas ☺ ja peale pesemist oli palvetamiseni veel natuke aega siis faranaaz ütles et ta ei tohi mehi tolle aja jooksul puudutada ja räpaseid asju ka ei tohi teha (nagu gaaside välja laskmine mõne augu kaudu) ja kui sokid jalga paned pead enne panema paremasse jalga ja alles siis vasakusse ja kui sa vähemalt 3 vale liigutust teed (mis on väga lihtne sest reegleid on tuhat) siis on tühistatud ja mine pese uuesti. Ja siis ta lubas mul vaadata kuidas ta palvetab aga ma pidin vaikne olema. Pani selga burka ja kattis juuksed rätikuga. Eemaldas jalanõud pani maha oma mati, asetas end näoga Meka poole ja hakkas aga araabia keeles pomisema. Käed kõhul risti, siis panevad korraks käed õlgade kõrgusele (mehed kõrvade kõrgusele, teate küll, mehed on ju kõrgemad) ütlevad allah midagi siis käed põlvedele siis jälle pomisevad siis jälle allah midagi siis maha, nina ja otsaesine peavad mõlemad matti puudutama ja nii mitu korda. Kui mitu korda see oleneb sellest millist salah’d sa hetkel esitad. Kui salah aeg käes on laulab mehike mošees mikrofoni ALLAHU AKBAR neli korda see tähendab allah is the greatest. Ja siis HAYYA ALAS SALAH (tule palvele) HAYYA ALAL FALAH (tule oma jumala juurde) jne. Ta vabal ajal on muidu selline keskmise rangusega moslem siinmaal, majast kunagi pearätita välja ei lähe aga riided mis ta kannab on tavalised, osad peavad seelikut/kleiti ja pükse korraga kandma et mehed tagumikku ei näeks ja nii suurt rätti et iga viimanegi juuksekarv kaetud oleks. Meie koolis on ainult üks nii range moslem ja teate need vormitud hallid viigipüksid ja see kole põlvedeni hall seelik üksteise otsas on inetu küll, mul kohe kahju temast aga olgu. Ja see linnaosa kus Faranaaz elab sisaldab endas väga palju moslemeid, enamus seal olidki moslemid ja nad naljataledes kutsuvad omakeskis seda Mekaks. Ja seal oli mitmeid naisi kel ainult silmad burka alt paistsid, ma küsisin et sa ka kunagi sellist kandma hakkad ja ta ütles et kui ta isa Mekasse peaks minema sel ajal kui ta veel abiellunud ei ole siis nii kaua kuni isa seal on peab tema ka kandma ja kui ta tuleviku abikaasa peaks ütlema et sina kannad seda siis nutad ja kannad, mehe arvamust küsimärgi alla ei seata. Muide mu vanaisa ei tohi kunagi Mekasse minna sest tal on kristlasest naine, aga see selleks. Siis rääkis ta mulle veel polügaamiast ehk siis mitme naise pidamisest ja ta ütles et osad mehed teevad seda valesti (moslemitele on see ju lubatud). Kui sul on 4 naist ja sa ostad ühele uue auto siis sa pead ka ülejäänud kolmele uue auto ostma ja pole tähtis kas neil load on kas nad sõita oskavad või kas neid see auto üldse huvitabki, kõiki peab võrdselt võtma. Selline oli minu pikk nädalavahetus moslemite majapidamises......