Aafrikast lahkudes hakkan ma kõige rohkem oma õdesid igatsema. Eestis on mul viie aastane vend, seega suurema osa oma elust olen ma üksi veetnud. Siin on mul aga kaks vanemat venda ja kolm õde kellest kaks on minuga peaaegu sama vanad (teine tüdruk on venna tüdruksõber ja minu õe parim sõbranna, aga minu jaoks ka siiski õde, sest ta elab siin). Ja ma vahetevahel mõtlen, et mul on elu nagu filmis. Minu õed on väga armastavad ja kannatlikud, me ei tülitse mitte kunagi. Vahetevahel ütleme üksteisele paar krõbedamat sõna, aga siis hakkame kohe itsitama. Iga hommik ärkan ma üles ja siis ootan et nad koju tuleksid. Ja kui nad siis jõuavad küsin kuidas neil eksamid läksid ja kes koolis peksa sai. Kuumadel suvepäevadel lamaskleme poolalasti terve päeva ema suurel voodil ja sügame üksteisel selga ja juukseid ja teeme üksteisele patse. Keedame üksteisele kohvi ja praeme muna, klatšime totakaid aafrika poisse ja arutleme, milline on meie unistuste outfit jõululaupäevaks. Vaatame koos doctror phili ja oprah’t ning õpetame üksteisele võõrkeeli. Käime üksteise eest poes ja elame vennal seljas et ta meid KFC’sse sööma viiks. Aitame üksteisel eksamiteks valmistuda ja teeme totraid pilte ja videosid. Arutleme erutunult jumala eksistentsi üle ja tantsime gospelilaulude järgi. Mängime koos arvutimänge ja playstationit ning kuulame päevas neli korda otsast lõpuni Beyoncé plaati ning üürgame kaasa laulda. Minu õed on Kimon ja Simoné, nad käivad Westridge High 11B klassis. Simoné näeb välja nagu segu mustanahalisest ja asiaadist, tal on rohelised silmad ja krussis juuksed ning tema väikese keha kohta kopsakas büst. Ta on hoolikas õpilane ja päästetud kristlane kes pattu harva laskub. Kimon on imepeenike ja tal on väga suured pruunid silmad, ta on tantsija ja oskab ka väga ilusti laulda ja on samuti jumalale väga pühendunud. Kumbki neist ei ole suupeale kukkunud, kui poisid neid liiga kauaks vahtima jäävad karjuvad, HEEEEYYY TAKE A PICTURE, IT WILL LAST LONGER!!!

need on minu õed Simoné ja Kimon.