Laupäeval käisin nüüd siis tuhandendat korda grand westis, käisime kinos, kaks paari ja mina, oh ma olin nii üksik. Okei tegelikult siiski mitte, aga film mida me vaatasime oli my sister’s keeper ja mul pole õrna aimugi mis eesti kinodes hetkel jookseb aga see on see film cameron diaziga kus üks õde on haige ja teine peab teda siis päästma. Ma ütleksin nii palju et kui ma nägin nimesid Cameron Diaz ja Alec Baldwin jne läks kohe tuju nulli, aga ma pidin enda sõnu sööma. SEE OLI NII HEA FILM. Kurb kurb kurb. Ja kurvad filmid on minu lemmikud, muidugi need staarid oleksid võinud olemata olla aga ülejäänu oli küll hea, polnud mingeid totakaid ülimalt ebareaalseid situatsioone. Ja kui lõpp saabus poetasin pisaraid ka, aga ma ei tahtnud nutta seega mõtlesin et olgu kasutan oma nippi. Sulgesin silmad ja kõrvad ning hakkasin muudest asjadest mõtlema ja see aitab ALATI aga seekord mitte, puhkesin veel kõvemini nutma ja kui film läbi oli ja subtiitrid ammu jooksid ei suutnud mina nutmist lõpetada, naljakas oli ka endal sest teised ümber irvasid ja õed kallistasid mind, pärast oma paistes silmadega läbi grand westi kõndida oli veidi häbi, aga mis teha. Seega mida ma veelkord ütlen et minge vaadake my sister’s keeperit!!! 200%
G.I. Joe’d käisin ka eelmine nädal vaatamas ja seda ainult ning AINULT Sienna Milleri pärast, aga no selline sitafilm et kuul pähe. Ei tea mis siennal arus oli kui ta selle rolli vastu võttis sest siiamaani olen mina teda ikka sellistes normaalsetes filmides näinud. Aga neiu Miller kitsas nahkkostüümis oli seda raha väärt, mul oli silmailu kui palju.

Ja kes arvab et kirik pühapäeva hommikul on kukepea siis eksite, see nädal olin ma hommikul kirikus VIIS TUNDI. Ja õhtune teenistus kestis kah oma kaks tundi. SURM. Olgu mitte päris, sest pastori naisel oli sünnipäev ja mul pole õrna aimugi kust nad selle raha võtsid aga need toidud mis seal olid, jeesus maria. Ja kõik võisid süüa kes kirikus olid, SOKOLAADI MUFFINID, QUICHE’ID, TORDID oh thank you jesus christ my lord. Muidugi oli meie kooli bambanani seal kusagil mind luuramas ja kui ma esmaspäeval koolis teda nägin ütles poistele kes minuga kaasas olid, et HANNA SÕI SUURE HUNNIKU EILE KIRIKUS, LADUS TERVE TALDRIKU TÄIS JA MUUDKUI SÕI. No ma tahtsin talle kuuli pähe lasta tol hetkel, muidugi ütles ta siis lõpus, et ok nali. Aga oli ka nali, sest ma hoidsin kõvasti tagasi ennast. Aga kes nuputab nüüd et kes kurat see bambanani on siis ma võin rääkida. Koolis on ju reeglid sellised et ei tohi suitsetada ja narkootikume teha ja mobiilid ja pleierid ei või ka koolis kaasas olla. Ja et siis kõike seda kontrollida, on palgatud bambananid kes on minu arust kasutud inimesed sest nad kõnnivad seal ja sigarimüüjatelt võtavad tasuta suitse ja siis ei räägi direktorile, et nad suitse müüvad, kujutate ette. Nii lõuna-aafrika, eks. Ja mobiilid peidetakse nende saabudes ära, aga mina ei viitsi enam sedagi teha, sest niikuinii neid ei huvita. Nad ainult korrutavad: HANNAH MONTANA, BARBIE GIRL, HANNAH MONTANA jne. Ja bambananid on vanad naised ja mehed. Muide kui sellistest totrustest veel rääkida, siis kõiksugused narkoparunid jooksevad ka siin vabalt ringi. Mul täpselt teada millistes majades siin ümber narkootikume müüakse, kõik teavad, politsei ka muidugi, aga kuna korruptsioon vohab ei saa nad midagi teha. Vahel kui üksi sellest narkomajast mööda kõnnin ja aia peal pilves poisid on siis võtab seest kõhedaks, aga mis teha.
Ja kui ma tuckshoppi läksin tuli tee peal mingi naine vastu ja karjus KUULE SU NIMI ON HANNA VÄ, KUST SA PÄRIT OLED. Rääkisime siis paar sõna juttu ja pärast mxitis mu koolivend ja naaber ütles, et kuule mu ema rääkis suga ma kuulsin, ära pane tähele kui ta paska pani, ta on pilves. Mõtlesin siis et olgu, ema on pilves, päris värdjalik. Kui nüüd tanklas käisin oli ka seal mingi pilves mees, aga ega nad kõik ainult daggat ei tee. Teine väga populaarne asi on tik, hääldatakse tõkk. Ja see on siis crystal meth, ma ei teagi kuidas ta eesti keeles on.
Ja teate kuidas mind intrigeerivad kõiksugu õnnetused, see nädalavahetus poos näiteks ennast üks poiss üles, kes eelmine aasta minu kooli lõpetas. Olgu temast ma suurt ei tea, aga kui ma eelmine nädal kooli läksin nägin kuidas üks väike poiss alla aeti, otse minu silme all. Küll oli õudne. Ülekäigurajal, OTSE kooli kõrval, nii seitsme aastane poiss ja tema veidi vanem vend. Vanemal vennal verd lahmas näost aga väike poiss oli asfaldil pikali ja hoidis peast kinni ning nuttis. Ja kuna inimestel oli kõneajast kahju ei tahtnud keegi kiirabisse helistada, kujutate ette. Ma pakkusin muidugi kohe oma telo, aga siis oli juba keegi helland, ma mõtlen, et eestis saab küll 112 ilma kõneajata ka helistada ja see peaks 100% ka siin kehtima, sest inimesed on vaesemad ja õnnetusi juhtub 40x rohkem, aga mis teha. Aga praegu õde mul ütles et saab küll ja kui levi ei ole siis hädaabisse ikka saab helistada, aga ega kõike ka uskuda ei saa mis nad räägivad, seega jätan selle otsa siinkohal lahtiseks. Igatahes seal see laps siis lamas keset teed, mu õde ei saanud muidugi 8x mainimata jätta et see oli MUSTANAHALINE kes ta alla ajas, no nagu ta oleks ta nimme alla ajanud. Mina igatahes seda tema nahavärvi süüks ei pannud, aga oled ikka totakas küll kui punase tulega kooli kõrval sebra peal väikese lapse alla ajad. Ja siis inimesed seisid ringis tolle lapse ümber ja IRVASID. Ma oleksin tahtnud neile jalaga pähe anda, muidugi pidasime me auto kinni ja läksime abi pakkuma ja siis oli enamus tähelepanu minul mitte sel lapsel, olin kohe viha täis. Mu õde siis mängis sangarit ja jooksis lapse juurde ning hoidis ta pead ja rääkis temaga, kuigi ma ei saa aru miks nõmetseda, teine jäi just auto alla ja sa lähed kiskuma teda, aga eks ta ise teab. Siis tuli tuletõrje(why???) ja nõnda see lugu lõppes. Ma loodan et ta on ikka elus ja terve, sest see tema hüsteeritsev nutt ei lähe mul peast ära, see oli nii õudne.
Ja viimaseks räägiksin sellest kui tõeliselt väike ikka see maailm on. Täna käisime Tessal kodus järgi ja siis ta ema lendas mingi märkmikuga kohale ja rääkis, et tema kunagi hollandis kohtus ühe eestlasega kellel nimeks Marcus, mõtlesin et okei okei niikuinii on on tegelikult mingi türklane sest nende jaoks euroopa kõik üks sama pask aga siis ütles, et oota mul on ta aadress ja mida ma pidin nägema, TARTU, MÕISAVAHE, MARGUS. See oli üks bizarre moment, mina seismas seal mitchell’s plainis ja mõisavahe ja tartu???? Nojah nüüd siis teate, bye....

...ja selle postituse kirjutasin ma kaua aega tagasi valmis ja täna oli siiani mu parim päev aafrika aja jooksul ja teen sellest ka postituse, aga hetkel panen õrritamiseks lihtsalt ühe pildi...