Friday, January 29, 2010

Ajaloo tund on minu lemmik, nii Eestis kui Lõuna-Aafrikas, mul on väga tore õpetaja. Minu siinne õpetaja nagu kunagi mainisin on mu klassijuhataja, selline tore 50 aastane moslemist mees, kes MUIDE aparteidi ajal värviliste eest võitles ja kolm kuud isegi vangis istus. Igatahes ta läheb tihti tunniteemast mööda aga ikka jutustab ajaloost ja nii oli ka täna. Näiteks rääkisime sellest, et kui ühes maailmanurgas midagi toimub siis tihti mõjutab see ka teist maailmanurka, seda peab värvilistele palju rõhutama sest nemad Kaplinnast väljapoole ei näe. Tihti imestatakse et ISSAND MIKS SU VANEMAD AFRIKAANI KEELT EI OSKA või et MISASSJA SU VANAISA EI RÄÄGIGI AFRIKAANI KEELT? Nad peaksid teadma, et afrikaani keelt räägib 13 protsenti LAV’i elanikkonnast (esimese keelena) ja mingi väga pisikene osa Namiibiast ka, kuidas saaksidki eestlased afrikaani keelt rääkida? No see selleks ja siis ajaloo õpetaja tõi maru huvitava näite. Kui eesti ja muud riigikesed end vabaks võitlesid nõukogude liidust üheksakümnendatel siis olgu saime vabaks aga kas teate, et Venemaa toetas lõuna-aafrikas ANC’d ehk siis seda parteid kes võitles aparteidi vastu ja mustanahaliste poolt, ma olin üllatunud seda kuuldes, sest venelased ei ole just suurimad mustanahaliste armastajad aga eks neil olid seal muud huvid mängus. Niisiis venemaa toetas mustanahalisi ja ameerika ühendriigid aparteidi, ehk siis tahtsid et mustanahalised ikka allasurutud oleks. Kui aga nõukogude liit laiali läks ei pidanud ameerika ja venemaa enam vaenlased olema ja seetõttu pidid siin lõuna-aafrikas de Klerk(aparteidi mees) ja Mandela(ANC mees) läbirääkimisi pidama mis viisid lõupuks aparteidi kukutamiseni! Seega tublid eestlased võitlesid omamoodi ka siinsed mustanahalised vabaks.
Veel rääkis ta seda, et 99 protsenti türgi elanikkonnast on moslemid, aga türgis on naistel keelatud pearätti kanda, kuigi religiooni kohaselt peaksid juuksed vähemalt kaetud olema. Ja türgi valitsus ise keelas selle ära, ahjaa mehed ei tohi seda pisikest peanupu mütsikest ka kanda. Teate miks, sest nad tahavad Euroopa Liidu osaks saada ja üritavad kõigest väest euroopastuda, tappes nõnda enda kultuuri. Minu arvates on see väga kohatu ja kurb.
Ja siis rääkisime inimõigustest ja ta rääkis ühe väga huvitava loo. Ma teadsin et siin LAV’is on inimesi igast rahvusest kultuurist ja religioonist aga ta rääkis et siinsamas meil kodu lähedal on rastafaride laagreid. Kus nad siis elavad ja oli üks tüdruk, mõlemad vanemad olid rastafarid ja niimoodi ka tema ja ta käis valgete koolis mis tähendab et seal ei olnud ei moslemeid ega seda ega toda kõik olid ühe puuga löödud valged kristlased. Aga rastafari naised peavad baretti kandma, juuksed peavad kaetud olema aga nähtavasti oli koolivorm ja baretike polnud mitte osa sellest. Ja siis see tüdruk visati koolist välja. Tema aga hakkas oma õigusi uurima ja läks kohtusse ja öeldi et ei koolil oli õigus, siis läks ta aga ma ei mäleta kuidas see eestikeeli on aga konstitutsiooni kohus või mis iganes ja seal öeldi et jah tõesti kui see on sinu religioon siis sinu õigus on koolis baretti kanda ja nii võetigi ta kooli tagasi.

Selliseid jutte ajaloo tunnist, aga nüüd on meie koolieelseid läbiotsimisi karmimaks tehtud, lähed sisse siis katsukse tissid ja kõik läbi(mulle on iga hommik üks minu klassiõde sattunud kes eriti lärmakas ja nii kui mind näeb AAAAIII HANNNAAA COME HERE, LET ME TOUCH YOU ja siis kõik vahivad sel hetkel kui mind läbi otsitakse) sest kool oli jõudnud nädal aega kesta kui ühelt poisilt 12 dagga(kanepi) suitsu leiti ja teiselt 4. Ja neli nuga saadi ka kätte. Ja siis nad müüvad daggat kooli peal, nii haiglane, müü mujal, sest koolis on ju nii suur tõenäosus vahele jääda!

Ja teate mis ma veel teada sain, Roger Federeri ema on lõuna-aafriklane ja tal on isegi lõuna-aafrika kodakondsus seega roger federer on poolenisti lõuna-aafriklane,,,,KWAAI(lahe afr.). Ja kes ei teadnud siis oh imet, Charlize Theron on lõuna-aafriklane ja sõrmuste isanda autor ka(Tolkien). Ja kel modellidest väheke aimu siis Behati Prinsloo on namiibialane seega ta räägib afrkaani keelt ja kunagi kui ma teda kohtama peaks ütlen talle, JY, BEHATI, HOS PAGAMEEZA! (see on gängsterite keel ja sel mingit otsest tähendust ei olegi aga paari väljendit oskan, näiteks awe (hääldus aauee) on gängsterite tervitus)

Ma jäin telerit vaatama üle pika aja ja ma ei suuda uskuda, mis maailmas toimub. Vaatasin saadet kus näidati mis toimub Zimbabwe vanglates. Eestis olles tundub see kõik nii kauge ja uskumatu aga siin on mulle Zimbabwe nagu teile Eestis Läti, saad aru et tõesti, selliseid asju toimubki. Pikka juttu siin ei ole, vangid olid kõik nälginud ja haiged lamasklesid ainult mingitel rokastel põrandatel iseenda fekaalide vahel. Päevane söök oli pool peotäit pap’i mis on selline pudrulaadne asi, olen seda maitsnud ja see on absoluutselt maitsetu mass ja suure mehe jaoks pool peotäit pap’i päevas süüa on naeruväärne. Neil olid ribid väljas, jalad sama peenikesed kui minu viieaastasel vennal jne. Aidsihaigetele(ja kõik muud haigused ka) ravimeid ei anta, päevas sureb Zimbabwes igas vanglas umbes 20 inimest. Vooditest, duššidest ja muust võib ainult unistada, räägi siis hammaste pesust või midagi. Osad pered saadavad oma vangidele süüa ja seepi aga need võtavad valvurid ja muud vanglatöötajad endale. Ja ärge arvake, et olgu enda probleem, ise sattusid vangi. Need mehed olid seal lihtsate röövide eest, mõni läheb kinni ainult paariks kuuks aga selle aja jooksul saab ta endale üheksa surmavat haigust külge või nälgib lihtsalt surnuks. Kuna nälg on nii suur siis kui maas midagi vähekene söödavat nähakse topitakse põske, nii need haigused tulevad. Üks mees oli liha varastamise eest üheksaks aastaks vangi pandud....MIDA??????????????? Ja asi ei ole selles et olgu Zimbabwes pole ju kellelgi süüa ja pole midagi teha ka. Zimbabwe president on tituleeritud hetke Hitleriks, ta nimi on Robert Mugabe ja ta on samasugune debiilik nagu Haiti president. Raha iseenesest oleks et neile vangidele natukenegi paremat elu pakkuda aga selle asemel saadab Robert hoopis naise Londonisse šoppama.
Ja kui Haitist rääkida, siis telekas öeldi et miljareid on sinnapoole teele saadetud ja see raha kaob nagu mutimullaauku ja abivajajateni ei jõua suurt midagi. Eks taaskord valitsus ja muud tähtsad mehed võtavad endale, niigi armetu riik ja sellise kriisi ajal ka veel ainult oma perse peale mõelda. Aga täna ja eile olen ma palju Haiti peale mõelnud ja küsisin siis oma oh nii usklikelt sõpradelt, et kui jumal eksisteerib siis oli see ju tema, kes Haitile maavärina saatis. Nojah nad olid nõus et oli küll. Täna pastor Bob palvetas Haitilaste eest pikalt, laialt ja siis kui ta valmis sai lauldi laulu mille sõnadeks jesus i thank you....ma mõtlesin et mida??????? Jeesus Kristus tappis just üle 100 000 inimese ja meie laulame jesus i thank you? Ma küsisin et miks jumal midagi sellist teeks? Simoné on üks eismestest kes minuga alati jumala teemal vaielda tahab aga siis ütles et kuule küsi kellegi teise käest mina ei tea, ma ütlesin et kuidas sa ei tea??? Siis üks teine sõber ütles mulle kuulake mis vastuseks: HAITILASED EI USU JEESUS KRISTUSESSE, sellepärast see maavärin neid tabaski. WHAT THE FUCK. Ja teine argument oli et kõigil tuleb kord aeg surra....mida kuradit??? Ja siis tänase õhtuse teenistuse ajal rääkis teine mees et nüüd inimesed küsitlevad jumalat et miks ta seda tegi ja kristlastel pole muud kui suu täis hambaid! Ahjaa see poiss andis mulle kolmanda vastuse ka: ME EI TOHI JUMALA TEGUSID KÜSIMÄRGI ALLA PANNA. OH PLEASE ütleksin ma selle peale. Ma vihkan seda jumala teemat,,,ausõna,,ma üritan hoiduda nii palju kui võimalik aga ikka on idioote kes mulle sellega närvidele käivad. Näiteks ütles mu sõber mulle, et nii paljud inimesed on tõestanud et jumal on olemas ja mitte keegi ei ole suutnud ära tõestada et jumalat ei ole olemas. AGA SEE ON JU SAMA HEA KUI TÕESTADA ET LENDAVAID ELEVANTE POLE OLEMAS, iseenesest mõistetav! Miks peaks keegi isegi oma aega raiskama selle peale. Ja neil on alati kõigele vastuargument,,,ma olen sõnadest tühjaks jooksnud ja kui teil häid argumente seoses jumala eksistentsi või mitteeksistentsiga siis palun,,,,abi on oodatud sest ma olen hullumas!!!




Aga mu vastasmajja kolisid paar kuud tagasi ema oma kahe lapsega. Tütar on hästi nunnu 11 aastane ja poeg käib kümnendas klassis, väga tore poiss mulle hirmsasti meeldib. Poisiga oleme ammu sõbrad, sellest päevast saati kui nad siia kolisid, tuleme tihti koos koolist koju ja seda ja toda ja nii kaks kuud tagasi algas see nali, et ühel naisel on aias viirpapagoid puurides. See naine saatis oma selle tütre sinna aeda et need linnud ära varastada ja siis pani need enda tuppa ja ei üritanud isegi varjata. Kaagutas aga et need on tema linnud, no muidugi pidi ta need tagasi andma. Siis käis ta erinevates majades (ka meie omas) uste taga ja küsis kord soola kord filme ja seda ja toda, üks päev mängis moslemit teine päev kristlast ja tegi väga kahtlaseid asju. Ma alati mõtlesin et mis tal küll viga sest lapsed on nii armsad ja toredad. Siis tuli välja et ta on bipolaarne, ma ei tea kui paljud teist teavad mis see on aga see on mentaalne haigus, ma kunagi nägin Oprah’t mis rääkis sellest haigusest ja natukene veel mäletan. Igatahes nädal tagasi läksin õue sest väljas oli politseiauto. Neil on harjumus muusikat väga kõvasti kuulata, nii et ülejärgmisesse tänavasse ka kuulda on aga mina vingumist ei salli ja lasevad vahel vanu häid hitte, mul hea meel et mp3’e kuulama ei pea seega ma pole eriti end puudutatuna tundnud. Nüüd oli kell aga seitse läbi ja meie kõrvalmajas üritati last magama panna ja esimese asjana helistasid politseisse ja kui too siis tuli ja koputas ja ütles, et pange palun vaiksemaks naabrid kaebavad siis ta karjus JOU MA SE POES(su ema v*tt) mis on siinmail räigeim sõim üldse, TULE JA SUNNI MIND SA KURADI SITT, TULE JA LÖÖ UKS MAHA. Too politseinaine oli üksi ja läks kutsus lisaväge, aga viis kastiautot tulid korraga lisaväeks! Ja siis nad tampisid seal ukse taga ja kõik mis see naine tegi oli see et karjus oma sõbrale PANE MUUSIKAT KÕVEMAKS MA TEEN OMA KODUS MIS MA ISE TAHAN ja panigi ja siis politsei hakkas ust maha lööma ja siis ronisid hoopis üle aia. Olgu nii kui politsei ära läks pani ta muusika täpselt sama kõvasti käima ja hakkas rakkette maja ees laskma, jah te ei kuulnud valesti, rakkette kell kümme õhtul laskma, peaasi et see laps seal naabri majas magada ei saaks! Ja üldse koguaeg on ta täis või laksu all ja see tänav on alati rahulik olnud aga nüüd tulid nemad ja tegid sellise draama. Ja nii tunnike kaks tagasi olin mina teel tuckshoppi, plaan oli üks süütu šokolaad osta ja koju tagasi tulla. Poe ees seisis aga see naine. Ma ei teinud välja sest ta ei kõneta mind kunagi, aga kui ma sinna poe ette jõudsin ütles et poemüüjale et SELLEL FUCKING TÜDRUKUL ON MIDAGI MINU VASTU. Ma ütlesin et ei ole! Siis küsisin et üks piparmündi šokolaad palun ja mees, kes mu vana sõber, ulatas selle mulle ja ütles et vabandust, see on natukene sulanud, ma ütlesin et pole viga. See naine haaras mu käest šokolaadi ja ütles et TA EI TAHA SEDA FUCKING SULANUD ŠOKOLAADI, ANNA RAHA TAGASI. Ma ütlesin, et tahan küll! Ja siis see naine virutas mulle sellise litaka vastu kätt. Mul meenus kohe see et ta on bipolaarne ühesõnaga hull! Siis mees küsis et mis sa tahad raha või šokolaadi ja see naine vaatas mulle nii jubeda näoga otsa ja kui ma oleks ütlend šokolaadi oleks ma veel suurema litaka saanud seega ma ei ütlend midagi. Siis naine võttis mu raha ja võttis mu käest ning ütles et me läheme hangime sulle UUE KURADI SOKOLAADI. Ma ütlesin et ei ole vaja ma lähen nüüd koju siis haaras mu käest ja vedas mu sinna teise poodi. Aga nagu need poed siin on kellegi tagaaias, vedas mu poodi sisse, see oli selline pime haisev urgas kus nurgas istus bokserites 60 aastane purjus ja suitsetav vanamees. Siis käskis ta mul maha istuda ja järsku toppis mulle pudeli kätte, et ma pean jooma, ma ütlesin et tänan ei, ma ei joo. Ikka toppis, SA FUCKING VÕTA SEE SÕÕM! Ma ikka üritasin seletada, aga ei midä. Pistsin siis salaja selle pitsi kusagile kapi alla ja siis ütlesin et olgu ma lähen nüüd koju. EI, ENNE HANGIME SULLE KURADI ŠOKOLAADI. Siis helistas kellegile, et too läheks ostaks aga ei saanud kätte. Siis saatis oma tütre aga see ütles et seal poes ei müüda ja siis tuli mingi mustanahaline poiss kelle ta tanklasse saatis! Ma ütlesin et pole vaja aga tema ütles et on küll ja ikka terve aja fucking’itas, mis oli kahtlane sest ta oli nagu halb ja hea samal ajal. Siis ütles et oota ma kõnnin sinuga koos ja kui me mu maja ette jõudsime ütles et mille kuradi pärast sa minu pojaga ei räägi. Ma ütlesin et räägin küll, PEALE KOLME KUUT? PEALE KAHTE KUUT? Ma ütlesin et esimesest päevast saati räägin, no tõesti, ma ei valetanud. Ja siis ütles et TEAD ON INIMESI NAGU MINA KES ON MADALAMAD KUI MURU JA SIIS ON INIMESED NAGU SINA, KELLEL ON NENDE NAHK, NENDE VALGE NAHK. SA PEAD SELLEST NAHAST VÄLJA TULEMA JA OMA RIIGIST KA, SA OLED NÜÜD UUES RIIGIS! Ma ütlesin et ma tean ja ma olen sõbralik teie pojaga. Olgu ta võis mind lüüa ja kusagile urkasse tirida, aga mulle öelda et mina käitun nagu valge ja arvan et olen teistest üle, see läks mulle väga hinge, tema oli esimene inimene kes mulle seda ütles selle poole aasta jooksul ja ma pole temaga varem sõnagi rääkinud. Seda väldin ma kõige rohkem, ma olen madalam kui muru värviliste ja mustanahaliste ees, sest mina kujundan suuresti nende arvamuse tervest valgest rassist. Seega nüüd ma olen üpris nukker, sest tõesti, ma olen alati enda parima andnud ja mulle sellist asja öelda...oijah..ja kui juba kriminaalidest rääkimiseks läks siis täna juhtus ka huvitav asi koduteel. Kõndisime koolist koju ja järsku näeme hulk poisse kõnnivad tokkidega keset autoteed ja karjuvad ühele autole JOU MA SE POES, JOU MA SE POES. Autos istus selline pealtnäha ilus õnnelik pere, keskealised ema, isa ja tütar, kes käib minu koolis. Järsku see isa jättis auto seisma keset teed ja ema ja isa mõlemad hüppasid autost välja ja hakkasid karjuma nende poiste peale ja järsku üks poiss viskas telliskivi selle mehe pea suunas. Ma ei suutnud oma silmi uskuda, jäin vahtima aga Simmi ütles et hanna ära seisa kõnni ruttu, need on gänsterid ja neil on püstolid ja kui nad nüüd tulistama hakkavad jääme meie siia kuulirahe alla. Jah, tuli välja et need noored poisid kuulusid ühte gängi ja tõesti uskuge või ei need keskealised mees ja naine OLID KA GÄNGSTERID JA KUULUSID TEISE GÄNGI. Ja siis oli kahe gängi vahel hõõrumine ja nii nad jäid keset autoteed seisma jooksid välja ja loopisid telliskive. Aga kõndisin 5 min edasi ja oli mul see lugu juba peast läinud, kui eestis midagi sellist juhtuks räägiksin veel neli kuud hiljem aga siin olen ma juba tuimaks selliste asjade vastu muutunud, varsti ei suuda mind enam miski imestada. Teine huvitav asi on see et veel eelmisel reedel istusin klassis ja vahtisin oma klassiõde Masnoena’t, et küll on nunnu tüdruk. Esmaspäeval oli ta Kaplinna kõige suuremate ajalehtede kaantel. Nimelt jooksis ta kodust minema(16 aastane) et oma boyfriendiga abielluda. Ta vanemad on alati selle poisi vastu olnud ja nii nad siis tegid et selle bf’i ema läks meie kooli esines Masnoena emana ja siis põgenesid kogu suguvõsaga kusagile Svaasimaa piiri lähedale ja poiss ja tüdruk abiellusid kuidagi illegaalselt(see poiss tappis aasta tagasi ühe poisi ära siin kodu juures mul, pussitas surnuks). Ja siis noena ema kuulutas ta tagaotsituks ja politsei leidis nad sealt ja nüüd pandi boyfriend ja terve ta pere seal vangi ja noena saatis emale smsi et miks sa politseiga sekkusid kui ma nüüd ära suren on see sinu süü ja ma ei andesta sulle mitte iial! Siiamaani on ta seal kagustes aga varsti kui ülejäänud vangist välja saavad tuleb ta vast tagasi.
Ja vägistamised on siin ka ikka nii tihedad aga eriti palju toimub beebide ja väikeste laste vägistamisi. Meie kirikus on üks tüdruk keda vägistati kui ta kolmeaastane oli, jah te ei kuulnud valesti ja eile lugesin uudistest et eile leiti üheksaaastane tüdruk keda vägistasid järgemööda kuus meest....teretulemast lõuna-aafrika vabariiki!

Wednesday, January 20, 2010

Kyk vir niet jou veil gevriet

Ja minu ebakorrapäraste blogipostituste tsükli volüüm kaks on teie ees, mul meenus veel asju mida ma ei kirjutanud ja annan nüüd näppudele tuld.

Kõigepealt meie kiriku poisid otsustasid jalkameeskonna kokku panna, paljud neist käivad muidu trennis, aga osad on nii oma lõbuks pallitoksijad ja tulid kokku mõtlesid, et mängiksime lihtsalt teiste kirikutega oma lõbuks jne. Selle tiimi nimi on Westridge Baptist Chruch Young Boys ehk siis Westridge’i baptistikiriku noored poisid mis on väheke perversne nimi, aga ma usun et ses on omajagu sarkasmi, sest tihti mängivad nad vanemate meestega, eelmises mängus oli 60 aastane väravavaht! Igatahes mida ma öelda tahtsin on see, et nad on igavesed tattnokad aga siiamaani absoluutselt kõik mängud ülekaalukalt võitnud ja siis mina ja paar teist tüdrukut oleme fännklubi. Viimane mäng mida juba eelpool mainisin oli päris pingeline. Läksime sinna teadmisega et tegemist on tugeva tiimiga, kõik olid täismehed ja mängisid klubidele, üks oli kunagi Kaiser Chiefs'is mänginud, mis on ju tase. Ma siis ütlesin, et poisid, te olete liiga enesekindlad ja ma usun et te kaotate täna. Muidugi nad eitasid seda ja nii ka läks, 3:1 võitsime, aga enamus võitlusest käis platsi kõrval, meie kisakoori ja nende vanurite naiste vahel. Me eksole noored kaunid preilid kiljusime seal, et poistel ikka indu oleks aga nood istusid ja õgisid ja läksid närvi ka vahepeal, et AHH SEE VÄRAV OLI NEIL PRAEGU LIHTSALT ÕNN, PUHAS ÕNN(nende ainus värav tuli penaltist, räägi õnnest!) ja siis meie tüdrukud ütlesid midagi vastu ja kui vihaseks nood naised läksid, tulid rääkima, et meie nolgid peame oma lõuad hoidma jne jne. Siis tahtsime kuidagi kätte maksta ja hakkasime nende poole eesti keeles ropendama, MINE PERSE LOLL SITAPEA, karjusid tüdrukud tulihingeliselt, nood naised olid segaduses, väga naljakas oli.
Igatahes ma ei tea kuidas see üldse võimalik oli, aga mängu alguses Kimon ütles et hanna tule jalutame teise väljaku otsa ja väljas kõrvetas ja ma ütlesin et eiii kimonnnn miksssss aga lõpuks nõustusin ja järsku, mida ma näen, ME OLIME KOHE TOWNSHIPI KÕRVAL JA SEAL KÕRVAL OLI KOHE TEINE JALGPALLIPLATS KUS MÄNGISID MUSTANAHALISED, IGA VIIMANE KUI ÜKS! Jeesus maria ja kõik pühakud!!! Ma ütlesin, kimon, kimon, kõnnime kiiremini! Nad olid kohe meie nina all ma ei tea kuidas ma ei näinud ja siis ma olin õnnelik. Vaatasin neid mängimas aga seal olid paar poissi veel kes pealt vaatasid ja sain ma seal natukene seista (ainus valge 5km raadiuses) kui tuli üks nähtavalt vaene mustanhaline, HEY GIRLY GIRL, ma olin kohe õnne täis ütlesin, et ISSAND MINA VÄ???? Olgu väike joke tegelt ta aktsent oli nii tugev et ma ei saanud aru mida keda ja kuidas ta kõnetas. Siis lõpuks kui kohale jõudis pidasime maha väikese vestluse, see oli siis nii et ta küsis kus ma elan ja kohe teatas et ta tahaks väga armuda kellessegi kes pole tema rassist, ütlesin et issand tõsi või, mõtlesin oma peas, et MINA KA MINA KA! Siis võttis mu numbri ja ütles et valentinipäeval tuleb mulle järele ja viib mu kohtingule. Muidugi küsis ka kohe, kas mu vanemad oleksid sellega ok kui mul mustanahaline sõber oleks aga ma ütlesin, et ma ausalt öeldes ei hooli mida mu vanemad arvaks, sest nad on teises maailma otsas ja mina polegi üldse lõuna-aafriklane, ta oli nüüd veel õnnelikum, ta arvas et oli leidnud valge tüdruku mis on juba isegi suur asi aga valge tüdruk otse euroopast!!! Õhtul kui koju läksin saatis ta mulle please call me. See on sellne nali siin, et kui kõneaega pole saad ikkagi neid saata, tasuta, siis mu pere kukkus nalja tegema, et nii vaene et saab sulle ainult please call me saata, ma olin muidugi kuri! Ja peale seda on ta mulle veel 3 korda helistanud, ahjaaa, ta nimi on Solomon, KAS POLE MITTE ILUS NIMI. Aga ma pole vastu võtnud, sest a) ma olin üksi ja üksi ma ei taha telo vastu võtta, mul on kedagi kõrvale vaja kes tema mustanahaliste aktsenti mulle tõlgiks sest üksi ma ainult mökitaksin seal toru otsas, b) TA POLNUD KAHJUKS ERITI ILUS, olgu suhteliselt nunnu oli aga koledad hambad olid ja noh sry solomon ja c) see on üldse väga utoopiline ja ebareaalne situatsioon, mu terve pere arvab loomlikult et ainus mis ta teha tahab on mind vägistada ja röövida ja tappa ja mida kõike veel. Muide sel hetkel kui ma temaga seal väljakul rääkisin, jõudis üks meie jalakapoistest hoiatamas käia et kimon! Valva hannat! Olge ettevaatlikud! Ütle et ta ära tuleks! Ja tammy isa teisest väljakuotsast oli ka küüsi närinud, et KAS TA ON HULLUKS LÄINUD, ÖELGE ET TA ÄRA TULEKS jne jne. Lollid rassistid. Aga ühel ilusal päeval, näiteks valentinipäeval! saadan talle smsi, sest hetkel ta nähtavasti arvab et ma andsin vale numbri aga võib-olla võtan kõne ka vastu, eks näis, mis elu toob.
Ja kui minu armuelust rääkida, siis eelmises postituses mainisin, et vahel poisid tulevad teatamata külla aga üleeile leidsin end oma toas istumas nõnda, et kaks poissi olid korraga külla tulnud! Naljanumber. Istusin siis siin, vahtisin tõtt poisiga kelle vaarvanaisa oli mustanahaline, päris pesueht sotho mees! Seega see poiss on suht mustanahaline ja kõrvaltoas istus teine poiss kelle isa on hiinlane ja siis olin mina, põhimõtteliselt venelane. Mõtlesin et milline huvitav armukolmnurk, rasside võitlus.
Ahjaa mustanahalistest ikka rääkida, siis koolis oleme kõik riietatud koolivormi mis on hall ja sinine. Ja järsku märkasin et ühel mustanahalisel poisil oli selline outfit: õlgedest kaabu, PÕLVEDENI SUUR PAKS SININE MUSTRITEGA PONTŠO, selle peal hästi palju erksavärvilisi suuri pärle, käes kepp, jalas viigipüksid ja lakk-kingad. Kõige naljakam outfit ever aga sain kohe aru et kuna tegemist oli xhosa poisiga peab asi olema nüüd mingis traditsioonis! Küsisin et mis toimub ja siis mu sõber seletas, et nad peavad teatud aja seda outfiti kadma peale meheks saamist, ehk siis jah TA LÕIGATI ÜMBER ja kui nüüd täitsa üdini aus olla siis ta tilli lõiguti!!!!!!!!!!!!!! Muidu ju täitsa tavaline poiss, kuulab sama muusikat mis meie, sööb sama sööki ja kannab samu rõivaid aga oma traditsioonides on nad ikka kinni mis on minu arvates väga tore ja huvitav. Kujutasin ette millist valu ta võib hetkel läbi elada ja kuulsin siis et minu üks xhosa sõber, tema lõigati ka eelmine aasta ümber, nii huvitav, tahaks nii küsida et miks ja kuidas ja kas jne aga pole ju viisakas. Ühesõnaga nüüdsest on too poiss mees, kindlat vanust vist ei ole, kui poiss ise tunneb läheb vanemate juurde ja ütleb, et ma olen valmis meheks saama. Ajaloo õpetaja läks isegi ta juurde ja ütles, et õnnitlen meheks saamise puhul. Nii lahe.

Üks veider aga minu arvates suurepärane asi siin on see, et kui poest ostetakse krõpsu ostetakse alati väike pakk, väga tihti ei müüdagi suuri pakke. Eestis ostetakse väike pakk krõpse retardidele, aga siin olen ma sellega nii ära harjunud. Tihti kui poisid koolis väga näljased on ostavad 6 väikest pakki ja siis ma mõtlen et oleks vähekene arukam üks suur osta aga aafrika on aafrika. Ja tuckshoppides komme ka pakkides ei müüda vaid lähed poodi ja ütled, NELI LUTSUKOMMI PALUN. Vahel ajab vihale, aga muidu olen täitsa ära harjunud. Fintantsilises mõttes on see geniaalsus, eestis kui sul on 2 krooni ei ole ju erilist tunnet et OHH LÄHEKS POODI OSTAKS MIDAGI HEAD. Siin kutsume cheap chips ja kui sul on 50 senti taskus oled õnnega koos, selle eest saab juba paki pizza crack a snack’e! Muidugi pole nad nii head kui laysid või estrellad või PRINGELSID aga õhtul palajalu poodi lipata ja ühe randiga ennast õnnelikuks teha,,,,TASEEEE. Ja kui koolis ütled et kolme randi eest komme palun mis teeb nii veidi alla viie krooni saad tasku mõnusalt punni.

Sada aastat tagasi juhtus mul selline asi, et käisime jalkat vaatamas, mingi amatööride mäng ja järsku vaatan, enne mängu, keset väljakut kõnnib SUUUUR kilpkonn, mitte selline kes teil eestis akvaariumis elab vaid ikka hiidkilpkonn. Jooksin siis teda katsuma, täitsa naljakas! Aga jalkaväljaku ümber oli aed ja vaeseke ei saanud enam välja aga naised tahtsid jalkat mängima hakata. Aiast väljaspool oli aga looduskaitseala või midagi sellist. Siis oli mul operatsioon PÄÄSTAME KILPKONNA. Kutsusin venna ja ütlesin et ta võtaks kilbist ja tõstaks kilpkonnakese tagasi oma koju. Aga ta oli nii kuradi raske et vend sai korraga ainult paar meetrit kõndida ja see loom niheles ka ikka mõnuga. Panime ta siis lõpuks maha ja läksime istusime oma kohtadele ja mida me nägime, see koht kuhu me ta panime, seal oli autotee ja üpris tihe liiklus! Siis ütlesin et CHAD, TULE, KILPKONN TULEB PÄÄSTA. Aga mingi naine oli seal oma autoga seisma jäänud. Ma ütlesin et ma valvan kilpkonna te võite edasi sõita ma vaatan et ta auto alla ei jääks. Ja siis kui hakkas mölisema, ISSAND KUI LAHE, KUULE, kõnetas mu venda, SINA, TÕSTA TA MULLE PAGASNIKUSSE MA VIIN KOJU. Ma ütlesin, et ei! Ta elab siin ja ta kuulub loodusele te ei tohi teda koju võtta! Siis ta küsis, MIKS Ä, MU POJALE NII MEELDIKS TA MUL ON SUUR AED. Ma ütlesin et mis sest tema tahab vabas looduses elada ja te ei võta teda kaasa. Ja ta ignoreeris mind sajaga ma läksin nii närvi ja ütlesin et chad palun ära pane teda pagasnikusse, chad ainult irvas ja ei öelnud midagi. Siis lõi minu loomakaitsja veri jälle välja! See mutt ei läinud ära ikka mulises et tõsta ta sinna ja seda ja toda nii armas ja tore ma toidan teda jne ma ikka vaidlesin ja siis küsis ta et kas siin mingit inimest pole kellelt küsida kas ta tohib võtta. Silmasin eemal musta kuju, küll oli ilus, jooksin siis turva juurde, kes seda ala seal valvas ja ütlesin ruttu et kuule kuule see eit tahab kilpkonna pagasnikusse panna ja koju oma pojale viia ära palun aita teda ja üldse ütle et ta ei tohi! See mees ütles et jah ega ei tohigi ma kohe lähen räägin temaga. Kui see mees ütles talle umbes neljandat korda et teda ei tohi kaasa võtta siis see mutt läks minema ja ma saatsin ta eestikeeli perse kah. Idioot selline. Ta pojale maru meeldiks. Mulle oleks meeldinud see turva endaga koju kaasa võtta, aga see ei tähenda et ma seda kohe teinud oleks. Olgu, üks mure vähem aga nüüd oli vaja kilpkonn teise aia taha saada, autoteelt ära, ütlesin turvale et tule aita aga too mökitas midagi, siis pidi jälle vend chad vedama seda hiidkilpkonna, siis see turva hakkas teda kividega loopima ja jalaga toksima ma ütlesin talle et imelik oled vä, lõpeta ära, siis ütles et hehehe see on veel väike meil siin neid igasuguseid kolm korda suuremaid kah, see on veel väike! Ma ütlesin et mis sest aga ära palun toksi teda enam ja siis ta teatas et EGA MEIL ON SIIN MAOD KA, MÜRGIMAOD SIIN SAMAS AIA TAGA, siis tahtsin hirmust püksi kusta aga ma pidin ju kilpkonna päästma seega kartmiseks ei olnud aega, lõpuks vedaski chad ta aia taha ja kipkonn läks oma teed. Nii päästsin mina kord loodetavasti ühe kilpkonna elu.

Ja pärast mängu vaadates tuli mingi kahtlane vanamees minuga rääkima ja küsis ega ükski mu pereliikmetest paraolümpial osalenud pole,,,,,MIDA,,,,kas ma näen puudega välja???? Vastuseid ootan kommentaaridesse...

Monday, January 18, 2010

MZANSI FOREVER

Ma olen pikemat aega kirjutanud üles märksõnu, et millest ma alati olen blogisse kirjutada tahtnud, aga mis alati ununenud on. Nüüd teen selle postituse ära ja ta tuleb korrapäratu, nagu alati, aga loodan, et on huvitav lugeda.

Üks asi, mida ma juba aasta alguses täheldasin ja mis mulle absoluutselt ei meeldi, on see, et vanad inimesed, no olgu mitte vanad, aga vanemad, poevad mulle väga tihti. Ma olen põhjusest ka aru saanud. Nemad kasvasid üles aparteidi ajal, see tähendab siis seda, et neile on alati õpetatud et valge on ilus, intelligentne ja imeline ja kuigi aparteid ammuaega läbi on, siis ma arvan, et see mentaliteet elab neis mingil määral ikka edasi. Ja kui mu ema töökaaslased näiteks kohtuvad minuga, siis nad on ülimalt sõbralikud, tahavad mind koguaeg teenindada ja rääkida ja kohtlevad mind nii, nagu mina oleksin neist kõrgem. Mina tunnen end siis aga väga halvasti, sest ma olen harjunud sellega, et vanemad on siiski ülemad! Nojah, sain hingelt ära selle. Ahjaa, üks näide, me käisime paar nädalat tagasi ema töökaaslasel Hermanuses külas ja ma kuivatasin nõusid ja kui ma need tuppa viisin siis see majaomanik ütles, et HANNA JA JA MA KOHE PAKIN NEED NÕUD KAPPI ÄRA MURETSE. Ma mõtlesin, et see on ju sinu kodu, minu pärast pane need nõud kappi kuna hing ihkab, aga ju ta mõtles, et need on mul kuidagi tee peal ees või midagi sellist ja siis pani need ruttu kappi, et minul hing rahul oleks.

Kui ma Kaplinna tuuril käisin, siis inimesed kes valgetes koolides käivad rääkisid, et valged lõuna-aafrika poisid raseerivad jalgu! Minu arvates nii ilge! Ja need kes ei raseeri neid kutsutakse boer’ideks ehk siis eestikeeli farmeriteks.

See pole küll midagi erilist, aga mu õde käis vahepeal reisil Zimbabwes ja Zambias, MA OLIN NII KADE!

Üks intrigeeriv teema minu jaoks on mustanahaliste nimed. On neil mingid Sibongiled ja Siviwed, aga kõige naljakamad nimed on need, mis inglise keeles midagi tähendavad. Näiteks meenuvad mulle Freedom (vabadus), Sunday (pühapäev), Memorize (meelde jätma), Delicious (väga maitsev) ja Innocent (süütu). On ju veidrad, aga miks siis sellised? Enamasti on neil tegelikult aafrika nimed, toon näite. Teise eestlase Elisa õdede nimed on Lethabo ja Ntsako, mõlemad tähendavad mingites aafrika keeltes happiness ehk siis õnn ja siis nad tihti tõlgivad need nimed tollest aafrika keelest inglise keelde. Aga seda ma ei tea, kumb nimi neil passis eksisteerib.

Kui kooli juurde tagasi minna, meenus mulle, et ma olen viis kuud siin aafrikas koolis käinud, aga siiamaani pole õpikuid ostnud. Mul on üks vihik ja sinna kirjutan kõiki aineid, aga uskuge mind, neid õpikuid pole siiamaani vaja läinud, vahel õpetaja ütleb et võtke nüüd välja ja tehke seda, aga arvate et keegi teeb ka või? Ei. Nii ma hoiangi raha kokku.
Ja koolist veel seda, et nüüd iga hommik enne kooliväravatest sisse astumist katsutakse meid läbi, ega meil püstoleid, nuge või muid nalju kaasa ei ole, no tore on. Ja peale viit kuud siin koolis käimist sain ma nüüd teada, et meil ei tohi musta vesti ega kampsunit olla aga ma käisin terve esimese poolaasta musta kampsuniga ja keegi ei ütlend sõnagi!!!! Õed ja vennad ka teist nägu ei teinud kui ma selle kunagi ostsin ja nüüd nad siis järsku vinguvad ja koolis ei tohi pead ka mingiks eriliseks värviks värvida(punane, roosa, blond jne) ja siiamaani igal assemblyl on vihaselt öeldud et NÜÜD SAADAME KONTROLLID RIDADE VAHELE JA KES MUSTA KANNAB VÕI KELLEL PEA IMELIKKU VÄRVI SAADETAKSE KOHE KOJU! Issand mu närvirakud hävivad tol hetkel tuhandega, mul on ju blond pea ja must kampsun! Ja siis ma värisen seal ja üritan end peita, aga minu blond pea neid ei kõiguta, millegipärast ja olgu tore on, aga must kampsun, selle pärast ma ikka valutan südant!

Ja kui ma kirjutasin, et minu vastu enam nii suurt huvi ei tunta siis eksisin rängalt, minu klass on igavesti värviline seltskond muide. Mul on seal valge ja värvilisi, roosa, punase blondi ja mustapealisi, ateiste, moslemeid ja kristlasi, hambulisi ja hambutuid, rasedaid ja mitterasedaid, afrikaani keelt rääkivad ja ingliskeelseid jne

Ahjaa meie koolis üks tüdruk, terve kool teab et teda vägistati eelmine aasta, topiti talle sisse mingeid ravimeid siis ta oli teadvusetu, siis vägistati ära ja viidi kodu trepile lamama ja nüüd ta on koolis tagasi. Iga kord kui ma teda näen ei suuda ma seda uskuda, kuidagi nii õudne.

Ja üks loll küsimus mis mult veel küsiti: kuidas eestlased suudlevad? Kuidas vastata nii nõmedale küsimusele?????

Mulle helistati YFU’st ja öeldi, et ma lähen veebruari esimesel nädalavahetusel jälle Port Elizabethi, keskaasta seminarile või millelegi sellisele. Jälle 12 tundi üksi läbi lõuna-aafrika aga seekord olen palju julgem, tagasi tulen lennukiga muide ja mulle ei meeldi see teps mitte, sest ma kardan üksi lennukiga lendamist! Ma kardan, et ma jään maha ja lähen vale lennuki peale ja mida kõike veel! Ja kui kõik plaanipäraselt läheb, lähen ka veeburaris township exchange’ile millest ma ka kunagi rääkisin. Elame kaks nädalat Mpumalangas või Limpopos vaeste mustanahalistega townshipis!!!!!!!! See aga maksab ja kui keegi annetada tahab, küsige mu pangakonto numbrit, jagan julgesti!

Ja kui te mõtlesite, et meil eestis on nõmedaid odavaid muusikuid nagu Toomas Anni ja kes iganes veel siis pole mitte midagi ilgemat kui afrikaanikeelne muusika, JÄLEDUSE TIPP!

Vahepeal sain ka teada et eestisse tulen ma 8. juunil, mis on siis Tairi Tillo sünnipäeval ja mis veel huvitavam, KANYE WESTI SÜNNIPÄEVAL! Aga jalka world cup algab kolm päeva hiljem, seega nii kui ma eestisse jõuan saan kohe telekast lav’i vaatama hakata, mis on die beste!

Ja mida rohkem ma afrikaani keelde süvenen seda rohkem avastan ma et eesti ja afrikaani keeles on nii palju samasuguseid sõnu, näiteks kultuur, teater, eesti keeles vein afrikaani keeles wyn aga hääldus on täpselt sama, eesti keeles sokid afrikaani keeles sokkies (hääldus sokis), eesti keeles prillid afrikaani keeles brille (hääldus brillõ), eesti keeles saal, afrikaani keeles saal jne jne hetkel rohkem ei meenu, aga küll tulen kunagi uute sõnadega.

Kunagi ma mainisin et aafriklased on laisad, kui poodi on pikem tee kui 2min. kõndimist minnakse autoga, mis on minu jaoks nonsens! Aga mis on minu jaoks veel suurem nonsens on see, et nemad ei saa aru, kuidas ma viitsin filmide all subtiitreid lugeda. Neil on ju alati kõik inglise keeles ja nemad ei ole harjunud ja kui ma ütlen et läheme kinno mõnda aafrika filmi vaatama siis nad vaatavad mulle suurte silmadega otsa ja ütlevad, et MISASSSSSJA SEAL ON JU SUBTIITRID, HULLUKS OLED LÄINUD? Nad arvavad et kui subtiitreid loed siis filmi ei näegi, sest koguaeg pead lugema ja nii edasi ja nii edasi. Rumalus!

Mis mul vahel kopsu üle maksa ajab, on see, et nad ei teata siin kui külla tulevad ja kuna ma olen üpris eksootiline siin mitchell’s plainis siis tihti naudin ma oma toas üksindust ja loen head raamatut või midagi muud sellist ja siis astub sisse mõni poiss, kes leiab et mina olen tema jaoks see ainus ja õige ja siis ma pean OMA KODUS, nendega vastakuti istuma ja neil meelt lahutama jne jne. Vähe sellest et ma väljaspool kodu iial rahu ei saa ronivad nad mulle sõnagi lausumata koju ka, aga viimasel ajal olen südame kõvaks teinud ja ütlend et kuule ma ei kutsunud sind endale külla ja seega ma ei pea sinuga siin istuma ka! Siis istuvad mu venna toas ja saadavad sõnumeid et palun tule istu koos minuga! Ma tahan rääkida! Jne jne, miks see mind vihale ajab on see, et kodus oled ju nagu ikka, vahel on pea must või meik laiali või inetud riided ja siis nad lendavad nõnda uksest sisse, see ei lähe kohe üldse.

Rääkides lihtsalt hetke nautimisest siis seda juhtub siin päris tihti. Eestis tuled koolist koju väljas on sombune ja pead koheselt kodutöödele mõtlema hakkama ja siis süda valutab ja kuidagi ei saa rahulikult oldud, siin aga on hoopis teisiti. Paar päeva tagasi kui see 37 kraadine ilm oli ootasin päikese loojumist ja kui päike oli just majade taha kadunud võtsin raamatu ja läksin istusin maja ette tänavale äärekivile, asfalt oli nii mõnus soe, ma istusin seal oma paljaste jalgadega ja kuulatasin, lähedalolevas mošees kõlas adhan, ma kuulasin ilusat muezzini laulu ja mõtlesin, et kell peab nüüd kaheksa olema. Sellised lihtsad aga ilusad hetked teevadki minu vahetusaasta nii õnnestunuks.

Ja veel õnnestunumaks teevad selle aasta minu kallid eesti sõbrad, kes mind ikka ära ei ole unustanud! Need kirjad ja pakikesed mis te mulle saatsite olid parimad!!!!!!! Ma olin nii õnnelik!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ma tänan siinkohal mõningaid: LIINA ILVES, TAIRI TILLO, KETLY TATTAR, BIRGID MÄEKINK, EVA-LIISA ARRO(kelle pakk mulle kuu aega hiljem kohale tuli ja kelle nime aafrklased Ena-Dusa Pero’ks muutsid, alguses mõtlesin et kes kurat see veel on, kirjas oli et Ena-Dusa Pero Mayotte’i postkontorist saadab mulle paki, mõtlesin siis et ei tea kas mõni Peruu naine Prantsusmaalt või mida???? Aga siis sain aru, et see oli ei keegi muu kui minu kallis, ilus ema!) Aitäh ema ja mamma ja papa ja alar ja mattias!!!!!!! Ja bruno ja ülle-gunilla!!!! Olgu nemad suurt ei teinud vist, aga ikkagi ma olen hetkel emotsionaalne,,,,bruno ja ülle-gunilla on minu koduloomad muide,,,,,,,,,hetkel siin mugimegi kalevi valget šokolaadi maasika ja küpsise tükkidega ja mu õed oigavad et see on parim šokolaad mida nad eales saanud...küll on tore!

Ps. nimed olid suvalises järjekorras seega burx ära end puudutatuna tunne! (ja ära enam illusioonis ka käi, asseblief!)

Friday, January 15, 2010


panen oma sõpradest ka pildi, et aimu saaksite, kõik nad on värvilised, et te ikka teaksite! (vasakult mu vend Chad, Lee, Kyle, endine klassivend Foreston ja hetkel see uus klassivend aga oma jope Garth)
Eile oli uue kooliaasta esimene koolipäev, võiks öelda, et eesti esimene september. Sellist tunnet millegipärast küll ei olnud, aga tore oli ikkagi, läksin siis tähtsa näoga kooli, jalas uued sukapüksid, mustad paksud nahast kingad, põlvini hall seelik, triiksärk ja hall villane vest, ei ole just parim outfit 37 kraadiga koolis hängimiseks, või mis? Kui mul oleks püstol kaasas olnud oleksin arvatavasti endale kuuli kerre kihutanud, sest see kuumus oli tappev! Olin hirmul, et mis nüüd saab, mis nüüd saab, ma lähen ju jälle uude klassi! Ja kui kuulsin, et mind pandi mu õdedega ühte klassi, OH SEDA ÕNNE! Täna oli teine päev ja siis sai mu klassijuhataja aru, et ma ei peaks seal klassis siiski olema, nojah, ma ise mõtlesin ka nõnda, sest ma ei tee neid aineid mida nemad. Nemad teevad neid minu silmis igavaid aineid nagu business, accounting ja economics ehk siis äri, raamatupidamine ja majandus, aga mina ei ole teps mitte seda sorti tüdruk. Mina teen ajalugu ja arvutit ja bioloogiat. Ja siis öeldi, et harašo, mine 12a’sse (enne olin b’s), olgu läksin, siis teatati et ei ei, meie teeme siin klassis füüsikat ja puhast matemaatikat ja ma mõtlesin, et no see on minule veel valem koht ja lõpuks lennutati mind 12c’sse mis on iseenesst väga tore klass. Klassijuhtaja on mul vana sõber ajaloo õpetaja mister mohamed, kellele mina ka väga sümpatiseerin ja kes mind juba viimased 5 kuud on välja lubanud viia, aga oma lubadust ta täitnud ei ole. Seal klassis aga, ohhooo, on peale minu veel üks uus õpilane, see on aga poiss kes mu sõber olnud aasta algusest, minu õe parim sõber, me käime samas kirikus, seega mul oma jope ja ega teised on ka mulle juba külje alla ujunud. Ja minu vanast klassist üks tüdruk käib ka, siin kui 12’das läbi kukud enam kordama ei saa jääda, tingimusel, et kukkusid rohkem kui kolmes aines läbi ja noh, mõtled küll et mission impossible neljas eksamis läbi kukkuda, aga nagu näha, ei olegi. Muide kui eelnevatel aastatel on 12 klassil 5 paralleeli olnud, neist viimane afrikaanikeelne klass, siis see aasta on ainult 3 paralleeli sest nii paljud inimesed kukkusid eksamitelt läbi ja ei jõudnudki 12’dasse klassi ja kordavad 11’dat. Milles seisneb aga puänt? Afrikaanikeelne klass kaotati ära ja tehti kakskeelne klass ja seal mina nüüd käingi, mis on iseenesest minule suur pluss sest pool aega peaks asi teoreetiliselt (mitte aga praktiliselt) käima afrikaani keeles ja pool inglise keeles, paljud õpetajad vaatavad sellest mööda ja vatravad ikka selle tunnikese või pooltunnikese, inglise keeles, aga nii palju kui seda afrikaani keelt seal on üritan ikka viimast võtta. Esimesed kaks päeva on olnud ei midagi erinevat eelmisest aastast, juba ei tule õpetajad tundi! Muide kuidas siin asjad käivad? õpilased eksole tahavad võimalikult vara alati ära saada ja siinmaal õpetajad ka. Kui eestis hoiavad meid kinni õpetajad ja ütlevad et ei lase varem ära, siis ei lase ka. Siin on asjad aga nii, et kui direktorit koolis pole, oh seda õnne õpetajate õuel, siis lastakse enne kella ühte ära, kuigi peaks kell kolm laskma. Siiamaani on direktor iga päev koolis olnud ja õpilased ja õpetajad juba halasid, et kurat, kaks päeva järjest juba oleme pidanud täisaja koolis olema, tervelt kella kolmeni! See käib üle jõu....Koolile ehitati vahepeal ka hall seega enam ei pea need aktuse moodi kokkutulekud, mis iga hommik aset võtavad, enam kooli juures asfladil istudes aset võtma, vaid veebruarist alates saame kuninglikult toolidel hakata istuma! Ma ei oskagi sellist luksust ette kujutada, ma olen juba harjunud sellega, et sukad lähevad asfalti kriipides katki ja et jalad terve aja surisevad ja ära surevad ja kangeks jäävad ja et siis äkki vihma tibutama hakkab jne.
Siin koolides on aga prioriteet number üks mitte läbi kukkuda! Hinded võivad kõik kolmed olla ja see arv kahtesid mis võib olla, ka, aga läbi ei taha kukkuda. Kui läbi ei kuku oled hea õpilane, keskmisest kõvasti parem! Eelmine aasta, minu eelmine lend ühesõnaga, said läbi tervelt 57%! Ülejäänud kukkusid läbi! See on parem kui üleeelmine aasta. Õpetajad ikka utsitavad et viime westridge high 90% juurde! Aga looda sa, minu lennu füüsika eksami kirjutanutest ÜKS EI KUKKUNUD LÄBI, kõik teised kukkusid, no mõelge siis. Muide tähelepanu mulle enam nii palju ei pöörata, uuritakse enamasti miks ma tagasi 12’das klassi olen, kas kukkusin läbi, aga siin on ju keskkool ja algkool eraldi, seega meie kooli noorimad on kaheksandikud ja uus aasta, uued kaheksandikud! Kui need mind näevad, no küll teevad alles suured silmad pähe, kes siis enne mitchell’s plaini koolis valget tüdrukud näinud on! Ahjaa läbikukkumistest rääkida, siis telekas näitas mingit mustanhaliste kooli kus edasisaajate protsent oli 0 seega kõik tolle kooli kaheteistkümnendikud kukkusid eksamitest läbi, iga viimane kui üks!

Mul on nüüd hetkeks internetti ja ma mõtlesin, et kas postitan või ei aga olgu, postitan, kuigi mul oleks veel palju kirjutada, sest nüüd kus ma jälle koolis ja uues klassis käin küsitakse uusi lolle küsimusi ja juhtub uusi lollakaid seikluseid, näiteks täna oli kaks lolli küsimust:
1) kas eestis koduloomad on lubatud
2) kui sa tulid juulis ja lahkud juunis kas siis eestis teil uus aasta algab esimene juuni?

Tuesday, January 12, 2010

Mulle aitab, homsest hakkan libahundiks. Ah et miks, mõtlete, libahundid elutsevad öösel ja see on ka ainuke aeg kus hetkel mul võimalik elutseda oleks. Päeval on liiga kuum et isegi mõelda, et isegi oma väikest varvast liigutada. Ausalt öeldes ei tea ma mitu kraadi on, aga tundub et ikka mõnuga üle 30e. Ja minu ereidam mälestus eelmisest suvest on see kui ma folgil olin ja väljas oli 27 kraadi ja ma mõtlesin et see on kõige jubedam asi mis mulle osaks on saanud, olime telkidega rannal ja kusagile ei olnud ennast peita. Hetkel tunnen sama, selle vahega, et ma olen toas, kõik uksed ja aknad on kinni ja kardinad ette tõmmatud et soojus kusagilt sisse ei saaks pugeda, aga ikka on tuba lämbe ja kuiv. Ja ma ei ole ainuke, kes ilma üle viriseb, kõik minu sõbrad uluvad samamoodi, KÜLL ON KUUM, MIKS PEAB NII KUUM OLEMA ja bla bla bla. Mida siis aafriklased kuuma vastu teevad, mõtlete. Näiteks ostis ema meile külmutuskappi 50 jäätist, no küll on head ja kuigi ma otsest mõju ei tunne siis võib-olla ikka natukene aitavad! Lisaks sellele on igal korralikul aafriklasel külmutuskapis bakkie (ma ei teagi kuidas eesti keeles öelda, selline anum, kann, kanister, mis iganes) mis täidetud kraaniveega. Seda seeõttu et külm vesi mis kraanist tuleb ei ole just eriti külm, seega peame vee omakorda külmutuskappi seisma panema. Aga õudusunenägu kui osad panevad vee mingisse vanasse plastanumasse, kus varem seisis mahl. Siis see vesi maitseb nii jäledalt, meil on kodus klaasanum, see on tase! Lisaks on meil mitu puhurit, siis suunad selle enda peale ja lamaskled päev läbi voodi peal ja vähkred ja halad. Ja ega päev ongi selline mõttetu aeg, mille lihtsalt tahad kuidagimoodi üle elada, me oleme teinud nii et laenutanud filme ja siis toa puhureid täis pannud ja siis lamasklenud voodil, aga kui filme ei ole siis lihtsalt magatakse terve päev. Ja aeg-ajalt kui liiga ebamugavalt end tunned hüppad korra külma duši alla aga see aitab ka ainult paariks minutiks ja siis on jälle palav. Ja riietega on ka nõnda, et elan ainult lühikestes teksades ja võimalikult õhulistes pluusides ja jalanõudest olen ammuilma lahti öelnud, sest mis vähegi mind maha jahutab, läheb! Jalatallad on pidevalt tumepruunid ja pestes enam puhtaks ei lähe, aga pole viga. Eile just Kimoniga arutasime, et nii ebamugav on olla, ei oska nagu midagi teha ja kuidagi olla, lihtsalt eksisteerid selle päevase aja ja kui päike loojub, OH SEDA ÕNNE! Aga eile tundsin õhtust rõõmu ja lugesin kui järsku kuulsin litakat ja vaatasin seinale, jah, see oli minu esimene kohtumine hiiglasliku lendava prussakaga. Ta oli nii suur et kui ta seinale maandus käis selline mats mis pani mind ümber pöörama ja vaatama! Mu keha ei osanud kohe kuidagi reageerida ja ma pugesin valguskiirusel teki alla ja kukkusin karjuma: FUCK FUCK FUCK, OH MY FUCKING GOD, HELP MEEE, HELP MEEE. Siis tuli Kimon kes lasi talle mingit mürki peale ja ta kukkus voodi taha ja ma lahkusin toast, sest me ei leidnud teda üles. Ma ütlesin Kimonile et enne kui tal mulle laipa näidata ei ole mina üle läve ei astu, aga peale kolme tundi teises toas kükitamist ei jäänud midagi üle ja Kimmi otsis ja otsis aga ei leidnud ja siis ma jooksin ruttu teki alla, öösel ärkasin taas 80 korda üles, esiteks selle pärast, et kontrollida ega prussakas mind rünnata ei taha ja teiseks, tuba oli nii lämbe, ma ei saanud hingata ja olla kohe mitte kuidagi ja ust ka ei saa lahti teha sest siis tulevad sisalikud ja prussakad ju tuppa, nad on eriti tegusad öösel. Ja nii ongi et minu ööd siiamaani ja ka minu tulevased ööd saavad üpris unetud olema, sest hingamine on raskendatud. Muide üleeile ärkasin selle peale üles et ema karjus, HANNA, COME!!! Mõtlesin jälle kibestumusega, et olgu tal aga hea põhjus! Aga oli küll, tal oli sisalik voodis, tema peal ronimas kui ta magas, HAHAHA. Aga mina eelistan pigem sisalikku kui prussakat, ausalt. Ah jaa hetkel kui ma seda postitust kirjutan, pole me ikka veel seda laipa leidnud ja ma olen hetkel selle prussakaga kahekesi siin toas, aga ma olen veendunud et ta peab surnud, vähemalt poolsurnud olema, sest ta oleks ammuilma ennast näidanud.

Kuid laupäeval käisime sõpradega rannas, Cliftonis, sest nüüd hakkab kool ja siis ei ole enam seda rõõmu, et käid ja teed mis tahad. Küll see oli üks tore päev. Kõigepealt sai teoks minu unistus sõita bakkie’ga!!! Ja see oli neli korda lahedam kui ma ootasin! Kui aru ei saa, siis bakkie on selline kastiauto, ees istub kaks inimest ja taga on kast, selle saab kinni panna ja lahti teha, meie tahtsime vabas õhus istuda ja olime lahtiselt, ilm oli kuum, ja meie, 11ekesi seal auto tagakastis istumas, juuksed tuules lehvimas. Olgu nii romantilne see ka ei olnud, sest naiste soengud olid hiljem viimsuseni rikutud, aga ega see tuju rikkunud. Teekond oli üsna pikk oma 45 min. Ma nautisin! Ma olen endale alati lubanud, et tulgu mis tuleb, aga autot mina endale ei osta, aga tuleb tunnistada, et bakkie on minu unistuste auto ja kui siis selle ostan tulevikus. Ühesõnaga minu unistuste auto on KASTIAUTO. Rannas käivad siinsed nii, et kaasa võetakse telgid, päikesevarjud, külmakotid, hunnik sööki ja jooki, kõikusugu mängud ja mida kõike veel, mulle see iseenesest ei istu, ma võtan oma rannakoti ja minek, aga no mis teha. Ookean oli JÄÄKÜLM, nagu alati siinmail, jalad läksid krampi, aga lained olid tohutud, see mulle meeldib. Siin pole ujumine just suurim rõõm, esiteks on vesi alati väga külm oli 14 kraadi või nii ja teiseks siin on haid. Eelmine nädal käisin fish hoek’is rannas ja siis üks mees ütles nii muuseas et ahjaa eelmine aasta sõi siin rannas hai ühel naisel jala ära. Olgu. Aga päike võtab nii kõvasti kui võtta annab, ausõna, ma jäin natukeseks raamatut lugema kõhuli päikese kätte, max 15 min, mu keha tagumine pool on nüüd nii ära põlenud, et põlveõndlaid pussitaks nagu keegi konstantselt, alguses oli isegi kõndimine võimatu aga nüüd on vähe parem. Täna hommikul peeglisse vaadates avastasin ninal vesivillid ka! No küll on tore, aga ma olen ise ka ikka ajugeenius, sest päikesekreemi ma unustasin panna! Muide rannas juhtus kaks intrigeerivat seiklust! Nägin rasside võitlust: valged vs mustanahalised ja valged vs värvilised. Oi kui põnev. Kõigepealt oli nii et valged mehed mängisid võrkpalli ja veidi eemal värvilised touch-rugby’t, värviliste pall sattus aga alailma valgete võrkpalli alale ja kunagi nad ei vabandanud ja jätkasid ikka palli sinnavirutamist. Lõpuks läks valgetel kops üle maksa ja virutasid nende ragbipalli ookeani poole teele, aga kaldasse, mitte sügavale. Värvilised, kes minu jaoks on 100% nagu eestis venelased läksid esimese asjana tõuklema ja ropendama ja mida kõike veel aga valgetel oli aju peas ja nad olid sellised veidi vanemad mehed kui need värvilised poisikesed ja nad ei lasnud kakluseni minna. Olgu värvilised said oma palli tagasi ja jätkasid mängu ja järsku, mida ma näen, üks värviline jooksis valgete võrkpalli juurde ja virutas selle kauge kaarega kellegi tagaaeda. No sa kurat, valged läksid nüüd väga viha täis ja ütlesid, et TOO KOHE SEE PALL ÄRA. Siis see värviline poiss seal kokutas midagi ja asi lõppes nõnda et päris kakluseks ei läinud, aga turva tuli sinna ja värvilised tõmbasid tuld. Rannas olid enamus inimesi värvilised ja muidugi osad jooksid kohe oma rassile appi aga mulle tundus et meie seltskond oli valgete poolt. Ma üritasin siis asja enda valgest vinklist vaadata ja kui palju need värvilised mulle ka ei meeldiks tol hetkel tundsin et minu kaukaasia veri lõi välja! Mina olin valgete poolt. Nüüd aga teisest loost. Jalutasime Simmyga rannal ja mida me näeme, valge paar, mees ja naine hoiavad üht mustanahalist meest kinni ja karjuvad, et SA VARASTASID SA TAHTSID VARASTADA. See mustahanaline mees siples nii mis hirmus aga nad lükkasid ta pikali maha ja istusid talle peale. See mees hüüdis, et ma ei varastanud, ma ei varastanud ja mul oli temast nii kahju. Järsku aga tuli kusagilt teine mustanahaline välja ja andis sellele valgele naisele vastu molli, siis ma korraks mõtlesin, et kelle poolt nüüd küll olla! Ja siis hakkasid mustanahalised eest ära jooksma ja valged taga järgi, peksid üksteist, kõik mis ma nägin oli püksirihmad ja pesapallikurikad õhus vehklemas, sain väheke seda kaklust muide videole ka! Ja siis varsti tuli politsei ja viis mustanahalised mehed ära, nood hüüdsid, et TE OLETE RASSISTID, RASSISTID, SEE ON LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK! Mul oli nii kahju, sest võib-olla nad tõesti ei tahtnud varastada, aga kuna nende nahavärv on unfortunately MUST siis kohe eeldatakse, et sina oled varas! Ja kui kõik see draama läbi oli siis vaatasin ringi ja mõtlesin, et küll ma olen õnnega koos! Mul on nii toredad sõbrad ja õed-vennad ning lõuna-aafrika vabariik on kõige toredam riik maailmas, ma ei taha eestisse! Palun ei! Päike oli loojunud ja lained loksusid, rand oli palju tühjem aga inimesed kes alles olid suitsetasid vesipiipu ja laulsid naljakaid aafrika laule, taustaks kitarre ja trummid ja kellel trummikomplekt kodu oli ununenud lõi jalanõudega rütmi. Osad inimesed olid küünlad enda ümber pannud, mina vaatasin ja olin õnnelik. Siis tuli bakkie meile järele, et meid jälle läbi tuledes kaplinna koju viia, istusime kõik koos teki all seal taga kastis ja laulsime afrikaanikeelseid laule (loomulikult mitte mina) ja totraid inglisekeelseid armastuslaule. Me läksime randa umbes kell 11 ja tulime õhtul pool üksteist, aga see oli terve vaheaaja peale minu lemmik päev!

Tuesday, January 5, 2010

On ju jõulud, tähendab peaksid olema jõulud ja avantüristid kirjutasid, et neil oli ainult oad, vein ja armastus. Siis minul on peaaegu kõik mida ette võite kujutada, poed on ammu jõulukraami täis, majadel ripuvad tuled ja vilkuvad tekstid mis ütlevad pidulikult MERRY CHRISTMAS, inimesed räägivad erutunult jõuluriietest ja sellest ja tollest, aga minuni ei jõua see kohe üldse. Väljas on 30 kraadi, lumest, kasvõi veidi jahedamast ilmast võin ainult unistada, kõik on teistmoodi. Poes müüdi libalund ja Kimon jooksis uudishimulikult seda kompima ja küsis siis õnnelikul häälel, KAS SELLINE ONGI SIIS LUMI????? Panin käe sisse ja tundsin ebamugavat limast massi, PÄRIS LUMI KÜLL SELLINE EI OLE, ütlesin. Siis tuli müüa kes pole tõenäoliselt lumest undki näinud ja ütles siis vabanduseks, et see on kuuse peale panemiseks! Nojah....ma annan endast kõik, et jõulutunnet tekitada. Meil on nüüd kodus kuusepuu, võlts muidugi, aga siiski. Sellel on tuled mis vilguvad ja kui õhtul pimedaks läheb ja kõik oma tubadesse imbuvad lähen diivanile pikutama, vaatan tulede vilkumist ja kuulan jõululaule (tõmmake Mairi Campbell and Dave Francis – Auld Lang Syne, see oli seks ja linna filmis ka, kus Carrie jooksis Miranda poole ja väljas sadas lund, tal oli litritega müts, pidžaamapüksid ja karusnahkne kasukas). Täna ostsin ingverimaitselisi küpsiseid, sest siin ma piparkooke pole silmanud. Ingveriga oli nähtavasti kõvasti üle pingutatud ja pärast suu õhkas nii mis hirmus. Piparkookide asemel on poodides müügil selline asi nagu fruitcake ehk siis puuviljakook aga see on pigem nagu ühtne mass rosinatest ja veelkord rosinatest ning võib-olla on natuke tainast ka kusagile vahele eksinud. Veel müüdi igasugu naljakaid asju aga mu pere kahuks ei ostnud neid ja ma ka oma rumala peaga mitte. Üritan ma kõigest väest aga kuidagi ei taha välja tulla. Aga ma ei ütlegi et see halb on, vahetevahel kui päikese käes peesitan mõtlen, et hetkel sõbrad istuvad koolipingis ja uinuvad prantsuse kirjanduse tunnis või närvitsevad tuleva kontrolltöö pärast või midagi sellist. Mul on kõik nii lihtne ja tore, no küll on alles hea elu.
Aga kui teid huvitab kuidas meie kodus üldse jõulud toimivad, võin rääkida. Nähtavasti on meid siin üle kümne ja juba aafrikasse saabudes mõtlesin hirmuga jõululaupäevale, kust võtan ma need hunnikud raha et kõikidele kingitused teha? Õnneks luges ema mu mõtteid ja otsustas et see aasta tõmbame loosiga nime ja teeme kõik kahele inimesele teatud raha piires kingituse. Ma ei saa mainimata jätta, et siin on kohustuseks endale jõuludeks uued riided osta, tollest outfitist räägitakse veel järgmine aastagi. Uued jõulud on käes aga ikka kuulen tihtipeale õdedelt, et näed see on see tüdruk ja ta nägi NII KOLE JÕULUDE AJAL VÄLJA, ei tea kust ta sellised riided välja koukis issand, jalanõud ei läinud absoluutselt kõrvarõngastega kokku. Muide pean ära mainima et värvilised mõtlevad väga palju oma riietusele ja minu arvates on nende maitse suhteliselt metsas, selline terranova vs sixtina. Kui sul on miskit roosat, kasvõi peavõru, siis sul PEAB ka mingi teine asi roosaga seljas olema. Üht värvi ei tohi üks kord esindatud olla, mina olen riietumise suhtes arvamusel, et ei ole olemas mingeid SELLE HOOAJA VÄRV ON INDIGO SININE, ei ei, kanna mida tahad ja ei usu mina ka mingitesse, SELLEL HOOAJAL ON KUDUMID HÄSTI IN asjadesse. Veel vähem usun ma sellesse et värvid peaksid viimsusteni läbi mõeldud olema jne aga siin nad kahjuks nii mõtlevad, kollane ja oranž, sinine ja roheline jne. Ma üritan ikka õdedele vahel mõistust pähe panna, aga ei nad ei usalda minu eurooplase maitset. Ja ma ei saa mainimata jätta et pole midagi ilgemat kui matric balli kleidid, appi, ma pean sellest omaette sissekande tegema, seda aga kunagi siis kui internetti piisavalt on et pilte panna, seal pole sõnu vaja, kõik on nii ülepingutatud ja ilge, väkk! Ja vaadake vaid kuhu ma oma jutuga välja jõudsin. Ärge küsige mida mina jõululaupäeval kannan, raha on mul ammuilma KLA (otsas afr.) ja mind eriti ei eruta ka see dressing up. Igatahes jõulupäev on siis selline, et hommikul kell kaheksa on kirikus jumalateenistus (seal see moeetendus toimubki), siis süüakse jõululõunat, meie läheme kusagile restorani. Ja siis läheme kimoni teisele vanaemale grassy park’i külla ja edasi ma ei teagi. Äkki kellelgi tuli nüüd pähe mõte et mis meie moslemist vanaisa siis teeb. Moslemitel ju jõule ei ole, seega ei ole jõululaupäeval suurt muret, et kes nüüd töötab? Moslemid võivad rahuliku südamega töötada. Aga meie peres on nõnda et see moslemite “jõul” ehk siis eid mubarak või labarang, sellest võtavad ka meie pere kristlaed osa ja vanaisa võttis jõuludest ka. Aga nähtavasti on jõulud ju ikkagi püha et tähistada jeesuse sünnipäeva. Ja kui nad kuulevad minult et me Eestis jumalat ei usu aga jõule peame lähevad furoori täis. JÄRELIKULT USUTE SIIS JU JUMALASSE ma ütlen et no ei usu, USUTE SIIS PEATE JU USKUMA MIS TE SIIS ÜLDSE PEATE, MILLE JAOKS TEIL NEED JÕULUD ON SIIS ÜLDSE. Ma ütlesin, et ega nemad ka jõulude ajal esimese asjana jeesusele ei mõtle ja nad tunnistasid seda ise ka, aga ikka vaidlevad. Ja tundub et värviliste seas on jõulud muutuse aeg, järsku hakkavad kõik kodus agaralt remonti tegema, ostetakse uued voodipesud, värvitakse seinu, tehakse uued sonengud jne. Ja seda paljudes peredes. Mina tahan lihtsalt oma kingituse kätte saada ja uut aastat oodata! Ja siis lähen kooli!!!!!!!! Uude klassi!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Nojah selle kirjutasin nähtavasti sada aastat tagasi valmis, aga egas siin midagi muuta pole. Jõulud läksid toredasti, mõtlesin et hakkan kodu igatsema aga tutkit. Mul olid väga ilusad jõulud.

Aga kui juba kirjutamiseks läks kirjutan aastavahetusest ka. Plaan oli siis selline et õhtul kell pool üksteist oli kirikus aastavahetuse jumalateenistus, inimesi väga palju ei olnud, aga me noored olime kõik kohal. Ja kui eestlased juba pool kaksteist purjakil on ja uute šampanjapudelitega väljas möllavad ja minuteid ja sekundeid loevad siis siin istusime sellel ajal kui kell 12 sai vaikselt kirikus ja kuulasime kuidas pastor palvetas! osad magasid, ma siis ikka üritasin toksida et kuule kell on 12!!! Nad ütlesid et, heh, on vä, lahe. No küll ma olin pettunud eestis teeme sellest nii suure numbri, tore on ja nii peakski olema aga jah. Ilutulestik tuli kellegi aiast, kestis 2min ja see oligi kõik. Eestis kuuled järgmine päev ka veel paugutamist. Siis nii pool üks sai kirik läbi siis kõndisime kõik koos ühe mu sõbra juurde. Ja siis seal pidasime pidu, noorte kiriku liikmetega. Nad on ju päästetud kristlased seega nemad alkholi ja muid meelemürke ei tarbi aga kui tõmbasid siis vesipiibu ja oma smirnoffid välja, küll ma olin üllatunud. Õpetasin aafriklastelegi mis trikke me vesipiibuga eestis teeme. Muide ma pole eriline vesipiibu fanatt ja mida ma eestis pole märganud, aga mida nad siin teevad on see, et nad murravad süsi nii kaheks kolmeks erinevaks tükiks, siis pidavat rohkem suitsu tulema. Nojah. Muide rahvusvaheline nimi vesipiibule oleks hookah pipe eks, siin ütlevad nemad aga OKA. Ma mõtlesin et mis kuradi oka ja küsisin et kas see on tulnud sõnast hookah aga nemad hakkasid kõva häälega naerma. MIS HOOKAH SEE ONGI OKA. Ma ütlesin et sellist sõna nagu oka ei ole olemas mis te räägite ja jõudsingi selgusele et nagu need aafriklased siin tihti teevad nii nagu kuulevad kirjutavad üles ka ja eks ajapikku saigi hookah’st oka. Muide aastavahetusel löödi tantsu ka eksole. Ja kui te mõtlete et kuidas värvilised tantsivad siis tavaliselt on neil see robotivärk eksole, IGA INIMENE OSKAB TANTSIDA. Ma ei tea kuidas see nõnda saab olla aga iga värviline oskab moonwalki (teate küll see michael jacksoni värk kuidas ta kõndis) ja seda ja toda ja eestis oleks nad kõik imetletud. Seega kuhu ma tahan jõuda on see, et tüdrukud hööritavad tagumikku, VERY MUCH. Ja poisid siis kalduvad sinna hiphopi poole ja mille nad viimasel ajal üle on võtnud on kwaito. See on mu lemmik tants maailmas. Seda tantsivad mustanahalised ja meil on telekas saade Jika Majika kus tavalised mustanahalised noored võistlevad kwaitos. Te võite seda googeldada või youtube’ist vaadata, sest raske on seletada aga hästi naljakas ka, palju tagumikuhööritamist ja tihti tantsitakse nii et sa arvaksid et tantsija on puudega sest nad lükkavad pea kuklasse ja käed krõnksu ja teevad mega naljakaid asju. Ja siis nad imiteerisid kwaitot seal, ma olin terve aja krampides see oli nii naljakas aga samas lahe. Mu õde on tantsukunn ja ta terve õhtu tantsis ja siis talle meeldib nalja teha ja siis tegi igausuguseid häälitsusi kaasa. AI, OI, KURAKASKA, KARAKASKA, AIA, EINA, UHH, AHH. Kunagi kui jika majika telekast tuleb siis pean kimoni teie jaoks filmima sest ta erutub ja hakkab alati mulle tantsima!