Kui ma lubasin, et nii palju ei postita lõpetasin blogile mõtlemise ja sain aru, et esimest korda elus pole mul midagi kirjutada, sattusin kohe paanikasse ja varsti tulid õnneks ideed tagasi pea sisse.
Igatahes, minu klassi lesbi Tiffany on ilmselgelt minusse armunud, ta vahib mind koguaeg, pilgutab silma jne. Ja ükskõik kui väga ma tahaks, ma ei saa teda tõsiselt võtta, minu jaoks on ta siiski tüdruk, kuigi ta ise üritab kõigest väest poiss olla. Ja siis tuli ta mu kõrvale ja ütles afrikaani keeles, et ma meeldin talle, et ta tahab mind suudelda, et ta armastab mind ja küsis kas ma tahaksin ta tüdruk olla, pidin kahjuks keelduma. Aga lõppu selline nali, et kui ta oma jutud räägitud sai lükkas ta käe mulle jalge vahele ja mul oli seelik seljas!!! Aga muide see lesbivärk on siin ka pigem trend ma usun, neid on siin ikka väga paju ja muide teate kuidas eristatakse kes on lesbi ja kes mitte? Koolikosside järgi, kellel on need paksu tallaga rõvedad naistekingad, mis minulgi, need on heteroseksuaalid. Aga kel on sellised nagu poiste kingad, nööridega, aga minu arust siiski suhteliselt normaalsed, kannaksin neid isegi võib-olla suurema heameelega. Igatahes kellel nood kossid on, need on siis lesbid, alati see ju nii ei ole, seepärast arvataksegi, et kõik lesbid on, puhtalt kosside pärast.
Täna arvutitunnis vaatasin ma mingit blogi ja arvatavasti oli seal ekraanil mingi kaunis naine väga kauneis rõivais ja kohe hüüdis poiss, kes minu kõrval istub, et HANNA ON LESBI, HANNA ON LESBI!!!
Täna jalutasin ühest klassist teise ja üks poiss laulis mulle, et hanna, when I look at you my mind goes on a trip. Ja siis mul turgatas kohe, et noh see ju Keri Hilsoni knock you down, eestis poleks ma selliseid laulusõnu ära tundnud, aga kuhu ma selle jutuga jõuda tahan on see, et siin aafrikas, uskumatu, aga mulle lähevad väga peale sellised lood nagu, KISS ME THROUGH(olgu thru on vist õige) THE PHONE, boom boom pow, siis see laul, BLAME IT ON THE A-A-A-A-A-ALCOHOL, hush hush, i gotta feeling jne. Kõik lasevad raadiost, telekast ja mobiilidest koguaeg neid laule ja siin ju kõik nii õnnelikud, hakkavad kohe tantsima ja laulma ja no kui ikka sõidad aknad alla keritud läbi kaplinna ja raadios üürgab souljaboy siis vot see on ikka feeling. Eestis pole nende lugude jaoks õiget keskkondagi. Igatahes jah, mul on häbi. kui mulle eestis isegi selline laul sümpatiseeris, siis eneseuhkus ei lubanud mul kaasa laulda, aga siin hoopis teistmoodi. Muidugi ei ole ma veel valmis selliseid laule enda arvutisse tõmbama, oh ei.
Ja kui kedagi huvitab, et kuidas mul selle kehakaaluga siin lood on, nähtavasti muutub kaal vahetusaasta jooksul väga tõenäoliselt. Mul oli hinges väike lootus, et lähen aafrikasse, äkki pean nälgima, äkki võtan alla! Aga kus sa sellega, siin iga nurga peal KFC ja mäkdonn. Ema mul läheb ka enamasti kergema vastupanu teed ja toob KFCst pangetäie praekana või ostab kõikidele burksi, täna on kolmapäev ja nagu rusikareegel on Steersis(see on lõuna-aafrika versioon mäkist) wacky wednesday, ehk siis kaks burksi ühe hinnaga, meil pole ükski kolmapäev vahele jäänud ja minu kaal aina kasvab. Ma ise arvan nii, kaalu ma pole silmanud ja ei tihka küsida ka, igatahes erilist liikumist siin teha ei saa sest tegu lõuna-aafrikaga ja nagu kuulsin sai aasta alguses kõrvaltänavas mingi poiss nuga ja sai surma, keegi eriti erutatud ei olnud, mainisid veel et noh see craigi, ehk siis mu venna, sõber kes ta ära killis :) ütlesid, et ole ettevaatlik kui ta meile külla tuleb,,,,okei, eks ma üritan. Täna koolis mu klassiõde ja klassivend läksid sõnelema ja klassivend tõmbas ka nii muuseas noa välja. Muide kui ma küsisin, et hmm, miks meil ühtegi kehalise tundi pole olnud, ei saanud õde isegi aru, millest kuradist ma täpselt räägin? Neil pole sellist tundi ja pole kunagi olnudki. Neil ei ole ka muusikat jne jne. Enamus aineid on valikulised ja eks ma teen selle nalja ka ära, et kirjutan teile kunagi oma tunniplaani. Iga päev on suhteliselt samad tunnid ja siinkohal olgu õnnistatud eesti haridussüsteem. Ahjaa kui toidust rääkimiseks läks, siis mu pere arvas, et ma söön kõike, aga pidin neid üllatama kui ütlesin, et söön köögivilju ainult toorelt. Vanaema tahab et ma õnnelik oleks ja järgmine päev olid kodus toored porgandid ja kapsas. Ta ei ole kunagi toorest kapsast söönud ja siis oli endale ka veidi lõikunud ja ta oli nii imestunud, et pidavat superhästi maitsema, tore on. Pühapäeval on perega väljasõit, läheme Grand Westi sööma ja bowlingut mängima, ma eelmine kord ei maininud, aga kui ma eelmine kord seal bowlingut käisin mängimas, kohtasin ma arvatavasti oma eluarmastust. Ma tahtsin oma kuuli hakata veeretama, aga järsku ronis kurikate vahelt välja mees. Ta kõndis mööda rada minu poole, erkoranžides tunkedes, pikk, väga mustanahaline, näost näha et vaene ja elab kusagil townshipis, tal olid rastapatsid pealae peale patsi pandud ja tal oli perfektne nahk ning see kaunis näolapp. Ma bowlingust suurt ei hooligi, ma loodan et ma näen teda kord veel...oh, annaks jumal....