Nojah, kui kedagi huvitab siis otseloomulikult ma oma armastatut ei näinud, no räägin sest korrast kui bowlingut käisin mängimas. See tegi mu meele kurvaks ja ma olen perega üpris lähedaseks saanud, see on väga tore. Sellel on ka omad vead, sest nüüd tean ma täpselt kellel mis vead on ja tihti käivad inimesed mulle närvidele, aga noh ma OLEN POSITIIVNE (my ass). Muide jah, paljud võivad nuputada, et mis imega ma viitsin käia pühapäeviti kaks korda kirikus(kui ma ise jumalat ei usu) ja kuidas ma viitsin käia õdede-vennaga kusagil putkas tööl(kui ma palka ei saa ja laupäeval kell 6 ärkama pean). Aga ladies and gentlemen mul on head põhjused. Silmailu, silmailu. Ma ei tea kas mainisin, aga tuck shop kus ma töötan asub jalgpalliväljaku ääres ja no enamus jalgpallureid seal on mustanahalised, tõeline eye candy. See laup sain ühega vähe lähemalt tuttavaks ja nüüd ei kavatse ma ühtegi tööpäeva vahele jätta! Kirikus on aga väga kaunid trummarid. Nad vahetuvad ja noh muidu oleks ikka väga igav seal seda jumala juttu kuulata, aga ma istun maha ja lasen silmal heaga puhata nende kaunite näolappide peal. Kool on ka otsast lõpuni kauneid inimesi täis, ühesõnaga siin leidub neid kõikjal, aga kes ei tea, siis mul on suur kirg mustanahaliste vastu ja ei anna pead et teistele naistele ka nood poisid meeldiks. Nojah nüüd olen jutuga ummikus. Muide eile sai kindlaks see, et ma siia perre ka ülejäänud aastaks jään ja mul on selle üle väga hea meel, õudne kui ma peaksin jälle kolima ja otsast peale sõpru tegema ja kohanema. Varsti tuuakse minu tuppa nari ja me hakkame õega kahekesi siin toas elama, mu sõbrannad kindlasti ahhetavad arvuti ees, et vaene hanna, aga kui nüüd aus olla siis see on mulle puhas rõõm. Ma pole kunagi kellgagi tuba jaganud ja seegi uus kogemus minu jaoks. Ja teps mitte halb. Kui perest rääkimiseks läks siis ütlen kohe ära et Phil, kes oli peale minu ainuke YFUkas kaplinnas, kolib sel nädalal Pretoriasse. Tal oli ainult isa, nagu varem maininud olen ja see isa rääkis saksa keelt. Seega ei olnud ta elu just väga huvitav. Aga uus pere leiti Pretoriasse ja nüüd ma olengi üksik hunt siin Cape Townis. Olgu olgu, mitte päriselt, kuuendal saabub veel üks sats YFU vahetusõpilasi, prantsusmaa neiud ja mingi ungari poiss, kes ka Kaplinna asub. Ma loodan, et ta normaalne on, sest arvatavasti pean ma temaga tulevikus aega veetma.
Muide kas teate mis ma üks päev tegin, jeesus kristus saatis mulle otsese vihje, et ära õgi nii palju. Käisime KFC’s, ostsin ühe imelise twisteri, sokutasin rahakoti sinna KFC paberkotti ja muidugi viskasin selle prügikasti, no ikka head 15 tundi hiljem tuli see mulle meelde ja tänan jumalat, et prügipäev oli järgmisel päeval, sest peale väikest tuhnimist prügikonteineris leidsin oma rahakoti üles. Üldsegi pole ma harjunud selle kriminaalse aafrika poolega. Neli korda päeva jooksul öeldakse mulle koolis, et ÄRA KANNA MOBIILI KOOLIKOTIS, VARASTATAKSE ÄRA. Mul on seal veel ipod ja head paremat(muide jah mu ipod ei saanudki otsa, mitte midagi ei olnud tal viga, õde seletas, et aafrika ilm on see, mis teda veidi mõjutas ja seepärast ta natuke aega käima ei läinud). Igatahes jah seda mulle räägitakse aga mina kannan ikka oma elektroonikat kotis, ei harju ma selle jamaga. Irw, üks lugu siia vahele. Täna läks koolist minu paralleelist mingi tüdruk kooli kõrvale poodi kõneaega ostma, üksi, ja järsku hüppasid välja vargad ja ütlesid et KRT ANNA MOBIIL SIIA, ehk siis nad röövisid teda ja teate et see tüdruk kuses püksi. Koolis kõik rääkisid sellest terve päev, olgu nüüd tuli mul ka väike hirm nahavahele, äkki siin polegi nii turvaline kui mina arvan. Kui autoga sõidetakse on alati uksed lukus, sest kui valgusfoori taga seisma jääd võib vabalt keegi tulla, avada ukse, öelda, et kao välja ja varastada su auto. Muide siinsed autod, mis pankadesse raha veavad näevad välja nagu tankid, tõesti, need on jubedad loomad ja ükski inimene nende taga ega ees ei sõida ja nende lähedal ei kõnni, sest neid on kombeks röövida ja seda tuleb väga tihti ette siinmail. Olgu ja kui juba liiklusest rääkimiseks läks, siis no see on nonsens. Inimesed kõnnivad üle tee millal iganes tahavad, vaesed inimesed kel midagi muud pole teha müüvad maanteedel golfipalle, päikeseprille, tuuleveskeid jne jne. Mida iganes ette suudad kujutada. Ja siis nad kõnnivad seal valge triibu peal ja autod kihutavad neist paari sentimeetri kauguselt 100ga mööda, kedagi see muidugi ei kõiguta. Siin on ka väga palju kodutuid koeri, muide nad hammustavad ka. Igatahes koerad ka ületavad teed kus hing ihkab. Milleni ma aga tegelikult jõuda tahtsin on see, et siin ei puudu teedelt ka hobuvankrid. Jah, alguses ma imestasin kui valgusfoori taga oodates seisis meie auto kõrval hobune keda juhtisid vennad, kel oli vanust umbes 5 ja 8 aastat. Ükskod nägin, et hobusevankri peale oli pandud põrnikas, no see volkswagen muidugi. Kujutate ette ka kui raske ühel hobusel seda kanda võib olla? Kurb....ja tihti on ka kastiautode kastid inimesi täis topitud ja uksed kinni ei mahu ja siis nad tilbendavad sealt välja. Ma pean kõigest sellest pilte tegema.
Selline üllatav vahejuhtum ka, et koolis ütles mu klassiõde teistele, et teate, HANNA EI USU ALLAHI. Wow, kõik ahhetasid ja kui ta teatas et ma üldse jumalasse ei usu, siis te oleksite pidanud nägema neid pilke. Ja siis vaatas mind üks moslemipoiss tohutult kaastundliku näoga, tundus nagu ta puhkeb kohe nutma, ja lausus, SUL ON KINDLASTI VÄGA RASKE, JAH?

Ja selline asi meenus ka, et kui kedagi huvitab, mis sport siin populaarne on. Esiotsa peab kindlasti panema ragbi ja kriketi. Neist ei tea mina aga essugi ja vahel kuulen kuidas vanema karjudes kõrvaltoas kaasa elab. Noortel on aga nõnda, et poisid mängivad enamasti jalkat, mis on ka väga väga populaarne ja tüdrukud mängivad sellist asja nagu netball. Mis on siis eestikeeli korvpalliga sarnanev naiste sportmäng. Irw, nii ütleb sõnaraamat ja mina kuulen sellisest spordialast esimest korda, seega kui kedagi huvitab, uuri ise. Birgidit huvitas see, et mida noored peale kooli teevad. No nähtavasti elan ma vaeses piirkonnas ja siin on nii, et tullakse koolist koju. Head lapsed istuvad õhtuni kodus, osad käivad trennis, eelmainitutes(netball ja jalgpall) ja paljud tegelevad ka kirikuga, nagu minu pere noored. Aga ma usun, et need kes on pigem üle käte läinud lapsed, nagu minu vend, need jõlguvad tänavatel ja teevad daggat. Täna koolis üks tüdruk rääkis minuga ja oli üleolevalt rõõmus, ma muigasin ja siis ütles, et issand ära pane tähele, ma suitsetasin see vahetund daggat. Seega seda tehakse isegi koolis, meie kooli tulid eelmine nädal kaks uut poissi, eastern cape’ist, mis on siis kõrvalprovints, aga sama kaugel kui leedu ma usun. Ja esimese päeva elasid nad üle aga teisel päeval leidsid õpetajad nad juba daggat suitsetamast, nii masendav on minu kool aafriklastele. Nad muide olid õuna seest südamiku välja võtnud ja sinna sisse mingi filtri ehitanud ja nii sai varjatult suitsetada, see pidi siin teada-tuntud trikk olema. Olgu olen nüüd piisavalt pläkutanud. Bye. (esimesel pildil vasakpoolne poiss on mu töökoha boyfriend, vaadake neid huuli....ja teisel pildil mina ja mu vend Chad, tol hetkel oli arvatavasti jalkamängu vaheaeg ja mehed riietusruumis, sest ega ma muidu nii passiivne ei ole....)