Minuga ühendus klassiõde, kes oli minu klassis eelmine aasta. Ta nimi on Jade ja ta elab Tafelsig’is (hääldus taafõlsõh), mis on üks Mitchell’s Plaini nö linnaosa, ma olen alati teadnud, et mina elan Westridge’is mis on selline viisakam osa ja Tafelsig on selline pigem vaene, räpane ja minu silmis kindlasti väga huvitav ja atraktiivne. Kui ta mind nädalavahetuseks enda juurde kutsus olin rõõmuga nõus, sest sinna mind mu jalad veel viinud ei ole ja oi ma ei kahetse. Kaplinnal on miljoneid külgi. Kui ma valgenahalistele ütlen et ma elan cape flatsis jätab kõikidel süda lööke vahele sest need on nagu sellised telklinnaku moodi kohad kus vaesed mittevalged elavad. Cape faltsil on palju osi ja mina elan Mitchell’s Plainis kus elavad värvilised. Nagu juba mainisin elan mina Westridge’is mis on väheke rikkam Mitchell’s Plaini osa aga on ka selliseid kohti nagu Lentegeur (tõlkes kevade lõhn) ja Tafelsig (tõlkes lauavaade, ehk siis sealt näeb hästi laua mäe tagumist külge). Paljud Westridge’i elanikud sinna oma jalga ei tõsta sest seal on kriminaale eriti palju, aga mul on tore ema kes ütles et mine ja koge. No ma tulin nägin ja võitsin. Ma alustan algusest, jõuan korraks lõppu ja lähen siis uuesti algusest lõppu. Ühesõnaga milleni ma jõuda tahan on see, et Jade ei ole just rikkamate killast (Tafelsig’is võib üsna viisakaid kodusid ka leida), maja oli väga pisikene ja ega mul sellega probleemi pole. Kahjuks toimis vets nõndamoodi et kui olid omad toimetused ära teinud lasid kanistri vett täis ja kallasid peale, sest veetõmbamis süsteem ei töötanud. Dušš ka ei töötanud seega ma ei saanud end kolm päeva pesta ja nädalavahetuse lõpuks lõhnasin nagu tõeline Tafelsiglane (mitte mingite kehavedelike, vaid lihtsalt tänavate ja seal leiduva järele). Süüa neil külmkapis eriti ei leidunud ja hommikul kui ma üles ärkasin oli mu keha üleni kirpude poolt söödud. Kui ma teki üles tõstsin nägin lausa karglevat kirpu kes oma kurva saatuse eest põgenes. Väga raske on täpset arvu teada aga kribupunnide arv mu kehal on hetkel umbes 110, see ei ole nali, ma üritasin kokku lugeda ja umbes nii palju mul neid hetkel on. Kes teist kribuhammustusi kogenud on siis nad tunnevad mulle hetkel kaasa. Kui te arvasite et sääsepunnid vastikud on siis ei tasu kripudest rääkidagi, vähemalt lõuna-aafrika vabariigi kirpudest. Siin on meil muide sääskede asemel moskiitod ja nonde hammustused on NULL ei pane neid enamasti tähelegi, seega eestis hakkan ma kindlasti sääskede asemel moskiitosid igatsema. Igatahes hetkel olen ma suurtes piinades sest terve keha sügeleb nii mis hirmus, aga elan üle. Kirbud hammustasid isegi mu otsaesist ja mu põske nii et kui ma hommikul üles ärkasin ei tulnud üks silm kohe kuidagi lahti, läksin siis peegli juurde ja ega see vaatepilt ilus ei olnud. Silm oli täitsa üles paistetanud aga nüüdseks on tagasi palju läinud, ainult üks suur kott ripub silma all :) ma mõtlesin et ei tea mis mu ema peast läbi käis kui ta mind nägi kui ma tagasi tulin. Laps pole kolm päeva end pesnud ja haiseb nagu kanep ja vesipiip ja natukene nagu praeliha ja midagi veel. Otsaees on suur muhk ja põsepeal mingid laigud ja silm kinni paistetanud ning vaeseke teine paari päevaga kokku kuivanud sest eriti nagu sööki näinud ei ole. Keelepruuk oli mul ka maru erinev ehk siis väga palju afrikaani keelt ja roppe sõnu. Sealkandis räägitakse ainult afrikaani keeles ja inglise keelt eriti palju ei kohta. Afrikaani keelega on mul tänaseks päevaks nii et ma saan natukene aru ja see on ka kõik, mõningaid lihtsamaid asju oskan rääkida ka, aga mitte eriti. Enamasti saan aru millest jutt käib, aga mitte alati ja isegi kui saan aru siis peensused jäävad mulle arusaamatuks. Kui meil siin Westridge’is on inimesed enamasti vaiksed ja istuvad majas sees siis seal käib ööpäevaringselt elu tänavatel, inimesed grillivad, joovad, mängivad, mida iganes. Mulle see maru meeldib, eile öösel läksime tänavatele kõndima kah, kuigi Tafelsig on mu kodust üsna kaugel tundsid ikka mind paljud tänavatel ära, sest nad käivad minu koolis ja kes ei tundnud tulid juurde ja tegid tuttavaks ja edaspidi teadsid ka nemad kes see Hanna Montana selline siis ikkagi on. Enamus inimesi ütlesid et nemad pole veel oma pika elu jooksul Tafelsigis väljamaalast näinud ja mu Westridge’i sõbrad andsid ka mulle respekti sest nemad ei julge seal tänavatel kõndida, räägi siis öösel ja kahekesi mingi teise tüdoga aga ma ütlen et see on PARANOILISUSE VILI. Kui seal tänavatel midagi toimub on see gängide vahel ja oh imet oh imet mina VEEL ühtegi gängi ei kuulu. Ja kui inimesed mind näevad on minu röövimine, tapmine või vägistamine umbes kuues asi mis neile meelde tuleb sest enne tahavad nad muga tutvuda ja mult 1000 erinevat küsimust küsida jne. Inimesed on 40x sõbralikumad kui Eestis või kusagil mujal. Ja kui te arvasite et Tafelsig on ohtlik ja vaene siis see jaguneb veel omakorda rikkamaks ja vaesemaks ja me käisime vaesemas osas ka millel on maailma kõige ilusam nimi, LOST CITY. Ehk siis tõlkes kadunud linn ja kadunud ta on. See on ehitatud kusagile kõrbesse ja majad on hästi inetud ja tänavad on paksult inimesi täis aga see on kõik on minu arvates nii ilus, ma olin nii rumal et fotokat kaasa ei võtnud aga järgmine kord ma seda teen, ma luban. Igatahes täna hommikul käisime jalkat vaatamas ja Jade’i boyfriendi Rashaad’i (moslem like daa) treener on rastafari ja ma olen neid siinmaal kohanud küll aga mitte kunagi nii palju korraga! Treener oli rasta ja muidugi tema naine ja laps ja pooled sugulased olid kohal ning sõbrad ja muidu tuttavad jne jne. Ma tunnistan siinkohal et enne aafrikasse tulekut ma suurt neist ei teadnud sest rastafari usk eestis just väga popp ei ole ja näed küll vahel inimesi kellel rastapatsid aga seal see ka lõpeb. Rastafari on ideoloogia nagu iga teine ja varem ma selle peale ei tulnud aga ohhoo, kui isa on rastafari on enamasti ka ema ja lapsed rastafarid. Meil oligi seal umbes 3 aastane tüdruk, nii armas, pea oli rastapatse täis mis kõik taevapoole vaatasid ja isa ja vanaisa tervitasid mind AHOY (hääldus aaoi), see on rastafaride tervitus, käed kanepikotte täis. Vahel nad ütlevad mulle ka tänaval AHOY SISTA, GOD BLESS (ahoi õde, jumal õnnista). Ja nad on sellised vähe räpaka väljanägemisega ja tihti topivad oma meetrised rastapatsid villaste mütside sisse, AHH NAD ON NII ILUSAD, AHOY BROTHERS! Edasi läksime vaatama sellist nalja nagu seda on netball. Eestis seda ei mängita ja sõnaraamat ütleb et see on korvpalli sarnane naiste pallimäng ja no seda ta ka on! Vahe selles et kui korvpallis võib palli põrgatades joosta siis siin ei või. Kui pall on käes ei liigu ja nii nad siis jooksevad üksteise ette ja loobivad palli, teisi erinevusi on veel aga see on peamine. Ja mäng on mõeldud naistele ja naistele ainult ning nad mängivad kleitide või seelikutega aga kui ma nägin pikka tugevat karvast meest lillas minikleidis ja valgetes põlvikutes tüdrukute vahel seismas tuli mulle pähe üks sõna, MOFFIE (hääldus moffi). Uskumatu et ma siiamaani moffie’dest rääkinud ei ole, nood on siin omaette nähtus. Tegemist siis transvestiidiga aga mingil naljakal põhjusel ei ole nad huvitatud operatsioonidest ja naishormoonidest ja muust naljast. Nad on mehed nagu mehed ikka, tihti on nad kiilakad, karvased (ühesõnaga ei raseeri end, nägu küll, aga mitte jalgu jne) ja üldse mehed nagu mehed ikka selle vahega et näol on paks kiht halvasti peale pandud make up’i, seljas naiste riided, a la 100 kilone mees valges õhulises naiste suvekleidis (jah oli ka selline juhus) ja kehakeel on ka naisele omane ehk siis kõik need moffie’d olid lubatud netballi mängima ja nii nad siis seal tüdukute vahel sibilisid, ise veel tüdrukulikumad kui kõik maailma tüdrukud kokku! Kujutate ette kui üks 30 aastane lühike jässkas mees üritab LÜHIKESTES NAISTE LIIBUVATES TEKSAPÜSKTES oma karvaste ja väga tugevate jalgadega väga naiselikult joosta ja palli edasi anda? See oli igatahes üks väärt pärastlõuna kus ma käisin moffie’sid netballi mängimas vaatamas.
Meil on aga vastupidine nähtus ka, ehk siis tüdrukud kes tahavad olla nagu poisid. Ma olen rääkinud et meil koolis päris palju lesbisid ja umbes 80% neist ongi tomboy’d mis tähendab siis seda et tüdrukud kes on väga poisilikud. Mul on tihti raske aru saada kas tegemist ilusa poisi või poisiliku tüdrukuga. Näiteks on minu klassis üks selline, ta nimi on Megan aga ta on end hästi poisilikuks teinud, ainult et tal on ikka tüdrukulik hääl ja hästi ilus tüdrukulik naeratus ja üldse ta nägu on nagu tüdruku oma aga ülejäänu kõik nagu poisi oma. Ja siis ta käseb end mitte Meganiks vaid Reaganiks kutsuda, mis on ju poisi nimi. Mul läheb koguaeg sassi ja kahtlane on tüdrukut poisi nimega kutsuda, seega ma andsin ammuaega alla. Hiljuti lisas mind mxit’is mingi inimene, ma küsisin et kes sa oled ja ta ütles et ma olin sinu paralleelis eelmine aasta, ma olen poiss Veronique, ma küsisin Kimonilt et kas Veronique saab siis poisi nimi ka olla ja ta ütles et saab jah, aga ma usun et ta ajas pada. Siin on suht tihti poistel tüdruku nimed näiteks mul on klassivend Ashley ja paar poisssõpra kelle nimi on Jamie ja samas tunnen ma tüdruk Jamie’sid ka jne. Pärast igatahes tuligi välja et see oli järjekordne tomboy, poiss Veronique!
Ja üks veider asi juhtus veel. Ma istusin seal publiku hulgas ja nagu ma ennist mainisin sealne keelekasutus on vähe erinev, väga palju roppusi aga ma ei suutnud uskuda kui kõik need emad ja vanaemad lapsed ja lapselapsed põlvel ropendades karjuma kukkusid. Poeg tuli ema juurde ja ütles et emme emme üks poiss käitus minuga halvasti, ema vastas see peale et GO TELL HIM HE’S A MA SE POES, teie kõrv ei saa aru kui inetu see on aga see tähendab siis seda et MINE ÜTLE TALLE ET TA ON IGAVENE VITT. Milline ema palub oma kolmeaastasel pojal sõbrale öelda et ta igavene vitt on? PS vabandust keelekasutuse pärast ja kellele roppuseid ei meeldi ärge edasi lugede, aga ma tahan seda olukorda võimalikult elavalt edasi anda. Siis istus minu kõrval vanaema ja kui tiim päris nii ei mänginud nagu vaja karjus JY IM GONNA MOER YOU JY VOETSEK JOU NAAIERS (te kuradi keppijad kaduge kuradile ma peksan teid kooma). Siis tuli mingi vanaema sõber viskas nalja a la mis sa istud siin vihase näoga ja jälle tuli JY JOU MA SE POES JOU NAAIER (sa kuradi vitt, kuradi keppija) ja ise irvas samal ajal. Mul võttis kohe sõnatuks tead. Ühesõnaga järgmine kord kui te mõttes oma isasid või vanaemasid sajatate ja kõigevõimsamalt uusi nõuate siis võtke hetk ja mõelge, kusagil lõuna-aafrika vabariigis tafelsig’is on isad kes kannavad kleite ja meiki ja vanaemad kes oma lapselapsi vittudeks kutsuvad seega olge tänulikud selle eest mis teil on.......AMEN