Täna on olnud üsna tegus päev, esiteks oli minu ametlik viimane päev Westridge Hoerskool’is (olgu olin nüüd peen ja kirjutasin high school afrikaani keeles). Kirjutati matemaatika eksamit ja mul erilist isu ei olnud, läksin seepärast kohale et hüvasti öelda ja tegelikult üldse ei tahtnud aga peab. Ja kui ma kooli jõudsin läksid kohe klassiõed kooli juhtkonnale teatama et nad peavad aktuse selle auks pidama ja ma olin viha täis, sest kes mäletab siis esimene päev kui ma kooli tulin panid nad mu ju kohe terve kooli ette aktusel seisma ja end tutvustama, olgu sain hakkama. Ja sain ka seekord hakkama. Enne eksami kirjutamist (saalis olid õnneks ainult 11 ja 12 klassi õpilased) ütles direktor et koolis on tähtis päev sest mina lahkun, pidas tema oma väikese kõne kus rääkis et ma olen lausa nii eriline et nad 12 klassi eksamit edasi lükkavad ja need minutikesed mulle pühendavad jne ja siis rääkis klassijuss ja siis anti muidugi minule sõna ja kui ma tavaliselt olen tõrges avalikult, eriti veel nii avalikult, rääkima siis seekord tundsin, et jah tahan ja räägin. Muidugi mitte pikalt, ütlesin lihtsalt et kui ma vaid saaksin jääksin kauemaks aga kahjuks ei saa ja et ma olen väga tänulik et nad minuga nii kannatlikud ja sõbralikud olid, sest aasta alguses olin ma üpris hirmul, aga nad tegid kõik väga lihtsaks minu jaoks ja siis ütlesin AITÄH ja siis terve see saal oli kõigepealt haudvaikne ja kõik vahtisid mulle kurbade silmadega otsa ja siis tegid AAAAAWWWWWWWWW teate küll sellise kurva häälega. Siis oli küll nukker, hüüdsid et WE ARE GOING TO MISS YOOOOUUUU HANNNNNAAAAA (me hakkame sind igatsema hanna) jne. Igatahes kui dire kõnet pidas rääkis, et hanna puhul on tegemist laitmatu vahetusõpilasega, ALATI olid tal kodutööd tehtud ja KUNAGI ei pidanud me tema pärast muretsema et ta poppi oleks pannud või midagi, siis muidugi osad klassikaaslased naersid kõva häälega sest oli ka mul selle aasta jooksul oma laiske momente aga tunnis olin ma siiski alati ja üritasin tööd ka teha,,,,kui isu oli. Ja siis naljamees mr. Mohamed kes on ka ühtlasi minu klassijuhataja rääkis kuidas ma kõikidele meeldin, et ta teab et 11 ja 12 klassi inimesed on minu sõbrad aga ta teab ka et mul on järgijaid 8, 9 ja 10 klassis ja siis ta lemmikteema: minu armuelu. Siis ütles et JA NAGU ME KA TEAME KOHTAS HANNA SIIN AAFRIKAS KA POISSI JA NO MITTE AINULT ÜHTE! Olgu naersin kaasa ja läksime tõsisematel teemadel edasi. Muide siin koolis on varemgi üpris palju vahetusõpilasi olnud, aga imelik on see, et ma ei kuule neist kunagi mitte midagi. Kaks sakslast rasestusid suht vahetusaasta alguses ja saadeti kodumaale tagasi (MEGAIRW) ja Kimon ütles et on ka selliseid vahetusõpilasi olnud kellest neil polnud õrna aimugi kes nagu hallid hiired kusagil pimedas liikusid, aga et mind pidavat kõik teadma sest ma olen väga sõbralik. Ja mul on hea meel, alati kui keegi tuli, isegi kui väga lollide küsimustega, ma võtsin ALATI aja et vastata kuigi küsimused olid 90% ajast kas varem juba 64536x kuuldud või lihtsalt väga rumalad aga siis neelad naeru alla ja vastad. Tihti muutusid mu klassikaaslased liiga kaitsvaks ja hüüdsid HEI SINA JÄTA KOHE HANNA RAHULE aga siis ma ütlesin tavaliselt, et rahune rahune, meil on konverstatsioon pooleli. Ja alati küsiti ISSAND KAS SUL NENDEST KÜSIMUSTEST JUBA VILLAND EI SAA KUIDAS SA VIITSID VASTATA KÕIGILE aga see on ju minu kui vahetusõpilase kohustus. Ja ei taha oma sarve puhkuda aga blondid juuksed ja sinised silmad tulid ka ikka kasuks. Ma tean et siin Mitchell’s Plainis on teistes koolides ka vahetusõpilasi aga neil kõigil tumedad juuksed jne ja siis ei tehta tihti vahet kas on tegemist valgega või väga heleda värvilisega. Siis tulin koju ja mxitis hakkasid sõbrannad rääkima kuidas nad peaaegu nutsid kui ma kõnet pidasin jne ja siis istusin takso peale et perega ja ema töökaalsastega parlamenti jalka MMi debatti kuulama minna. Selle auks panime kõik kollase-rohelise kirjud bafana bafana pluusid selga. Teele jäid paar townshippi (hurtsikud) ja Lauamägi ja lihtsalt ilus Lõuna-Aafrika arhitektuur ja siis tuli küll kurbus peale, inimesi ma veel nii väga ei saa igatseda sest nad on veel siin minuga aga ma tundsin kuidas kurbus tuli sest kuna jälle näen ma kõike seda eel mainitut? Igatahes jõudsime parlamenti ja nüüd on ristike ka seal kirjas, ma ei suutnudki kohe uskuda et Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamendis istun! Nii uhke tunne oli, seal on aga ka jalka MMi meeleolu vohamas. Inimesed tantsivad diski tantsu (jalka mmi jaoks loodud tants) laulavad SHOOOOZALOOOOZA ja lehvitavad lippudega. Parlamendiliikmetel olid kõikidel LAVi jalkakoondise erkkollased pluusid seljas ja lipuvärvidega sallid kaelas, osadel olid isegi vuvuzelad kaasas ja seal suurt muud ei tehtud peale nalja viskamise. Kõigepealt käivad ju iga partei esindajad mingit kõnet pidamas ja enamus ajast visati nalja ja enne kui debatt alata sai pidime me koju minema!!!!!! Ma olin kurb aga ikkagi see oli omaette kogemus. Ja parlamendis oli kahtlaselt palju valgeid.
Enne kui parlamendiliikmed saali astusid või välja läksid pöörasid nad ukselävel spiikri poole ja kummardasid ja ma mõtlesin et eks see ole siis komme ja kui nii peab siis teed ka aga mu õde Simoné erutus kohe ja ütles et piibel ütleb et teisi inimesi ei tohi jumaldada ja tema küll MINGI spiikri ees kummardama ei hakka, never ever. Siis küsis kas sa kummardaksid ja ma ütlesin et jah, sest ta on siiski kõrge positsiooniga ja see ei tähenda et sa tema ori oled see on lihtsalt austusavaldus, ma oletan vähemalt aga ta vahtis mind sellise näoga nagu ma oleksin just ütlend et ma spiikri sitta olen nõus sööma. Jätsin selle teema sinnapaika sest need kristlase ja mittereligioosse inimese debatid ei vii absoluutselt mitte kuhugi........mind pani mõtlema aga et see parlamenditöötaja elu tundub tõeline lill, nad astuvad sinna ruumi, poetavad oma pepud pingile ja kuulavad ja kellele siis väidelda ei meeldiks eksole, mulle meeldiks väga oma vaateid seal avaldada ja võib-olla teistega veidi sõneleda. Aga et nad siis seda teinud oleks, oh ei, enamus ajast käis neil jutt pinginaabriga ja eesrääkijat tihti ei võetudki kuulda. Ja kui neil tuju tuli astusid uksest välja ilma suurema mureta ja läksid koju. Ma hiljem pidin oma taksot parkla juures ootama ja ainsad autod mis sealt välja tulid olid kõide uuemad Lexused ja Mercedesed,,,läikivad, ilma ühegi kriimuta. Mõtlesin et siia parlamendi parklasse peaks mõni päev peale kooli miniseelikuga mehi lantima tulema....ok see oli muidugi nali.

Kuna MM põhimõtteliselt käes ütlen teile ära, et selleaastase jalgpalli nimi on Jabulani mis tähendab BE HAPPY, lihtsalt et te teaks. Meil on kirikus laul ka, aga pall on muidugi laulust inspireeritud mitte laul pallist. Igatahes käib see nii JABULANI JABULANI AFRICA, JABULANI JABULANI AFRICAAAAA ja siis sel on oma tants.