Mul oli neljapäeval ehk siis 20. mail sünnipäev ja küll see oli üks ilus sünnipäev! Nagu alati ei tunnetanud ma ühegi keharakuga seda et üks aasta jälle juures on ja kui sõbrad paar päeva enne küsimas käisid kas ma ka erutunud olen pidid nad minu vastuses pettuma. Kaks tundi enne seda kui kell lõi 12 astus aga tuppa minu vanaema ja ulatas mulle kirja mis postiga kohale oli jõudnud. See oli sünnipäevakaart ja humoorikas kingitus minu naiselt ELISALT, oooo ma tänan! Siis ma juba tunnetasin et noooniii. Oma sünnipäeval ma miskit erilist ei teinud, hommikul läksin kooli ja sellel ajal kui teised informaatika praktilist eksamit kirjutasid istusin mina internetis, siis läksime koju ja kodus tegid ema ja vanaema süüa, rotit ja hakkliha karrit ja siis see imeline toidupood siin, Woolworths, ma olen juba 10 kuud nende kauneid šokolaadikooke imetlemas käinud ja alati lubasin et kui minul sünnipäev tuleb ostan endale k6ik 3! Ja nii ma tegingi, täna on laupäev ja siiamaani toitume šokolaadikoogist ja mis saakski veel parem olla. Ma ütlesin oma perele kohe ära et minu sünnipäeval küll hommikul kelloggseid ja muid igavaid asju ei söö ja siis leidsime end varvalges kell kuus šokolaadi kooke ja eclaire’e mugimas. Igatahes kui me kodus hiljem õhtusööki sõime ilmusid osad mu sõbrad ka kohale, aga kui mõtlete miks ma pidu ei teinud, siis kui ma oleksin osad kutsunud oleksid teised solvunud olnud ja siis oleksin pidanud kutsuma ka kolmandad ja neljandad ja viiendad oleks omal initsiatiivil kohale ilmunud seega jätsin kõige selle jama ära. Ma olen kindel et mul tuleb veel sünnipäevi Lõuna-Aafrikas, eks siis pidutseme. Ja siis me sõime ja laulsime ja tantsisime ja siis nad tahtsid kõvasti kõnesid pidada, no sünnipäeva kõnesid aga paramatult hakkas iga eit sellest rääkima kuidas ma selle aastaga ikka südamesse pugesin ja kui kurb neil on et ma lahkun ja no mis teha, ma purkasin nutma!!!! Ja siis nutsin ja nutsin ja siis hakkasid mu sõbranje Jodi ja teine sõbranje Tessa ja Tessa ema ja kõik nutma ja siis oligi üks nutupidu! Aegajalt keegi üritas ikka meelde tuletada et see pole hüvastijätupidu vaid sünnipäevapidu, aga mis sa teed kui süda on hell! Kingituseks sain ma hulga asju mida ma ise oleksin muidu kindlapeale oma raha eest ostnud aga nüüd hoidsin kokku, õde Candice kinkis mulle Lõuna-Aafrika Vabariigi jalka dressika mille ma oleksin kindlasti ise ka ostnud ja mitte niivõrd sellepärast et Bafana mulle südamelähedane oleks vaid sellepärast et sinna on suurelt peale kirjutatud SOUTH AFRICA ja et mul Eestis sellega uhke ringi käia oleks. Siis kinkis ta mulle veel vuvuzela ja mul on selline kahtlane tunne et ma polegi vuvuzelast veel blogis rääkinud??????!!!!!!!! Neid näete te jalka MMi ajal telekast palju ja mitte ainult ei näe, kuulete. Vuvuzela on osa LAVi jalgpallikultuurist ja tegemist sellise pasuna moodi asjaga kuhu sisse puhud ja siis niimoodi oma tiimi ergutad, nad teevad jubedat häält aga mis õige lõuna-aafriklane ma oleks kui mul vuvuzelat poleks ja mu vennale hakkab see ka kindlasti meeldima ja mu vanematele mitte =) igatahes nüüd siis teate mis on vuvuzela. PS sellega on igasuguseid jamasid ka olnud sest nad tahtsid need vahepeal world cupiks ära keelata sest nad liiga suurt lärmi teevad ja kuulmist võivad kahjustada aga me protestisime ja vuvuzelakultuur võib õnnelikult edasi elada! Siis ma sain veel oma lemmiku LAVi laulja Lira plaadi, oh kui tore! Ja igasuguseid asju veel aga Tessa oli kaval naine ja kirjutas kaardi peale TO ERILINE DAAM, eks ta kasutas google translate’i ja nagu me kõik teame võib see vahel pange panna ja tema mõtleb siiamaani et nii öeldakse eesti keeles erilisele daamile aga olgu ma ei hakanud ta tuju rikkuma ja ütlema et see 100% õige ka ei ole, ikkagi armas ja kodune oli sellist kaarti saada. Ja kui ma siis selle lahti lõin oli seal igasuguseid inglisekeelseid soove jne ja siis mida ma näen: VIIBIMISE MAGUSAM KUI OLETE. Ja ma mõtlesin et vaene mina mida ma nüüd ütlen, kuidas ma nüüd selle inglise keelde tõlgin, ei tahtnud nagu öelda ka et ma ei saa täpselt aru mida sa öelda tahad aga siis ta ütles et TSSS HANNA ÄRA SEDA TÕLGI SEDA TEAME AINULT MINA JA SINA ja nii sain ma piinlikust olukorrast päästetud! Jumal teab mida ta täpselt seal öelda tahtis. Igatahes kes veel minu tänusid kätte ei saanud siis suur tänu kõigile kes mulle õnne soovisid (Liina Ilves tänan südantlõhestavalt kauni luuletuse eest!).
Ja uskuge või mitte aga mul on tulnud suur tahtmine kodu järele! Ma olen õnnelik aga samas tahtmine siia jääda on täpselt sama suur seega mul on mixed emotions ja ei teagi mida kohe ära teha. Elu sees ei ole sellist tunnet et kolme nädala pärast samal ajal ma juba oma enda voodis istun ja et ma oma venda näen ja oma Brunoga Supilinna vahel jalutan ja oma kalleid sõpru näen, ISSUKENE. Ma räägin teile aga ühe nukra loo. Minu parim sõbranna, kellega me ühtlasi ka elu aeg samas klassis oleme olnud oli eelmine aasta vahetusõpilane ja kui ta Eestisse tagasi tuli läksin mina järgmine päev LAVi seega me oleme üksteist kahe aasta jooksul täpselt ÜHE KORRA NÄINUD ja siis ka tunnike. Ja kui ma nüüd Eestisse tagasi tulen läheb ta jälle terveks suveks minema, suudate te seda uskuda? Aga tore asi on see et me oleme jällegi ühes klassis kuigi vahepeal kaks aastat üksteiseta läbi pidime ajama. Selline oligi minu nukker lugu aga egas see armastust väiksemaks ei tee, ikka suuremaks ikka suuremaks ja EK IS BAIE BAIE LIEF VIR JOU EN EK VERLANG NA JOU MY BESTE VRIENDIN! (see oli afrikaani keel ja eesti keeli tähendab et ma armastan sind väga väga palju ja ma igatsen sind mu parim sõbranna!).
Ja kui juba minu Eesti sõbranjede juurde tulla siis minu klassivennad ja poissõbrad on ju neist ikka väga vaimustuses, pidevalt pean mobiilist ja orkutist ja facebookist ja rahakotist neile pilte näitama ja siis nad on mu sõbrannad üksteise vahel ära jaotanud kes kelle saab. Kui ma üks päev afrikaani keele tunnis istusin ja omi asju mõtlesin kuulsin kõrval poisse rääkimas, üks ütles NO KETLY IS THE BEST, SHE IS MY GIRLFRIEND (ei Ketly on parim, ta on minu tüdruksõber), kõrvalt tuli teine poiss, NO MY FRIEND IS BIRGID (ei, minu sõber on Birgid) ja siis kolmas NO, THE BEST IS MARI-LIIS (ei, Mari-Liis on parim) ja siis ma hakkasin irvitama ja mõtlesin omakeskis et vaadake kui imelik on elu, me oleme Eesti poistest väsinud ja hing ihkab midagi uut, nagu näiteks väga nägusaid Lõuna-Aafrika Vabariigi poisse ja seal on poisse kes teeksid meie jaoks absoluutselt kõike aga ikka läheb eluke nii, et meie lõptame oma Eesti meestega ja nemad oma värviliste naistega. Ma ei ütle et see halb oleks, sest Eesti sugu peab hoidma ja niigi on iive miinuses, aga siiski!!! Seega Ketly, Birgid ja Mari-Liis ning teised, teadke et kui Eestis armuelu nihu läheb on siin Mitchell’s Plainis keegi, kes teid alati siia ootab ja teie eest elu nõus andma!
Ning kui ütlesin et ma ei suuda uskuda et varsti maarjamaa mullal tatsun siis samamoodi ei suuda uksuda et ma varsti enam blogi ei saa kirjutada. Väga armas teist, et lugeda viitsisite ja ma avastasin et ma eksisteerin isegi bloglovinis, WOW WOW WOW kes iganes mind sinna pani suurimad tänud. Ma ei usu et ma blogi kirjutamise täpselt sel hetkel kui Eestisse naasen ära lõpetan sest mul on veel palju asju millest siiamaani kirjutanud ei ole ja võib-olla meenuvad mõned huvitavad asjad alles Eestis aga ma annan kindlasti teada kui lõpp käes ja lõpp on käes väga väga varsti. NIHAMBE KAKUHLE