Sunday, April 18, 2010

Ma unustasin paar tähtsat asja veel jalgpalli kohta mainida. Jalgpalli World Cup on siin sajandi sündmus ja sellest kuuleb iga päev kuus korda. Isegi selline traditsioon on meil nagu Football Friday ehk siis jalgpalli reede kus väga suur protsent lavi elanikkonnast kannab kuni World Cupi alguseni Bafana Bafana (LAVi jalkakoondise) särke, need on rohelise ja kollase kirjud. Ja inimesed peavad sellest lugu ja kui reedeti poodi või kusagile rahvarohkesse kohta sattuda ongi enamustel Bafana särgid seljas. Nii tore! Ja telekas on iga kolmas reklaam world cupiga seoses. Üks mis mulle hästi meenub on see, et õpetatakse lõuna-aafriklastele võõrkleelseid tervitusi. Näiteks on seal mingi naine kes töötab sadamas ja puhastab kala ja samal ajal pomiseb enda ette: KONICHIWA, KONICHIWA (tere jaapani keeles), siis on veel üks transvestiit kes ütleb hästi naljaka aktsendiga BIENVENUE EN AFRIQUE DU SUD (teretulemast lõuna-aafrikasse prantsuse keeles), SHALOM (tervitus heebrea keeles) jne. Ja kui iga päev seda telekast kuuled kulub lõpuks pähe küll. Ja kõikides MacDonaldsites üle riigi on seinadel sellised stendid kus jooksevad koguaeg sekundid, minutid, tunnid ja päevad world cupi alguseni ja need on mulle ka kasuks sest mina lahkun kolm päeva enne world cupi (MA TEAN, EBAÕNNNNNNN!) ja siis ma lahutan alati kolm päeva maha ja siis tabab mind jube reaalsus, AINULT VIISKÜMMEND PÄEVA JÄÄNUD vms. Ma ei taha isegi mõelda sellele ja ei mõtlekski aga viimased paar nädalat iga päev tuleb vähemalt kolm inimest minu juurde kes ütlevad et hannnnnaaaaaa sa lähed ju varsti ära! Me hakkame sind nii igatsema! Ma tahaksin nutma puhkeda!!!!!!!!!!
Uskuge mind kui ma tagasi tulen ma ei ole enam see valge tüdrukuke. Ma olen ikka täitsa värviline (ainult mitte värvilt, aga peaaegu!). Vahel kui inimesed mind tänaval vahtima jäävad ütlen omaette et what you looking at? Haven’t you seen a coloured girl with blond hair and blue eyes before? ( mida sa vahid? Kas sa pole varem blondide juuste ja siniste silmadega värvilist näinud või?) See on muidugi sarkasm sest värvilistel on 90% ajast pruunid juuksed ja pruunid silmad ning ohhoooo ka pruun nahk, aga on ka erandeid, vahel on helepruunid silmad ja vahel rohelised, need inimesed on siin maru hinnas ja kui eestis ei pane tavaliselt tähele kellel mis karva silmad siis kui siin rääkida ja keegi ütleks et no sinu klassist see roheliste silmadega tüdruk! Siis kohe tead sest need silmad on haruldus, ma olen isegi kaht kolme sinislmset värvilist aasta jooksul kohanud aga noid on väääga raske leida! Ja osadel värvilistel on valgem nahk kui minul, ausõna ja osad mustanahalised on heledamad kui osad väga tumedad värvilised. Aga kuidas siis vahet teha mõtlete? Minu teised vahetusõpilastest sõbrad ei teegi sest nemad elavad valgetega ja vahel on valgel ja värvilisel mul ka raske vahet teha aga nemad ei saa just aru kes siis mustanahaline ja kes värviline. Ma ütlen et seal on sada asja mille järgi aru saada, esiteks juuksed. Me kõik teame millised on mustanahaliste juuksed ja värviliste juuksed on tihti vähe taltsutatavamad ja mitte NIIVÕRD krussis. Näojooned, mustanahalistel on laiem nina ja suuremad huuled, küll mitte alati aga üpris tihti. KEHA, mustahaliste naiste keha on nii perfektselt vormitud et see on uskumatu. Te ei kujuta ette kui suurte pepude ja piitspeenikeste vöökohtadega naisi siin leidub ja siinsetele poistele läheb see väga peale, pepu peab olema! Ja kõnnak on ka väga tähtis, mustanahalised kõnnivad tihti üsna aeglaselt ja naised õõtsutavad oma peput ühele ja teisele poole nagu kellapendlit. Ja no kui nad suu lahti teevad saad ära öelda, sest värvilised räägivad afrikaani ja mustanahalised bantu keeli. Aga kõige keerulisem on värvilisel ja indialasel vahet teha, okei mõned näevad välja nagu ehtsad indialased aga mõned ei näe ja mõne värvilise kohta ütleks et see on indialane, aga ei ole! Väga keerulised on need asjad siinmaal. Kui selle juurde tagasi tulla, et ma värviline olen siis mul on lausa tõestus, eelmine nädal käisime Kimoniga õhtul poes ja väljas oli pime ning mul oli kapuutsiga pusa seljas ja siis mingid poisid läksid mööda ja üks hüüdis, HEY WHITEY (hei valge) ja siis teine poiss ütles sellise iseenesest mõistetava ja veidi pahandava häälega THAT’S NOT A WHITEY! (see ei ole mingi valge!). Küll ma olin õnne täis! Aga üks asi mida ma ei salli on see kui osad värvilised üritavad minuga nagu valgega rääkida, kuigi ma isegi ei räägi nii aga nemad ju ei tea! Ja siis kuulen: IT’S A BEAUTIFUL DAY, HEY! JA, IT DEFINITELY IS A BEAUTIFUL DAY. No valgete aktsent sisaldab väga palju hey’sid ja ja’sid (ja on afrikaani keeles jah).

Kui ma vaheajal olin siis kuulsin facebookist et minu klassi Charnell olevat lapse saanud. Võimatu, mõtlesin enda ette sest ta oli veel nädal tagasi koolis ja mingit raseduse kõhtu tal ei olnud, ta on lihtsalt veidi ülekaaluline! Aga siis küsisin ta parimalt sõbrannalt ja nii oligi, mitte keegi ei teadnud, ei ta parim sõbranna ei ta vanemad mitte mitte keegi ja üldse polnud aru ka saada. Viimane päev kui me eksamit kirjutasime ta teadis et ta on kaheksa ja pool kuud rase ning ta tundis et kõht valutab. Mõtles siis et ok pole midagi kirjutas aga eksamit edasi läks koju kõht ikka valutas ja ta mõtles et mis nüüd küll teha sest mitte keegi ju ei tea, ta oli emaga kahekesi kodus ja emal polnud õrnemat aimugi ei laps rase ja kohe sünnitama hakkab. Siis läks vetsu ja nägi et tuli verd ja siis sai aru et veed tulid ära, siis mõtles et ok nüüd pean lõpuks kuidagi emale teada andma sest ruttu vaja haiglasse minna ja hüüdis vetsust EMME TULE RUTTU SIIA. Ema läks kohale ja siis ütes: MA OLEN RASE JA MUL TULID VEED ÄRA. Ema oli seisnud keset peldikut sellise näoga nagu oleks vaimu näinud. Ja juba jutud levivad koolis et mu klassist üks teine tüdruk rase ja üks teine tüdruk ühest meie kooli poisist kellest üks teine tüdruk kaks kuud tagasi rase oli aga ta kaotas selle beebi. Ja minu klassis üks sünnitas paar kuud tagasi ja ühel teisel mu klassi tüdrukul on kolme aastane laps! Siin on see nii tavaline ja ma ei ole kunagi ise mõelnud selle peale et mul sellises vanuses laps oleks aga viimasel ajal mõtlen väga palju ja ma saan aru miks siinsed tüdrukud aborti ei tee, esiteks religioon eksole, aga kui näed et sõbrannadel kõikidel nii nunnud beebid noh miks mul ei võiks olla ja kui ma näen mõnd väga ilusat poissi mõtlen et jeesus maria kui ilus laps tollega tuleks ja nii palju on see aasta mind muutnud et kui ma praegu rasestuks mõnest kaunist poisist siis ma aborti küll ei teeks, eestis oleksin kindlasti teinud! Igatahes ma mõtlesin et nüüd vast nägin Charnell’i viimast korda kah ja kurvastasin kohe, et teine enam kooli ei tule aga poolteist nädalat peale sünnitamist hakkas kool ja mida ma näen, Charnell täitsa kohal. Ja siis tuleb TSAUU HANNA KUIDAS LÄHEB, ma ütlesin et hästi ja sul? HÄSTI, siis küsis kuda vaheaeg oli ma ütlesin et nice ja siis ütles et JAA MUL KA SUHT, KUULSID ET MA SÜNNITASIN VÄ? Ma mõtlesin et no toho tonti!!!! Ja ta käibki ustavalt ikka koolis, ma küsisin et kas laps sul öösel magada laseb? Ei lase, koguaeg ärkab üles ja ma mõtlesin et kui meie vingume väikeste asjade pärast siis vaadake millega teised tegelema peavad. Ta sünnitas kolm nädalat tagasi lapse ja ikka sama õnnelik ja ei nurise üldse, et ma ei jõua õppida vms. No on alles naine!!! Ja kui kooli juurde juba tulime siis ma ütlesin et me kirjutasime eelmise veerandi lõpus eksameid ja arvake ära kes klassi parima tulemuse nii inglise keeles kui ka ajaloos sai. Jah, mina! Te võite mõelda et jaaaa vahetusõpilased on alati über targad ja what what aga ma olen väga keskmine õpilane eestis ja bioloogia ja füüsika pärast pean ma alati järeltöid tegemas käima et kaks ei tuleks, aga näha ju kohe et mingi teaduse naine ma ei ole. Igatahes tore on, sest klassijuss ütles mulle paar nädalat tagasi et miks ma inglise keel kodune keel klassis käin, sest mul inglise keel ju teine keel ja et mul raske. Ma tundsin ennast kohe solvatuna, sest miks ma siia aafrikasse tulin, panevad mu mingite idikate klassi ka veel, aga ma tõestasin nüüd talle et pole mul midagi nii raske. Ja no ajalugu oli kukepea, teemaks ikka see sama rasside võitlus ameerikas kahekümnenda sajandi teisel poolel, mis saaks veel huvitavam olla. Ma ei õppinud ühekski eksamiks aga mu klassikaaslased lällasid ja ütlesid et kuidas see võimalik onnnn, sa importisid eestist mingeid imetablette jne.
Koolis on alati kloune, kes kas oma julgustükkide või muude vempudega tuju üleval hoiavad. Paar päeva tagasi jooksis meie lähedal asuvast erivajadustega laste koolist (umbes nagu Kroonuaia kool) ära umbes viienda klassi poiss. Eks siis asuti teda jälitama, aga see poiss oli lausa hullumeelne ja minu sõbrad olid veendunud et ta oli kurjast vaimust vaevatud. Ta ronis meie kooli hoovi üle kõrge aia kus otsas okastraadid ja siis ronis omakorda tüdrukute vetsu katusele (ma ei tea mismoodi tal see õnnestus) ja siis karjus seal täiest kõrist ja tõmbles oma kehaga ja tegi imelikke nägusid. Ma ei tea kas ta oli väga vihane või oli vaim tema keha sisse pugenud. Mingid minu kooli poisid ronisid talle lõpuks sinna järgi ja tõid ta alla. Ta ronis sinna sellepärast et tema kooli töötajad teda kätte ei saaks eksole! Ja siis ta ikka ei seisnud normaalselt püsti vaid viskas end pikali ja karjus ja kiljus terve aja (nagu neiu) ja siis üks õpetaja võttis jalgadest ja teine kätest ja nad toppsid ta nagu suleteki autosse! Oli see alles vemp, ma olin nii lummatud ja terve ülejäänud koolipäeva mõtlesin et ei tea mis tunne on üldse sellises seisundis olla? Mis mõtted tema peast võisid läbi käia? Mis või kes ta üldse selleni viis? Aga seda teab siinmaal ainult Jeesus Kristus või Allah või Shiva või Krishna või...................
Teate mida Jeesus Kristus pühapäeval värvilistega tegi? Me käisime gospelikontserdil ja ma olen küll kuulnud et osad värviliste kirikud, penticostal kirikud, aga mitte kõik, on jumala ülistamise suhtes veidi erinevad. Neil on kombeks mööda kirikut ringi joosta ja naljakalt hüpelda ja tantsida kolonnis ja hästi palju plaksutada aga nüüd sain tõestust. Need kirikud on enamasti alati afrikaanikeelsed ja nii oli ka tol kontserdil seega oli palju asju millest ma aru ei saanud, aga enamasti jäid kõrva sellised asjad nagu DAAR IS NIEMAND SOOS JESUS (ei ole kedagi teist nagu Jeesus) jne. Ja kui laul läheb käima on see väga rütmikas ja kõik tõusevad püsti ja hakkavad saali peal kolonnis ringe jooksma ja samal ajal sellist põlvetõstejooksu moodi asja tegema ja siis nad plaksutavad koguaeg hästi palju rütmi, hästi kõvasti, nii et mõtled et kas need käed peale seda sessiooni enam kasutuski leiavad. Siis lõppeb laul, istutakse oma kohtadele tagasi ja kohe hakkab uus laul ja kõikide näod lähevad särama ja jälle hüsteeriselt tantsima ja karglema. Peale seda on inimesed veidi nagu ekstaasis ja tilguvad higist ja siis nad usuvadki, et JEESUS OLI SIIN. Mina arvan muidugi et see on neile meelepärane muusika ja palju tantsu ja tralli mis neile selle õnnetunde annab aga neid on ajupestud nõnda, et see oli Jeesus kes sind nõnda puudutas!

Surnud valge rassisti Eugene Terre’Blanche’iga tehti vahetult enne tema mõrva intervjuu ja ma ei saanud 100% kahjuks keskenduda aga see oli üks kuradi huvitav intervjuu ja ma sain nüüd veidikene paremini aru mis nende valgete rassistide peas toimub ja mis neid ikkagi närib. Eugene rääkis, et nemad jätsid vabatahtlikult maha oma kodumaad Prantsusmaa ja Hollandi ja Inglismaa ja Saksamaa jne ning tulid siia Aafrikasse!!! TA JÄTTIS MULJE NAGU MUSTANAHALISED OLEKS NEID ISIKLIKULT PALUMAS KÄINUD ET PALUUUUUN EUROOPA VALGED TULGE AAFRIKASSE JA TEHKE MEID ORJADEKS NING MEIE ELU PÕRGUKS, PLIIIIS. Ma mõtlesin et mis juttu sa ajad? Keegi ei kutsunud teid siia ja sina teed sellest suure asja nagu meie peaksime sulle au andma et WOW Eugene tänks et kodumaa maha jätsid ja teiste alale tungisid ning neid diskrimineerima hakkasid! Ja siis rääkis ta et Swazidele anti nende maa, Svaasimaa! Sothodele anti oma maa, Lesotho. Zuludele oma ja xhosadele oma aga meie valged oleme nüüd siin nõnda ripakil. Ja ma mõtlesin et kas valged tahavad siis oma riigikest siin Aafrikas? Selle peale ma varem ei tulnudki! Ma usun et nad tahaksid tervet lõuna-aafrika vabariiki endale aga põhimõttelislelt oleks hea plaan kusagile Northern Cape’i (see on siin kõige vähem asustatud provints, suur lahmakas, ühtegi mäge ega põõsast seal ei ole, lihtsalt pikk ja lai kõrb igas ilmakaares), et võiks sinna mingi väikese ala neile orgunnida ja kõik lavi valged (ja ka rahulolematud rassistlikud värvilised) sinna kupatada ja las elavad rahus aga jätavad teised rahule. Swazid on ju aegade algusest siin elanud ja nad said oma kodu lihtsalt TAGASI aga kui valged rahul ei ole siis minge ka oma koju Saksamaale TAGASI, nad tahavad aga ikka siin edasi elada ja valitseda....
Krt ma lõpetan iga postituse nii kurval toonil nagu see lav kurb ja hukkas riik oleks aga pole üldsegi niiii. Lõuna-Aafrika Vabriik on üks erakordne riik ja kohe kindla peale peate seda tulevikus külastama
Ps minu tulihingeline kriitika on suunatud nendele lõuna-aafrika valgetele ja värvilistele kes vinguvad ja virisevad, teistega olen ma tasa......

4 comments:

  1. Sinu postitused on alti nii pikad ja huvitavad. :D Kahju, et sa enne MM'i ära lähed sealt, tegelt ka. Ise olen ma ilmselt kogu aja teleka ette aheldatud. Õudsalt tahaks tunda, seda ootusärevust ja meeleolu, mis seal valitseb. Kindlasti väga võimas. See raseduse asi on küll jõhker seal. Mitte just väga tavaline Eestiga võrreldes.

    ReplyDelete
  2. irw, kas see on vihje et ma peaks neid lühemaks tegema? Tihti ma mõtlen küll et nii pikad ja totakad, aga kuna ma nii harva internetti saan otsustan alati korraga palju postitada.
    Ja ma panen end ka selleks ajaks teleka ette ja nutan!!!!!ja nutan.....

    ReplyDelete
  3. Ja muide kirjavigu on ka, nii et sellisel viisil saad lõpukirjandi 43 punkti.

    ReplyDelete
  4. issand ema ma kirjutasin juba kunagi ammu et ma ei keskendu väga palju õigekirjale kuna see pole just minu tugevaim külg ja pealegi ma pole nii kaua eestis olnud anna asu!

    ReplyDelete