Eile oli uue kooliaasta esimene koolipäev, võiks öelda, et eesti esimene september. Sellist tunnet millegipärast küll ei olnud, aga tore oli ikkagi, läksin siis tähtsa näoga kooli, jalas uued sukapüksid, mustad paksud nahast kingad, põlvini hall seelik, triiksärk ja hall villane vest, ei ole just parim outfit 37 kraadiga koolis hängimiseks, või mis? Kui mul oleks püstol kaasas olnud oleksin arvatavasti endale kuuli kerre kihutanud, sest see kuumus oli tappev! Olin hirmul, et mis nüüd saab, mis nüüd saab, ma lähen ju jälle uude klassi! Ja kui kuulsin, et mind pandi mu õdedega ühte klassi, OH SEDA ÕNNE! Täna oli teine päev ja siis sai mu klassijuhataja aru, et ma ei peaks seal klassis siiski olema, nojah, ma ise mõtlesin ka nõnda, sest ma ei tee neid aineid mida nemad. Nemad teevad neid minu silmis igavaid aineid nagu business, accounting ja economics ehk siis äri, raamatupidamine ja majandus, aga mina ei ole teps mitte seda sorti tüdruk. Mina teen ajalugu ja arvutit ja bioloogiat. Ja siis öeldi, et harašo, mine 12a’sse (enne olin b’s), olgu läksin, siis teatati et ei ei, meie teeme siin klassis füüsikat ja puhast matemaatikat ja ma mõtlesin, et no see on minule veel valem koht ja lõpuks lennutati mind 12c’sse mis on iseenesst väga tore klass. Klassijuhtaja on mul vana sõber ajaloo õpetaja mister mohamed, kellele mina ka väga sümpatiseerin ja kes mind juba viimased 5 kuud on välja lubanud viia, aga oma lubadust ta täitnud ei ole. Seal klassis aga, ohhooo, on peale minu veel üks uus õpilane, see on aga poiss kes mu sõber olnud aasta algusest, minu õe parim sõber, me käime samas kirikus, seega mul oma jope ja ega teised on ka mulle juba külje alla ujunud. Ja minu vanast klassist üks tüdruk käib ka, siin kui 12’das läbi kukud enam kordama ei saa jääda, tingimusel, et kukkusid rohkem kui kolmes aines läbi ja noh, mõtled küll et mission impossible neljas eksamis läbi kukkuda, aga nagu näha, ei olegi. Muide kui eelnevatel aastatel on 12 klassil 5 paralleeli olnud, neist viimane afrikaanikeelne klass, siis see aasta on ainult 3 paralleeli sest nii paljud inimesed kukkusid eksamitelt läbi ja ei jõudnudki 12’dasse klassi ja kordavad 11’dat. Milles seisneb aga puänt? Afrikaanikeelne klass kaotati ära ja tehti kakskeelne klass ja seal mina nüüd käingi, mis on iseenesest minule suur pluss sest pool aega peaks asi teoreetiliselt (mitte aga praktiliselt) käima afrikaani keeles ja pool inglise keeles, paljud õpetajad vaatavad sellest mööda ja vatravad ikka selle tunnikese või pooltunnikese, inglise keeles, aga nii palju kui seda afrikaani keelt seal on üritan ikka viimast võtta. Esimesed kaks päeva on olnud ei midagi erinevat eelmisest aastast, juba ei tule õpetajad tundi! Muide kuidas siin asjad käivad? õpilased eksole tahavad võimalikult vara alati ära saada ja siinmaal õpetajad ka. Kui eestis hoiavad meid kinni õpetajad ja ütlevad et ei lase varem ära, siis ei lase ka. Siin on asjad aga nii, et kui direktorit koolis pole, oh seda õnne õpetajate õuel, siis lastakse enne kella ühte ära, kuigi peaks kell kolm laskma. Siiamaani on direktor iga päev koolis olnud ja õpilased ja õpetajad juba halasid, et kurat, kaks päeva järjest juba oleme pidanud täisaja koolis olema, tervelt kella kolmeni! See käib üle jõu....Koolile ehitati vahepeal ka hall seega enam ei pea need aktuse moodi kokkutulekud, mis iga hommik aset võtavad, enam kooli juures asfladil istudes aset võtma, vaid veebruarist alates saame kuninglikult toolidel hakata istuma! Ma ei oskagi sellist luksust ette kujutada, ma olen juba harjunud sellega, et sukad lähevad asfalti kriipides katki ja et jalad terve aja surisevad ja ära surevad ja kangeks jäävad ja et siis äkki vihma tibutama hakkab jne.
Siin koolides on aga prioriteet number üks mitte läbi kukkuda! Hinded võivad kõik kolmed olla ja see arv kahtesid mis võib olla, ka, aga läbi ei taha kukkuda. Kui läbi ei kuku oled hea õpilane, keskmisest kõvasti parem! Eelmine aasta, minu eelmine lend ühesõnaga, said läbi tervelt 57%! Ülejäänud kukkusid läbi! See on parem kui üleeelmine aasta. Õpetajad ikka utsitavad et viime westridge high 90% juurde! Aga looda sa, minu lennu füüsika eksami kirjutanutest ÜKS EI KUKKUNUD LÄBI, kõik teised kukkusid, no mõelge siis. Muide tähelepanu mulle enam nii palju ei pöörata, uuritakse enamasti miks ma tagasi 12’das klassi olen, kas kukkusin läbi, aga siin on ju keskkool ja algkool eraldi, seega meie kooli noorimad on kaheksandikud ja uus aasta, uued kaheksandikud! Kui need mind näevad, no küll teevad alles suured silmad pähe, kes siis enne mitchell’s plaini koolis valget tüdrukud näinud on! Ahjaa läbikukkumistest rääkida, siis telekas näitas mingit mustanhaliste kooli kus edasisaajate protsent oli 0 seega kõik tolle kooli kaheteistkümnendikud kukkusid eksamitest läbi, iga viimane kui üks!

Mul on nüüd hetkeks internetti ja ma mõtlesin, et kas postitan või ei aga olgu, postitan, kuigi mul oleks veel palju kirjutada, sest nüüd kus ma jälle koolis ja uues klassis käin küsitakse uusi lolle küsimusi ja juhtub uusi lollakaid seikluseid, näiteks täna oli kaks lolli küsimust:
1) kas eestis koduloomad on lubatud
2) kui sa tulid juulis ja lahkud juunis kas siis eestis teil uus aasta algab esimene juuni?