Lollide küsimuste rubriigi oletatav võitja on mul nüüd olemas. Tuli minu juurde Dionicka (ma tean väga kole nimi) ja küsis kas ma kukkusin eelmine aasta läbi et jälle kahteistkümnendas klassis olen. Ma siis seletasin et ei, ma ei kirjuta lõpueksameid kuna ma olen vahetusõpilane ja ta küsis: KUNA? Jah ta tahtis teada kuna ma olen vahetusõpilane. Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda ja sõnad lihtsalt ei tulnud suust välja, nii rumal oli see küsimus!
Ning mulle on siin igasuguseid naljakaid hüüdnimesid pandud, peamine on siiski Hans, eriti haiglane, mu eesti sõbrad ka vahetevahel kasutavad seda aga kuidas aafriklased selle peale tulid? Igatahes hüüdis üks poiss mulle tänaval järele: HEY, LADY GAGA! Ma ei teadnudki kas nutta või naerda. Kolm koledat nime on veel: white meat (valge liha), wit rot (valge rott afr.) wit hoender (valge kana). Need kaks viimast nime kasutasid mingid vanamehed tänaval ja ma tundsin end väga puudutatuna, valge rott!!! Aga ema ütles et eii issand see ole mingi solvang nad siin nii ütlevadki. Küll ütlevad alles kohatult!
Nüüd räägin teile aga oma väikesest reisist Port Elizabethi. Ma tunnen end nii tähtsana, sest tulin täna lennukiga tagasi ja laupäeval lähen jälle lennukiga oma townshipi reisule, kaks riigisisest lendu nädalas! Reisin ju üksi ja teised kes reisivad on mingid tähtsad ärininad, istuvad terve aja oma läpparitega ja ma siis teen ka tähtsa näo pähe nagu ärimimiiting mind Johannesburgis ees ootaks. Endal on arvel 70 randi. Aga see selleks, tegemist oli keskaasta orientatsiooniga. No mis keskaastast me rääkida saame, ma olen siin olnud 7 kuud ja jäänud on veel 4, aga olgu, pole ju minu teha. Kestis see põhimõtteliselt kaks päeva ja vsjo, aga mul on palju rääkida. Sinna läksin ma bussiga ja teate ma kohe naudin seda bussisõitu, väljas on kottpime, oled ümbritsetud ilusate mustanahalistega ja ipodis mängib mõnus musoon, vahepeal krõbistad natukene süüa ja tukastad. 12 tundi jäi väheseks, aga seekord oli natukene draamat ka! Kui ma bussi jaamas ootasin olid minu taga mingid veidrad värvilised. Näha et purjus või laksu all. Naine, mees, kes oli oma neljakümnendates aga meenutas mulle pipi pikksukka??? TAL OLID PEAS KAKS PUNUPATSI ja naeratas koguaeg suure suuga ja tahtis minuga rääkida, aga ma eriti ei tahtnud vastu rääkida. Ja siis oli nendega üks kole nii viiekümneaastane mees, appi ta oli nii kole, ajas lausa oksele. Ta oli nii purjus ja ainult tuigerdas ja koperdas, hästi armiline nägu ja üldse kuidagi liiga inetu inimene. Bussis istusin neist võimalikult kaugele, mis lõpuks ei teinud mingit vahet. Tuli välja et nad napsutasid bussis edasi ja see mees hakkas järjest kõvemini ja kõvemini räuskama. Asi lõppes sellega et ta istus esiistmel ja nuttis ning karjus kord Allahi kord Jeesus Kristuse poole. Talle kutsuti politsei ja pandi Mossel Bays maha ehk siis 6 tundi varem pidanust! Ööbisime kusagil mereäärsetes majakestes kus elutses miljon prussakat, siinkohal õnneks need väikesed, eesti omad, ükskõik kuhu vaatasid oli prussakas, dušikabiinis, kellegi kohvris, taldrikul, EVERYWHERE! Aga ma üritasin oma mõtteid neist eemale saada ja mul polnud palju vaja teha. Meil oli vaade india ookeanile ja siis ma istusin seal verandal ja mida ma näen, delfiinid!!!!! Ma pole nö metsikuid delfiine oma elus veel nõnda vabalt ujumas näinud. See oli nii ilus, lained olid suured ja päike sillerdas ja nad mängisid lainetes, hüplesid ringi ja ujusid lainete sees ja siis tulid kõik kokku panid pead veest välja ja tegid seda ilusat delfiini häält! Nüüd on veel näha jäänud vaalad ja haid, aga väike tõenäosus et ma neid siin näen sest mere äärde ma väga tihti ei satu. Hiljem kui päike loojuma hakkas läksin üksi rannale jalutama. Panin klapid kõrva, kuulasin head muusikat, sõin musta kirsi ja mandli nougatit ning kõndisin varbad india ookeanis. Mingi mustanahaliste kamp ujus, nad tantsid oma naljakat tantsu isegi lainetes! Valged kalamehed tervitasid ja küsisid kuidas läheb ja ma leidsin krabijala ja võtsin selle suveniirina kaasa.
Teistelt vahetusõpilastelt õppisin ma selle kahe päeva jooksul väga palju. Sakslane Elli elab väga rikaste mustanahalistega, näitas mulle oma kodust pilte, JOHHAIDIII. No ja siis ta hostvend sai ka ümber lõigatud paar kuud tagasi. Ta on xhosa, päris kindlasti kohe ja siis kui poiss ümber lõigatakse öeldakse et he went to the bush(ta läks põõsasse) see siis tähendab seda et minnakse kusagile külla ja elatakse seal kuu aega ilma igasuguste luksusteta, aga terve pere läks kaasa, nii ka Elli. Oli selline väike uberik maja kus oli üks raadio ja külmkapp, ta tahtis hommikul süüa minna võtma ja ainus asi mis külmutuskapist vastu vaatas oli lambapea! Pani siis külmiku kinni tagasi. Ümberlõigatud poiss on seal poolpaljalt ja naispere peab talle süüa käima otsimas. Nii saadeti Elli õdedega iga päev kusagile a la džunglisse süüa otsima, IRW. Nad pidid kaljude otsas ronima jne jne. No küll vedas alles, tahaks isegi midagi sellist teha. Ta saab xhosa keelest juba natukene aru ka. Ps ta ütles et eelmine aasta surid 20% ümberlõigatud poistest ära. Tihti tehakse seda ebahügieeniliselt ja mingi nakkus läheb verre ja sellisest asjast suredki lihtsalt ära. Sellest on päris kahju.
Ja uskuge või ei, aga üks tüdruk hakkas jumalasse uskuma!!! Jah, šveitslane Mara, kes on peale minu ainus kes elab värvilistega tahab saada ristituks ja ta on meil nüüd MORMOON! Ta on seal peres olnud alla kuu aja ja järsku sai mormooniks? Minu arust on ta üldse väheke naljakas inimene ja mina seda ei usu et ta üleöö hakkas uskuma et jah jumal siiski eksisteerib aga me spekuleerisime pikalt sel teemal ja vahetevahel oli ta jutt päris mõistlik. Iga õhtu kui meie väsinult patjade vahele kukkusime võttis tema kätte the book of mormon (mormooni raamatu) ja luges aga huviga. Täitsa veider kohe.
Ja teine sasklane Irina (kes muide võttis üle 10 kilo ma arvan et nii 13 kilo vähemalt juurde ja näeb välja nagu ehe emis) elab inglaste peres, inglased kes emigreerusid inglismaalt aegu tagasi ja nad on seitsmenda päeva adventistid. Kuulake vaid mis mul teile öelda on: seitsmenda päeva adventistid peavad sabatina laupäeva mitte pühapäeva nagu tavalised kristlased ja teate. Alates sest hetkest kui reedel päike loojub ja pühapäeval tõuseb ei tohi nad põhimõtteliselt mitte midagi teha. Nad pesevad ennast reedel ära sest laupäeval pole see lubatud, nad ei tohi lugeda, telekat vaadata, muusikat kuulata, koristada, töötada, liha süüa, mitte midagi! Ja vaene Irina peab seda kõike kaasa tegema, ma tunnen talle südamest kaasa, aga mina oma toas ikkagi salaja loeksin!
Ja üks šveitsi tüdruk kes siia tulles absull inglise keelt ei rääkinud räägib siiamaani väga halvasti! Aga enne kui ma midagi küsida jõudsin ütles ta et on rangelt afrikaans! Ja nii ongi tal on inglise keelel ehtne afrikaaneri aktsent ja kui midagi inglise keeles meelde ei tule ütleb afrikaani keeles. Niivõrd lahe!
Seal olid kaks YFU tegelast poissi ka, kes mõlemad värvilised. Nad olid sellised vähe peenemad värvilised kui mul siin mitchell’s plainis aga siiski. Rääkisid inglise keelt valge aktsendiga jne. Sellest hoolimata põhjustasid nad mulle tõelise kultuurišoki. Nad küsisid et kuule hanna bensukasse ei taha kaasa tulla, me autoga läheme. Ma ütlesin et no miks mitte, kui võimalus antakse. Autoks oli selline punane pisike volkswagen ja kuulake seda. Kõik aknad olid alla keritud, esiistmed nii taha pandud kui võimalik, kui vastu seljatuge toetasid said tagaaknast välja vaadata ja muusika oli nii põhjas kui põhjas veel olla saab, selline hale räpp, Xzibit või midagi sellist. Ja siis vilistasid kummi ja kihutasid. Mul olid juuksed näos terve aja ja silmad vidukil. JA MUL OLI NII HÄBI, inimesed kõik vahtisid! Aga värvilistel on ikkagi oma kultuur, absoluutselt ja noh lav’is on respekt kõigi vastu kes kaplinnas elavad seega nad olid mõlemad homied mul, pidin neile uut kaplinna afrikaanikeelset slängi õpetama ja uusimatest narkootikumidest rääkima. Päris tore, sest keegi teine ei saaks aru kui ma ütleks et jy, minite vir jou aga nemad said ja siis me saime päris palju nalja koos visata, nad ütlesid koguaeg et sa oled nii naljakas, uskumatu!!! Kes siis enne valget tüdrukut kaplinna värviliste afrikaanikeelset slängi rääkimas kuulnud on?
Kokkuvõttes oli ikkagi väga tore ja teel lennujaama ütlesin Keeganile(üks värvilistest) et ma tulin LAV’i sest see on aafrika. Tema aga teatas tähtsa ninaga et ei ole ta midagi lõuna-aafrika on ikkagi kõige rikkam riik aafrikas ja ma ütlesin et olgu vahel võib jah üpris mitteaafrikalik olla aga siiski, siin leidub kõike ja siis mida me näeme. Jõuame lennujaama ja lennujaama aia taga kõndisid lehmad, autode vahel, teadmata suunas. Siis ta pidi tunnistama, et jah, me oleme siiski aafrikas! Igatahes igatsesin ma Kaplinna väga. Küll on naljakas, Kaplinnas on ma usun et üle nelja miljoni elaniku ja PE’s umbes kaks miljonit. Mulle tundus aga PE nii väike ja igav ei jõudnud ära oodata kuna tagasi suurlinna elu juurde saan! Ise elan tartus kus on 100 000 inimest aga tol hetkel tõesti PE tundus nagu elva,,,,masendav!!!!!!!!!!!!
Nüüd aga townshipi tuurile kaheks nädalaks Nelspruit’i, soovige mulle edu! Lõuna-Aafrikasse tuli muidu eesti intern!!!! Ehk siis ma pole ainuke eestlane mis on muidugi uskumatult tore, muide teate suhteliselt vähe tahtjaid oli ja ma olin kohe üllatunud. Paljud on tulijad need, kes elavad mustanahalistes peredes vms ja ma küsisin siis nendelt valgete perede inimestelt et toho tonti, miks teie ei tule? Mina elan ju ka townshipis aga ikkagi lähen, väga suur vahe siiski. Üks teatas et tema ema ütles talle et no mina küll ei taha et sa lähed sest mul on sünnipäev selle aja sees! Mõelge nüüd loogiliselt, kui sa sellele aastale tagasi vaatad kas sulle jääb meelde see kuidas sa kaks nädalat vaeste mustanahalistega agulis elasid või kuidas su hostemal sünnipäev üks päev kunagi veebruaris oli, mida iganes!!!! Ja teine ütles et issand mul hakkavad eksamid maru vara ja ma mõtlesin jälle et niikuknii teeme kodumaal selle aasta uuesti mida sa siin nende eksamite pärast põed, imelikud inimesed, ausõna......

hos