Eile rääkisin ma oma vanematele huvitavaid seiku Aafrikast, nagu ikka vahel ette tuleb ja tolle seiga peale naersid nad eriti ja siis ma mõtlesin, et ma polegi VIST seda oma blogisse kirjutanud (rõhutan sõna vist, sest mul on reaalselt kõik ununenud mida ma siia kirjutanud olen ja mida ei ole, seega ärge nutke kui ma end vahel kordan). Igatahes märksõnaks on AUTOSÕIT. Minu vanaisa on nimelt üks üpris hädine mees, tal on olnud elus väga palju operatsioone (pean lisama et ta on ka väga ülekaaluline). Ja kõikide nende tõbede ja operatsioonide tagajärjel ei saa ta oma pead keerata. Kui ta tahab vaadata vasakule peab ta terve kehaga ka vasakule keerama, sama on parema poolega jne. Olgu nüüd vast saite ettekujutuse ja kui te hakkate mõtlema et kuidas siis selline inimene autoga sõita saab? Ristmikel peab ju paremale ja vasakule vaatama ja ta on väga paks ja terve kehaga ka seal roolis visklema ei hakka. Nii siis ongi, et vanaisa ei saa kunagi üksinda autoga sõita. Tavaliselt läksime mina ja mõni minu õdedest kaasa et siis mina vaatan nt vasakule ja Kimon paremale ja siis hüüame vanaisale (tal kuulmine ka natukene halb) PAREMALT EI TULE, VASAKULT EI TULE. Ja siis vanaisa lükkab gaasi põhja ja aga keerab. Selline koostöö valitseb Aafrika autoroolides. Aasta alguses ei saanud ma tihti aru, et miks meid manguti, PLIIS KES LÄHEB VANAISAGA KAASA, alati küsisin et miks ta üksi käidud ei saa? Siis tuletasid õed jälle meelde, et on vaja kaardilugejat. Ise leidsin ma selle üsna tavalise olevat, nojah, vanene vanaisa, aga minu vanemad leidsid selle väga kummalise ja naljaka olevat ning ütlesid, et pole siis ime, et seal nii palju inimesi ka autoõnnetustes surma saab. Nojah. Teine lugu aga minu vanaemast, kes on muide ka väga ülekaaluline ja üpris hädine, aga autoload temal on! Tema saab ka pead keerata aga tal on see teine probleem. Kui ta ükskord mu venna Fiat Unoga (kaheukseline eksole) arsti juurde pidi minema, pidi ta istuma tahaistmele. Kahjuks on aga vanaemal kilosid nii palju, et ei jäänud muud üle kui pidime esiistme välja konstrueerima. Siis ronis vanaema tagaistmele ja siis saime esiistme jälle tagasi sisse panna, ja väljatulekul kehtis sama asi. See oli küll naljakas lugu..................aga see on ka väga hea wake up call, nüüd ma hoidun ülekaaluliseks saamisest, sest mis siis kui ka minu vanaduspõlves autodest istmeid peab välja hakkama monteerima????!!!!!!! Kui õudne ja hirmus.


No comments:
Post a Comment