Ngiyakutsandza Nkomazi

Jutt jäi et tegemist on townshipiga kuhu meid elama saadetakse, ehk siis inetu ja rääbakas Nelspruit’i (Mpumalanga provintsi pealinn) eeslinn, kus elavad vaesed mustanahalised. Ma olin indu täis ja ootasin kodu kus puudub kraanivesi ja elekter. Mõndadel nõnda läkski, aga juhuste kokkusattumisel oli minu kodu umbes 6 korda ilusam kui minu kodu Kaplinnas. Ja seda kohta ei saaks ka townshipiks nimetada, nemad ütlevad rural area ehk siis eestikeeli maakoht. Küll oli kaunis maakoht. Jah, asfaltteed puudusid ja lehmad, kitsed ning kanad jooksid tänaval otsa, aga kes ütles et see ilus ei saa olla. Ümberringi olid kaunid rohelised mäed ja nende otsas ja küljes lõputud metsad. Inimesed olid mustad kui öö ja mina olin õnnelik. Minu pere oli tegelikult pärit Svaasimaalt, Svaasimaa oli meie kodule väga lähedal, riigipiir oli umbes seitsme minuti autosõidu kaugusel. Mul oli ülimalt tore isa Mandla (tõlkes power ehk siis jõud), natukene häbelik ema Busisiwe (tõlkes õnnistus), naiselik ja mustanahalisele naisele omaselt pealtnäha ükskõikne 16 aastane õde Calsile (tõlkes esimene, siinkohal peres esimene tüdruk), aga kui sa läbi koore murrad leiad seest kaunis sooja ja südamliku tüdruku. Ning lapsik ja alati õnnelik 15 aastane õde Phumlile (tõlkes puhkama, irw). Mul oli ka 18 aastane vend Muzi (tõlkes kodu), aga tema on Johannesburgis ülikoolis, seega meil tutvuda ei õnnestunud. Inimesed sealkandis on swazid ja koduseks keeleks on siswati. Sain ka mina natukene siswati keelt õppida, teate küll need põhilised asjad, tere, kuidas läheb, ma armastan sind, sitt jne. Maja ümber roomasid black ja green mambad (ühesõnaga suured mürgised maduussid) ning õde rääkis et kunagi koolist koju tulles oli tee peal isegi kobrat kohanud, no vaat kus lugu! Kui kõht tühjaks kiskus tõid tagaaiast puu otsast mangosid ja see ei ole kõik, meil olid papaiapuud, apelsinipuud, naartjiepuud (see on mandarini sarnane), banaanipuud ja avokaadopuud. Söögiks olid kanajalad (soovitan), lehmasoolikad (ei soovita) ja pap mis on mannapudru maitsetu versioon. Käisime ka koolis, minu kooli nimi oli Lugebhuta High ja minu külas ja koolis oli kokku kolm vahetusõpilast, mina, sakslane Leslie ja šveitslane Saskia. Nemad olid kahekesi 12b ja mina üksi 12c klassis, sest me tegime erinevaid aineid. Muide päris palju nägin ma seal külas ka indialasi, jah mitte hindusid vaid indialasi sest tegemist oli enamasti indialastega kes on moslemid. Oli ka õpetajaid Nigeeriast ja Ghanast. Muide, kas teadsite et Nigeeria rahvaarv on 154 000 000????? Kool algas 6:30 ja lõppes 16:00, see ei ole nali ja mõni päev ilmus selle aja jooksul kolm õpetajat tundi seega ülejäänud seitse tundi istusid niisama. Tunnid olid peaaegu samad, selle vahega et esimene keel on siswati (aga kõiki aineid õpitakse millegipärast ikka inglise keeles), teine keel inglise ja kolmas afrikaani. Ma ei oleks uskunud et lõuna-aafrika mustanahalised koolis afrikaani keelt õpivad aga näete, see tase oli mulle täpselt paras ja ma õppisin irooniliselt selle kahe nädalaga palju uut. Lisaks oli veel selline tund nagu agricultural sciences kus õppisime lehma sisikonda ja mis sööt ikkagi kariloomale kõige parem on, ühesõnaga nagu rusikas silmaauku nendele maameestele ja naistele seal. Õpilased olid väga uudishimulikud aga vahel ka veidi häbelikud sest nad omavahael suhtlevad ainult siswati keeles seega nad on natukene ebakindlad inglise keelt praktiseerima. 80%’il tüdrukutest on väga lühike poisipea sest nende juukseid on suhteliselt võimatu taltsutada ja sellises kuumuses, kes viitsbki? Nagu juba ennist nägite tähendavad siinsed nimed ALATI midagi, ma ei saa ainult pead anda kas see ka ALATI siswati keel on sest nagu ma teada sain siis swazid ja ma oletan et ka kõik ülejäänud hõimud saavad teistest lõuna-aafrika mustadest keeltest ka aru, kui telekast tuli midagi zulu, xhosa või ndebele keeles sai mu õde kõigest aru, sest need keeled on omavahel suguluses, aga tal polnud sotho, venda ja tsongaga ka probleeme, ma olen nii kade! Muide kui ma kunagi rääkisin et xhosa, zulu, siswati ja ndebele (võib-olla ka mõnes teises keeles) on klikid siis ma sain teada et tsonga keeles vilistatakse, nii naljakas! Minu küla nimi oli muide Schoemansdal ja järgmine küla oli Driekoppies, need on afrikaanikeelsed nimed ja see mulle teps mitte ei meeldi, maar wat kan ek doen? Ning peale selle et ma nii palju uut selle lühikese kahe nädala jooksul õppisin siis te ei arva iialgi ära kus ma käisin! MA KÄISIN SVAASIMAAL!!!! Svaasimaa on Aafrikas väiksuselt teine riik, Eestist umbes kolm korda väikesem kuningriik mis ümbritsetud LAV’i ja Mosambiigiga. Rahvaarv on veidi üle ühe miljoni. Svaasimaa on kõige aidsirohkem riik maailmas, täiskasvanutest on nakatunud 26% ja keskmine oodatav eluiga on 32 aastat. 61% surmadest on põhjusatud AIDSI poolt. Peale selle on veel 38,8% rasedatest naistest aidsihaiged. Pealinn ja siinkohal ka suurim linn on Mbabane kus elanikke 60 000! Ja kuningas on Mswati III, kellel on 22 naist ja ta on ainult oma varastes neljakümnendates! LAV’is on ka polügaamia legaalne ja meie presidendil Jacob Zumal on ainult kesised 5 naist ja 21 last, jääb Mswatile ikka kõvasti alla sest ainult jumal teab palju temal neid lapsi on.....õnneks oli mul pass kaasas seega isa küsis et kas sa tahad päriselt ka Svaasimaale minna või, ma pidin minestusse langema ja ütlesin et OH MUIDUGI, mind on alati sellised väikesed kuningriigid intrigeerinud, Svaasimaa! Lesotho! Bhutan! Mu õdede passid on aga aegunud ja isa ütles et no see põhimõtteliselt probleem ei ole, sest kui ühe kalju alt minna saab illegaalselt passita ka riiki siseneda, sealt käivad päris paljud ja seal on ka need tollimehed kohal, aga nad kedagi eriti ei keela seega kui keegi kunagi LAV’ist Svaasimaale või vastupidi end illegaalselt smuugeldada tahab siis võib vabalt minuga ühendust võtta, mul on käpp sees. Mul olid kõrged lootused ja ootused ja ma ei pidanud pettuma. Igal pool olid lõputud mäed ja metsad, metsad ja mäed, vahetevahel jõed mille juures sildid: ettevaatust, krokodillid! või ettevaatust, jõehobud! (teate et jõehobu on afrikaani keeles seekoei mis on tõlkes merelehm, jõehobu ja merelehm!) Taamal võisid silmata ilusaid rookatustega ja savist ehitatud onne ja tee ääres kõndisid inimesed kes kandsidki traditsioonilisi swazi ürpe ja naisetel olid tohutud koormad pea peal ning lapsed olid rätikutega selja peale kinnitatud. Kõik oli niivõrd ilus ja idülliline, ma ahhetasin kogu aja. Varsti jõudsime kusagile külasse ja igal pool olid naljakad kaunistused, küsisin et mis toimub ja ega polnudki muud kui see, et kuningas Mswati III oli isiklikult kohal et marulaõlu hooaeg avada, ma olin tema kuningliku residentsi aia taga, seega talle väga lähedal aga kahjuks silmata ei õnnestunud, ma ostsin endale isegi tema pildiga swazi naise ürbi.
Üks asi mis mind väga imestas oli see, et kui ma poes käisin oli umbes 50% poekülastajatest valged ja 10% asiaadid ning ülejäänud negriidid. Ma ei suutnud oma silmi uskuda ja küsin et miks kurat? Isa Mandla seletas et Svaasimaa oli kunagi Inglismaa koloonia ja nii nad siis siia saidki, aga kuidas a la vietnamlased Svaasimaale sattusid, ma tõesti ei tea. Muide mida LAVis ei näe aga seal nägi olid segarassidest paarid ehk siis valged ja mustad valged ja värvilised jne mul oli kohe hingel hea sellist asja nähes. Igatahes kõik värdjad rassistid kes euroopas ringi käivad ja kuulutavad et n*****d minge tagasi Ugandasse siis ütleksin ma selle peale et tooge enne Svaasimaalt oma kahvanäod tagasi ja siis vaatame kes Ugandasse läheb ja kes mitte. Iseneesest ahvatleb mind väga idee tulevikus Svaasimaa põldude vahel elamine, tõesti mõnus ja sealsed valged on muide võtnud vaevaks siswati keele ära õppida, küll on tore. Igatahes eesti naised ja mehed, vanad ja noored, võtke vaevaks ja koguge natukene kauem raha aga avastage kauneid kaugeid paiku, nagu Svaasimaa, see on vaieldamatult minu lemmik riik, kus siiani käinud olen. Ja teine koht kus ma käisin oli Kruger’i rahvuspark. See on LAVi suurim (sama suur kui Wales) ja tuntuim ja see oli ka mu kodule uskumatult lähedal ja ega siin pikalt pläkutada ei olegi, nii ongi et sõidad autoga ja ümberingi on kitsed(springbokid), paavianid, kilpkonnad, sebrad, jõehobud, ninasarvikud, elevandid, pühvlid, kaelkirjakid ja trummipõrin ISEGI LÕVI!!! Vot see on vedamine, lõvi ületas teed otse meie auto ees ja ma korrutasin umbes 15 minutit järjest iseenedale, it’s lion(see on lõvi), it’s a lion, leslie it’s a lion, saskia it’s a lion, it’s a lion. Siswati keeles libhubezi....jaaaa LIBHUBEZI. See oli niivõrd ilus, niivõrd ilus et ma isegi ei ürita seda sõnadesse panna. Ja üks veidi jube intsident oli ka, umbes 14 pealine elevandikari ületas meie ees teed ja pojad olid neil ka kaasas. Ja kui tee ületatud pööras suurim elevant ümber ja pani aga kihutama meie minibussi suunas, jessas, me karjusime täiest kõrist ja bussjuht pani sellise kiirusega gaasi et anna minna, ja siis vaatasime aknast välja ja see elevant jooksis meie auto kõrval ilge kiirusega, järgmised 5 minutit me ainult kiljusime ja karjusime seal autos sest me ei suutnud uskuda seda mis just juhtus. Eks elevant oli oma poegade pärast hirmul ja krugeri rahvuspargis on varem ka inimene tapetud nõnda et elevant ründas autot ja inimene seal sees saigi surma, seekord pääsesin eluga!