Ose gan Odabo

Mul on üks soovitus blogipidajatele: lugege postituste kommentaare ka mitu kuud hiljem, sest sinna võib lisanduda vajalikku informatsiooni, mis minu puhul ka juhtus. Mäletate minu ALLAHU AKBAR postitust kus rääkisin siinsetest moslemitest? Nüüd leidsin sealt alt ühe moslemi kommentaari, et mõningate asjadega olen ma mööda pannud. Nüüd ma siis tean ja väga hea et tean ja ma ei saa ju ometigi valeinformatsiooni levitada, seega panen selle kommentaari siia üles. Siiski hakkasin ma mõtlema et, oioioi, selle informatsiooni sain ju mina lõuna-aafriklastelt ja kuidas saab olla, et nad vahel oma religioonis nii palju vigu teevad? Näiteks on alltoodud kommentaaris öeldud, et moslemi laps on automaatselt moslem. Siin aga kui vanemad on eri religioonidest (nagu oli minu peres) otsustavad nad ise lapse oma ja kui nüüd islamile truuks jääda siis peaks terve minu pere moslemid olema!!! AGA NAD JU EI OLE!!!!!! Ma tahaksin seda neile väga öelda, aga teate mis, ma tunnen neid väga hästi! Nad tahaksid mulle vastu vaielda. Igatahes tänan seda tähelepanelikku lugejat, kes aitas mul need vead korrigeerida, seega siit see kommentaar tuleb:
Tere!
Juhuslikult juhtusin su blogile ja olles ka ise moslem ja elades Egiptuses, jäi silma nii mõnigi "eksimus", mis võib-olla tuleneb sealsete moslemite vääratest arusaamadest. Ma räägiksin siis nagu tegelikult islami kohaselt on. Moslemimehel on lubatud abielluda kristlase või juudiga, mosleminaisel on lubatud abielluda üksnes moslemimehega. Moslemi lapsed on automaatselt moslemid, ei ole valida, kas kristlased või moslemid. Sellepärast ei tohi ka mosleminaine abielluda kristlasest mehega, kuna religioon käib mehe järgi ja seega oleksid lapsed kristlased. Naise surnukeha pesevad naised ja mehe oma mehed või ka abikaasad võivad pesta oma abikaasa surnukeha siis kampriveega. Moslemiks hakkamine ongi väga lihtne, just usutunnistuse lausumisega, aga tõepoolest tuleb seda usku ka järgida. Palvetamine sõltub päikese liikumisest ja seega on igal maal erinev: koidikupalvus, keskpäevane, pärastlõunane, päikeseloojangu palvus ja pimeduse saabumisel palvus. Pesemine ei ole nii raske ja keeruline nagu kirjeldad, kolm korda käed, suu loputada, ninasöörmed loputada, kolm korda pesta nägu, kergelt märgade kätega üle juuste ja kõrvade ja pesta jalad. Enne igat palvust seda tegema ei pea, ainult siis kui pesemine on muutunud kehtetuks. Näiteks gaasi laskmisega, aga mitte sellisel juhul, kui gaas tuleb suust. Meeste puudutamine ei ole naise poolt keelatud ega vastupidi. Ka musi andmine mitte, ainult ei tohi olla seksuaalse alatooniga. See siis ei riku puhastumist. Mustadest asjadest ei tohi puutuda seda, mis on kokku puutunud uriiniga või väljaheitega või verega. Nt pori ei riku puhastust jne. Naistel on soovituslik palvetada kodus, meestel moshees. Ja mehed ei ole kuidagi naistest kõrgemad, käed pannakse mõlema puhul õlgade kõrgusele. Mehed palvetavad üksnes naistest eespol sel põhjusel, et kui naine mehe ees põlvili kummardab, et tagumik jääb mehe näo ette, siis see võib mõtted mujale viia. Moslem, kelle naine on kristlane, peab samuti käima võimalusel palverännakul Mekas ja talle kehtivad kõik muudki reeglid. Burqa on tegelikult nagu kott, mis saab alguse peast. Abääjä on see traditsiooniline riietus, mille juurde pannakse rätik ja mõned seovad näo ette ka nikaabi, mis on siis nagu näorätt.
Sellised mõtted lihtsalt täpsustuseks nagu islam sätestb. Eks inimesed teevad igasuguseid asju.
... tahtsin veel lisada ka selle pesemise kohta, et pärast nina loputamist pestakse käed ka randmeteni ja pesemise muudavad kehtetuks veel suguline läbikäimine, magama jäämine ja tualeti külastamine.
No vot nii on siis hoopiski lood. Aga travel channel’i tiim leppis vist kokku et kiusame natukene Hannat. Nimelt kui ma eile õhtul telekat vaatama jäin tuli kõigepealt saade Kaplinnast, kus näidati kõiki minule tuttavaid ja kalleid kohti. Tuju oli nukker küll ja poetasin isegi paar pisarat. Aga et sellest veel vähe oleks tuli järgmiseks saade Flavours of South Africa (Lõuna-Aafrika maitsed) kus tutuvustati mind LAVi köögile ja just nendele söökidele mida mina tihti mekkisin. Siis oli mind juba viimase piirini viidud aga kui nägin saatekavast, et järmine saade on top travel mis on Lõuna-Aafrika reisisaade ja mida ma Kimoniga tihti koos vaatasin otsustasin ma, et sellele piinale peab lõpp tulema ja panin teleka kinni. Kas te isegi kujutate ette kui väga ma tahan tagasi minna? Siiski, et ennast vahetevahel natukene Aafrika meeleollu viia avastasin ma selleks hea viisi. Nimelt olen ma iTunes’i kasutanud juba aastaid aga alles eelmine nädal otsustasin ma uurida mis siis juhtub kui ma sellele Radio nupule vajutan ja mis see juhtus, ime juhtus. Ma avastasin sealt nii palju huvitavaid raadiojaamu aga muidugi liikus minu näpp esimesena sõnale International ja siis otsisid minu silmad helikiirusel sõna Africa. Seda ma ka leidsin, mitte küll liiga palju, aga leidsin. Esimene raadio oligi kohe African Internet Radio ja tihti kui igatsus peale kipub lükkan peale selle või Mtaa FM’i jne. Ühesõnaga minge avastage iTunesi ja saage läbi youtube’i ka tuttavaks Nigeeria muusikaga, seal leidub tõelisi pärle.

Nüüd igatahes ütlen ma teile headaega, sest minu blogipäevad on loetud. Ma tahan lihtsalt öelda, et ärge kartke Aafrikat, minge ja avastage ja seigelge ja armuge. Mina tahan sinna tagasi minna. Võib-olla ülikooli ja õpin tsonga filoloogiks???? Võib-olla leian lihtsalt rikka Somaalia piraadi kes mind kosida tahab või äkki kui minu karjäär (milline, seda ma ei tea) läbikukkunuks osutub lähen hoopis mõnda Angola townshippi elama??? Aitäh ja nägemiseni!

(minu e-mail on normtydo@tdl.ee kui kellelgi probleeme peaks tekkima)

Mu blogi on läbi. Need sõnad on rasked üle huulte või siinkohal sõrmede tulema, aga ärge kartke sõbrad, ma ei ole veel selleks piisavalt julge! Nagu arvata oli ei tule mul hetkel ette juhtumisi Lõuna-Aafrikas just väga palju, sest oh üllatust, ma asun Eesti Vabariigis. Ja üldse hakkan ma üle minema üldisele Aafrika teemale, mis on iseenesest ka tore, aga siiski mitte põhjus miks ma blogi lõin ja miks seda üldse lugema tullakse seega ma tean et ma olen seda juba mitmeid kordi kuulutanud. Nüüd kuulutan viimast korda. Lõpp on nüüd väga väga väga lähedal! (blogi lõpp, kes aru ei saanud).
Kuigi enne minekut lugesin ma sealsetele sõpradele pidevalt moraali: kui midagi huvitavat juhtub või kusagil mingi draama on, palun teavita mind esimesena! Muidugi ei lootnud, et mind esimesena teavitatakse, aga nüüd on nii, et neil kipub ununema üldse minu teavitamine! Mina olen ka üha vähem ja vähem mxitis ja sõpradega kontaktis (leidsin, et vahepeal läksin üle piiri ja tõmbasin veidi tagasi ja siis harva kui ma nende ette ilmun on neil meelest läinud kes vahepeal rasestunud on, kes kellega paar on ja kes kellega kakles. Jah, mu klassiõed kaklesid eelmine nädal koolis ja üks tahtis teist üle rõdu ääre alla lükata, aga ei läinud õnneks – sellistel hetkedel mõtlen ma, deeeem pean ma siin olema!!! Kes Descartes’i Lütseumis klassiõde teiselt korruselt alla tahab loopida? Mitte keegi, isegi asja ilu pärast mitte.....) Aga üht asja tulid mulle kõik korraga kuulutama: HANNA HANNA, MEIE KOOLIS ON UUS VAHETUSÕPILANE! Tuletaksin meelde fakti et ma käisin madala tasemega koolis ja püsiv vahetusõpilane on seal harv nähtus, räägi siis veel sellest, et kaks aastat järjest on vahetusõpilane. Ma olin muidugi äksi täis, mida??? Minul mantlipärija???? Tegemist on mingi saksa poisiga kes pidi olema veel vaiksem kui mina alguses, no võimatu, aga lollim ka kui mina! Mu sõbranjed rääkisid et käsevad tal kõiksugu afrikaanikeelseid asju öelda nagu KAKALAAS (prussakas) ja too kohe ütlevatki kõike järele. Mina nii loll ei olnud, sest mine sa tea mida nad ütlevad ja pärast on silmad häbi täis ja kõikide naerualune! Ma olen nüüd paar nädalat hiljem uurinud et kas ta on ka ennast avanud ja mis toimub aga mu õde vastas mulle nii: TA ON LOLL, TA ON SAMASUGUNE LOLL NAGU KÕIK TEISED SIIN KOOLIS, TEDA ISEGI EI TUTVUSTATUD KOOLILE JA MA EI NÄE TEDA MITTE KUNAGI, TA ON LOLL. Nonoh, ei tea kas õel oli halb tuju või miks vaene Philip (vahetusõpilane) niiviisi virtuaalselt seljataga nahutada sai. Samas kuulsin et ta elab ühe õpetaja juures, seega on minu imestus sedavõrra suurem, miks teda koolile ei tutvustatud? Esimesel päeval lükati mind tuhande ulguva suu ja uudishimust põleva silmapaari ette ja anti mikrofon kätte: TUTVUSTA ENNAST. Mul pidi hirmust kusi püksi tulema aga Philip pääses sest tuleproovist. Seda, kas see oli hea või halb näitab tulevik ja läbi oma mitte nii informatiivsete sõprade üritan end Philipi eluga kursis hoida. Aga aitab sest filosofeerimisest ja mingem nüüd kurbade faktide juurde. Need ei puuduta küll otseselt Lõuna-Aafrika Vabariiki aga hoopiski Keeniat mis on ka üks väga ingtrigeeriv kohake. Peeter Vihma raamatust “Kättpidi Keenias” (kus ta räägib oma neljast kuust Keenias, läbikukkunud vabatahtlikuna) lugesin sellist huvitavat asja, et Keenia ministrite palk on maailmas kolmandal kohal ja Keenia president Kibaki teenib rohkem kui Obama!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ENNEKUULMATU!!!!!!!!!!!! MILLINE ÜLEKOHUS JA EBAVÕRDSUS!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Siinkohal räägin muidugi president Obamast mitte tema Keenia metsades pesitsevast narkolembesest vennast George’ist. Ja siis ta kirjutas veel et miraa või khat on katapõõsa, chata edulis’e lehed ja varred, mis närides annavad amfetamiinitaolise kaifi. Ida-Aafrikas ja Pärsias on see levinud komme, Jeemenis närivad miraad 80% meestest ja 45% naistest. Keenias võib kohvikute ustel tihti näha silti “no miraa chewing”. See on siis vastus minu ja teiste uudishimulike küsimusele mis see khat ikkagi endast kujutab, sest vast mäletate, et kirjutasin kunagi sellest kui LAVis populaarsust koguvast narkootikumist.
Aga Aafrika teemadel edasi minnes......minu swazi õde Phumlile oli üks päev väga armunud ja küsisin et noh mida Senzo (tema poiss-sõber) erilist korda saatis et sina nii armunud oled. Tema aga teatas et Senzo (eks ole ju kaunis ja sensuaalne nimi ühele poisslapsele) on ammugi ajalugu ja temal on uus boyfriend Junior. Olgu, mõtlesin. Junior siis Junior ja rohkem ma edasi ei uurinud, aga nüüd on asjad jõudnud nii kaugele, et viimased nädal aega olen ma õhtuti Junioriga mitmetunniseid konversatsioone maha pidanud. Kuna Senzo oli läbi ja lõhki svaasimaalane nagu Phumlile isegi, oletasin et Junior on vähemasti swazi, aga tuli välja, et ta on pool tswana, pool shona!!!!!!! Teie jaoks on need tswanad ja shonad hiina keel, aga lühidalt: tswana on üks nendest lavi nö “hõimudest”, kes pärinevad Botswanast. Ja shona oli ka minu jaoks hiina keel, enne kui Junior mind valgustas. Shona on hõim Zimbabwest. Seal jagunevadki nad umbes kaheks, shonad ja ndebeled ja ndebeled on ka edasi rännanud LAVi ja seal moodustavad nad ka omaette hõimu, aga mitte shonad, mitte shonad! Seega on tegemist pool botswanalase pool zimbabwelasega, kes kasvas üles Botswanas ja LAVi tuli alles eelmise aasta novembris. Ja seal kus ta elab räägitakse ju ainult siswati keelt ja tema oskab ju ainult shona ja tswana keelt (muidug ka inglise) ja kuulake kõik. Selle mõne kuuga mis ta LAVis on olnud on ta juba nii palju keelt õppinud et saab suheldud siswati keeles. Ohhh, küll ma imetlen seda Juniorit! Rääkis ta mulle muudki huvitavat. Näiteks seda, et ta ei usu piiblisse! Ma olin väga erutunud ja mõtlesin, et leidsin järjekordse hingesugulase, aga siis sain aru, et ma sain valesti aru. Ta usub jumalasse ja ei usu piiblisse. Ma küsisin, et kuidas sa seda religiooni nimetad? Ta ei saanud mu küsimusest aru, ma siis seletasin et KELLEKS SA ENNAST KUTSUD, KRISTLASEKS VÕI KELLEKS? Siis ütles ta et ta ei ole kristlane, vaid keegi kes on uhke oma kultuuri ja ma ei tea mille üle...seega kutsuge teda kuidas tahate. Siiski edasises konversatsioonis rääkis ta mulle midagi esivanematest seega ma arvangi, et mingit esivanemate usku ta on, aga ärge minult rohkem küsige, sest Aafrika religioonid ei ole just minu tugevaim külg. Siis aga teatas ta mulle uhkelt, et tema lemmik president on Zimbabwe president Robert Mugabe. Ma arvasin, et see on nali ja küsisin oma naiivsuses üle, et sa teed ikka nalja eksole? Mul pole varem zimbabwelastega otsest kokkupuudet olnud, aga lavilased ja muud inimesed absoluutselt vihkavad Mugabet ja ma olen ka oma blogis kirjutanud miks ja ma ei viitsi uuesti hakata kirjtuama aga olgu, ta on türann! Ta on seal juba väga pikka aega hirmuvalitsust pidanud ja suures osas on tänu temale riik nii halvas seisus ja paranemist pole näha ei idas ega läänes. Muidugi on seda rääkinud mulle lõuna-aafriklased, kes räägivad sama ka oma presidendi Zuma kohta ja ma tean, et Mugabe pole kindlasti üdini paha ja ma tunnen end halvasti, et ma teda nõnna arvustan, ise sügavuti süüvimata. Seega, et end parandada küsisin ma, et miks sa siis teda armastad, mida head on ta korda saatnud? Salajased lootused minus kasvasid, mõtlesin, et lõpuks saan ka teada Mugabe heateod, aga minu pettumus oli suur kui Junior vastas: lihtsalt, ta on nõus oma riigi eest surema jne. Ma võin ka praegu öelda, et ma olen nõus oma riigi eest surema, aga nii kaua kuni ma seda teinud ei ole ei saa ka minu sõnu puhta kullana võtta, seega Robert, minu pool oled sa siiski veel mustas nimekirjas, aga ma vähemalt üritasin.
Ja viimaseks arutleksin teemal mustanahalised Euroopas. Ära leierdatud teema, aga kuna oli kergejõustiku EM, ei saa sest ka kuidagi mööda vaadata. Minu õnn oli suur, kui nägin kui palju mustanahalisi seal osa võtab, tegemist ju ikkagi EUROOPA meistrivõistlustega. Norrat esindav gambialane ja Venemaad esinedav poolnigeeralne on kohati lausa koomilised nähtused. Ma mõtlen, et on tore et nad seal on, samas mõtlen ka et ei tea kas nad oleksid õnnelikumad kui saaksid oma nö päriskodumaad esindada? Võib-olla oleksidki. Ja siis mõtlesin ma selle peale kui kergelt kasutavad eestlased sõna, minu jaoks väga inetu sõna ja ma isegi ei kavatse seda väja kirjutada aga kutsugem seda nagu ikka N sõnaks ehk siis n***e*. Irw, ma loodan et saite aru aga see oli ilusaim viis selle inetu sõna kirjapanemiseks. Eestlased kasutavad seda tihti ja poevad siis vabanduse taha: aga MEIL EESTIS võib seda kasutada ja SIIN EESTIS ei tähenda see midagi halba, aga tahate ma üllatan teid, meie ei ela kusagil isoleeritud Eesti saarel Vaikses ookeanis vaid Euroopa Liidus. Ühesõnaga vahepeal, peale n sõna leiutamist on toimunud globaliseerumine ja muud moodsad asjad ning üks endast lugupidav inimene ei võtagi sellist sõna üldse suhu, sest mustanahaline võib ka Nuustakul järjekorras sinu taga seista ja kuulata ja kuigi ka minu arvates lähevad need mustanahalistele suunatud rassismi peensused vahel liiga kaugele siis olen end harjutanud nii palju et ka enam sõna must ei kasuta, sest ajaloo õpetaja rääkis, et see tähendab eesti keeles ju ka räpast ning siis viitad sa omamoodi nagu räpasele inimesele, mida nad ju ei ole. Ja jalka MM’il kuulsin terava keelega eestlaste suust tihti: NO ON IKKA PRANTSUSMAAL TIIM KÜLL, EI TEA KAS SEAL ÜHTEGI PRANTSLAST ÜLDSE ON VÄ, RIBERY ONGI ÄKKI AINUKE VÄ???? Siis mina mõtlen nii, võtame sellise mehe nagu Éric Abidal, kes sündis Prantsusmaal aga on Martinique’i päritoluga (mis on saar Kariibi meres mis kuulub Prantsusmaale). No sa sünnid Prantsusmaal, elad Prantsusmaal, hakkad Prantsusmaal jalkat armastama jne siis mida oled sa sunnitud tegema? Nähtavasti on ta ju täisväärtuslik prantslane ja kas siis terava keelega eestlased arvavad et Éric peaks tagasi Martinique’ile põrutama, lihtsalt kuna ta pärineb sealt ja ta nahavärv on tume??? Või siis näiteks Patrice Evra kes küll sündis Senegalis aga juba ühe aastasena tuli Prantsusmaale elama, kui palju ta oma esimesest eluaastast ikka mäletab? Suurt midagi, minu arvates teeb see temast ka prantslase. Ja taaskord kui mu vanaisa Prantsusmaa tiimi ja sealsete “haha prantslaste” üle nalja viskas küsisin ma kas siis Saksamaa tiim parem on? Kas Mesut ja Miroslav kõlavad nagu täisväärtuslikud saksa nimed? Nemad ju ka pärinevad Türgist ja Poolast jne aga vanaisa vastas seepeale KLOSE ON SAKSAMAAL KASVANUD. No ei tea kas Evra tuli siis eelmine aasta Prantsusmaale või?

Nüüd olen ma end taaskord üles kütnud sellise vastuolulise teemaga nagu seda on rassism ja et end maha rahustada kuulan sellist imekaunist lugu nagu heartbeat mida esitab Nigeeria lauljanna Nneka...wow....kuulake ja tõmmake kõik, väga hea laul.............

See on nüüd ametlikult kätte jõudnud, minu Aafrikaigatsus. Päevad läbi ei tee ma muud kui mõtlen selle peale, räägin sealsete sõpradega, vaatan pilte, kurvastan, igatsen.....ma isegi ei oska öelda millest see tingitud on ja kust järsku välja ilmus. Esimesed kuu aega oli päris tore siin Eestis olla. Võib-olla see kuumus??? Ma kuulsin, et see pidavat Aafrikast tulema. Mõtlen salamisi et äkki Aafrika igatses mind ka ja otsustas mulle siia Ida-Euroopasse järgi tulla? Sellest hoolimata ei ole see kuumalaine mulle üldsegi mitte meelepärane, teised võivad ju arvata et SA PEAKSID JU HARJUNUD OLEMA siis ega ikka ei ole küll. Samamoodi nagu ma külmetasin Aafrikas, ma kuumetan Euroopas. Aga teate mida ma kõige rohkem igatsen ja ma ei häbene seda isegi välja öelda: ilusaid mustanahalisi poisse. Tee mis sa tahad, siin tartu linnas on ikka prioriteedid nii paigast. Vahel näen niiii ilusaid tüdrukuid nii jubedate poistega, või siis vastupidi. Ongi mõni normaalsem poiss ja siis tema gf on mõni wannabe fashionista. Mina tahan näha mustanahalisi mehi!!! Ma olen neid siin tartus peale tagasitulekut ikka märganud ka, üks päev kõndisin ülikoolist mööda ja mida ma näen. Justkui taevaväravad oleksid avanenud: välja lendas suur hulk mustanahalisi ja moslemeid ja mustanahalisi moslemeid. Iga päev võiks tartu ülikoolis selliseid üritusi korraldada, oleks meie linnapilt ka natukene intrigeerivam. Ühesõnaga eesti poisid no offence see on minu maitse, nii on ja nii jääb. Black boys FOREVER.

Eile rääkisin ma oma vanematele huvitavaid seiku Aafrikast, nagu ikka vahel ette tuleb ja tolle seiga peale naersid nad eriti ja siis ma mõtlesin, et ma polegi VIST seda oma blogisse kirjutanud (rõhutan sõna vist, sest mul on reaalselt kõik ununenud mida ma siia kirjutanud olen ja mida ei ole, seega ärge nutke kui ma end vahel kordan). Igatahes märksõnaks on AUTOSÕIT. Minu vanaisa on nimelt üks üpris hädine mees, tal on olnud elus väga palju operatsioone (pean lisama et ta on ka väga ülekaaluline). Ja kõikide nende tõbede ja operatsioonide tagajärjel ei saa ta oma pead keerata. Kui ta tahab vaadata vasakule peab ta terve kehaga ka vasakule keerama, sama on parema poolega jne. Olgu nüüd vast saite ettekujutuse ja kui te hakkate mõtlema et kuidas siis selline inimene autoga sõita saab? Ristmikel peab ju paremale ja vasakule vaatama ja ta on väga paks ja terve kehaga ka seal roolis visklema ei hakka. Nii siis ongi, et vanaisa ei saa kunagi üksinda autoga sõita. Tavaliselt läksime mina ja mõni minu õdedest kaasa et siis mina vaatan nt vasakule ja Kimon paremale ja siis hüüame vanaisale (tal kuulmine ka natukene halb) PAREMALT EI TULE, VASAKULT EI TULE. Ja siis vanaisa lükkab gaasi põhja ja aga keerab. Selline koostöö valitseb Aafrika autoroolides. Aasta alguses ei saanud ma tihti aru, et miks meid manguti, PLIIS KES LÄHEB VANAISAGA KAASA, alati küsisin et miks ta üksi käidud ei saa? Siis tuletasid õed jälle meelde, et on vaja kaardilugejat. Ise leidsin ma selle üsna tavalise olevat, nojah, vanene vanaisa, aga minu vanemad leidsid selle väga kummalise ja naljaka olevat ning ütlesid, et pole siis ime, et seal nii palju inimesi ka autoõnnetustes surma saab. Nojah. Teine lugu aga minu vanaemast, kes on muide ka väga ülekaaluline ja üpris hädine, aga autoload temal on! Tema saab ka pead keerata aga tal on see teine probleem. Kui ta ükskord mu venna Fiat Unoga (kaheukseline eksole) arsti juurde pidi minema, pidi ta istuma tahaistmele. Kahjuks on aga vanaemal kilosid nii palju, et ei jäänud muud üle kui pidime esiistme välja konstrueerima. Siis ronis vanaema tagaistmele ja siis saime esiistme jälle tagasi sisse panna, ja väljatulekul kehtis sama asi. See oli küll naljakas lugu..................aga see on ka väga hea wake up call, nüüd ma hoidun ülekaaluliseks saamisest, sest mis siis kui ka minu vanaduspõlves autodest istmeid peab välja hakkama monteerima????!!!!!!! Kui õudne ja hirmus.

http://fotoalbum.ee/photos/hannah/sets/1019637

nagu ma kunagi lubasin, üritan pildid internetti üles panna, sest nagu teada, ei olnud mul erilist võimalust neid blogisse panna, seega, hetkel olen lisanud vähe, aga hakkan koguaeg aga juurde panema. Palun olge kannatlikud, aga teeme siis otsa lahti... (ps. mul on selline väikene küsimus, et kas ma mõndadele piltidele pealkirjad ka peaks kirjutama, a la see on minu tuba, see on minu ema jne??? on huvi???) ahjaaa, osad pildid mis blogis on olen pannud sinna ja osasid ei ole ka. ühesõnaga kui kõiki tahate näha peate blogis ringi vaatama

Mul kipub ununema, et ma blogipidaja olen. Ma tunnen, et minu sisemine aafriklane üldse siin Eestis väga palju välja ei kipu tulema. Enda arvates olen ma ikka üsna sarnane sellele Hannale kes täpselt aasta tagasi Eestist lahkus, aga olen kindel et Aafrikasse naastes tuleks jälle ka Aafrika Hanna tagasi. Mõningaid probleeme mul siiski tuleb ette, nagu näiteks see, et varem olin ma, nagu eestlased ikka, väga täpne. Just aja suhtes. Ja mitte lihtsalt täpne, ma olin lausa maniakaalne. Kui kohtumine pidi olema kell neli olin mina vähemalt viisteist minutit enne nelja kohal, ise muidugi enda peale kurjustades, aga siiski. Ja siis küsiti minult Aafrikas olles tihti (eurooplased küsisid) kas mulle on see kurikuulus Aafrika aeg ka külge hakanud, teate küll neid jutte sellest, kuidas nad VÄHEMALT tund aega hiljaks jäävad jne. Seda ma seal olles ei märganud, ausõna. Aga nüüd olen Eestis tagasi ja olen märganud, et viimasel ajal pean ma pidevalt igale poole peaaegu hiljaks jääma, ajast on mul üpris kama, jõuan 10 minutit hiljem siis jõuan, ilge probleeeeem????? Mina arvan, et asi ei olegi nii palju selles, et Aafriklased aja suhtes niivõrd ükskõiksed oleksid, aga pigem selles, et nad elusse muretult suhtuvad. On ju maailmas tähtsamaidki asju, nagu nälgivad lapsed Sudaanis, kui lõunale 10 minutit varem või hiljem jõudmine. Olen ma ka ise alati üsna muretu olnud, aga nüüd muretum kui kunagi varem ja see on maailma parim tunne. Ma ei suuda uskuda, kui ärritatud saab minu vanaema sellisest väikesest asjast, kui mu väikene vend hommikusööki ei taha süüa. Kui ei taha ärgu söögu, mõtlen mina, aga ei PEAB SÖÖMA, terve maailm ju sööb hommikusööki!!! Kuidas on võimalik et sina ei taha süüa hommikusööki????? Mis küll saab kui sa nüüd hommikusööki ei söö??? Apppppiiiiiiii....siia ütleksin ma sellise mõttetera, mis mu emale hirmsasti meeldib: take it easy, pöialliisi.

Aga teate mida, kui nüüd siiski tõsiste teemade juurde tulla siis on mul teile kurb uudis. Minu koolist kaotatakse ära afrikaanikeelsed klassid, nagu väga paljutestki teistest koolidest. Inimesed on koduseks keeleks pigem inglise keele võtnud, sest see on ju märksa kasulikum ja värviliste ühiskonnas on see pigem klassi värk: räägid inglise keelt, oled veidi lugupeetum ja “valgem” ja kindlasti ka viisakam, ilusam ja targem. Räägid afrikaani keelt oled pigem vaene harimatu inimene....selline oli suhtumine minu kodukandis, küll mitte kõikides peredes, aga minu peres oli selline mentaliteet täiesti olemas. Inimesed ei saa aga aru, et afrikaani keel on haruldane keel ja seda võiks ju säilitada, kas siis Lõuna-Aafrika Vabariik ei taha selleks midagi ette võtta? Eestis oleks küll midagi tehtud aga seal pole vist veel probleemist aru saadud. Ma räägin siin nende kaitseks kelle kodune keel siiski veel on afrikaani keel ja kellel nüüd emakeeles õppimise võimalus täielikult ära võetakse. Need vähesedki sunnitakse üle minema inglise keelele, mida nad ju tegelikult oskavad niikuinii.
Ja kas teadsite, et aparteidi valitsus pesi omal ajal värviliste ajud nii ära, et nad siiamaani valgete poolt hääletavad. Kõik Lõuna-Aafrika provintsid, va Western Cape kus elasin mina (kus asub Cape Town ja kus on enamus riigi valgeid ja värvilisi), alluvad ANC’ile ehk siis African National Congressile mis on rahva seas kõige populaarsem partei (mustanahaliste partei) aga ainult meie Western Cape’is valitseb DA ehk sisi Democratic Alliance mis on valgete poolt juhitud. Mu ajaloo õpetaja kes on ju tavaline värviline rääkis et see on täielik nonsens, kuidas saab hääletada inimeste poolt kes sinu vanemaid ja sind alla surusid, piinasid ja võibolla isegi tapsid? Väga vähe on siiski neid värvilisi kes ANC poolt hääletavad, sellest on kahju. Ja see läheb ju peredes edasi, ma saan aru et need aparteidi ajal ajupestud värvilised võib-olla ikka selle poolt hääletavad aga nende minuvanused järeltulijad on ka ütlend, et mina hääletan kah DA poolt, kui ma küsin miks siis vastuseks on LIHTSALT, mustanahlihsed tahavad ju riiki üle võtta ja seda küll ei saa lubada! Ma küsisin et kas sa ei leia et nad on ammu üle võtnud ja nii peakski olema kuna nad moodustavad 80% elanikkonnnast ja oleks vähe veider kui värvilised või valged kõike juhiks aga nad leiavad et neist kui värvilistest ei hooli keegi (peale armaste valgete). Nojah. Tegelikult ei teagi minuvanused poliitikast mitte kui midagi, samamoodi nagu nende vanemad, ainus asi mis nemad teavad on: JACOB ZUMA ON LOLL JA PAHA (tegemist siis presidendiga, kes on mustanahaline) kui ma küsin miks siis öeldakse taaskord: lihtsalt, ema ütles et on.
Aga kõige üllatavam minu jaoks oli see, kui ajalooõpetaja rääkis, et kui 94’dal aastal hääletati aparteidi lõpu poolt sisi 90% värvilistest tahtis et aparteid kestma jääks ja paljud tänapäevani ütlevad ja meenutavad hea sõnaga, OH HEA VANA APARTEIDI AEG (siis kui nad valgetest lahutatud olid ja kui neid diskrimineeriti, milline lilleline aeg tõesti...)

Minu vanavanemad on sellised ehtsad näited aparteidipooldajatest. Vanaema on minu arvates rumal inimene, ta ei tea mitte millestki halligi, tal on üpris suva mis siin maailmas toimub, nii kaua kuni temal televiisor töötab (et vapraid ja ilusaid vaadata) ja päts köögis (et maapähklivõi saia süüa). Vanaisa aga leiab et mustanahalised on halvad, õudsed, lollid, koledad ja jubedad (pean siinkohal mainima et tal on rohelised silmad, seega peab ta ennast üpriski valgeks). Ja kui ma olen temaga pidanud debatte teemal allasurutud mustanahalised siis tema leiab et nii ongi õige ja vaatab mind kaastundliku näoga: milline rumal noor valge tüdruk kellele need lollid mustanahalised nii korda lähevad. Kui ta vaid teaks kui koledad ja lollid nad on! Mina jällegi omaltpoolt mõtlen milline rumal vana värviline mes kellele need valgenahalised ajupesu on teinud.

Nüüd kui ma koju tagasi tulin olen end rohkem kurssi viinud asjadega mis mind Aafrikas huvitama hakkasid, aga millele nii head ligipääsu ei olnud. Näiteks olen lugenud palju islami kohta ja üks raamat mis seda käsitles oli Kätlin Hommik-Mrabte “Minu Maroko”. Ma sain sealt palju teada, näiteks seda et kui inimene hakkab moslemiks ei peagi ta endale moslemi eesnime võtma. Ma ei teagi kas lõuna-aafriklased sellest teadlikud on, sest nemad muudavad alati nime ära. Kui ma neile seda aga ütlema läheks, siis nad ütleksid muidugi et MIDA TEIE EESTLASED ISLAMIST TEATE, seega ma hoian selle vajaliku informatsiooni enda teada. Igatahes räägib raamatus Eesti neiu, kes muide moslemiks hakkas ja üldse mitte mehe pärast, oma elust Marokos. See meenutas mulle üsna tihti minu elu Mitchell’s Plainis ja kindlasti võiksite seda raamatut lugeda. Veel tahaksin teid üles kutsuda lugema Lii Undi raamatuid “Parim näitleja linnas” ja “Illusioonimeistrid”. Ta räägib seal oma elust Indias ja lõppsõnaks ütleksin, et kallid Eesti noored, PLIIS PLIIS minge vahetusõpilaseks Indiasse ja mujale lahedatesse riikidesse, olen tagantjärele ka mõtlend, et India või Ghana või Ecuador oleksid ka ju niiii lahedad olnud, aga mis siin tagantjärele mõelda, elu on veel pikk ees ja küll minagi ühel ilusal päeval Varanasis, Maja parimas toas elan ja Gangese jões pesemas käin..........ahjaa lugege ikka Justin Petrone “Minu Eestit” ka, et te ära ei unustaks millisel veidral maal me tegelikult elame.

Kui nüüd aus olla siis ma hakkasin oma blogi esimesi postitusi lugema ja ma olen ikka päris palju paska pannud......palun selle eest andeks ja kõik kes mind hukka mõistavad, siis teadke et ma olen oma veast teadlik ja ma häbenen. Veel jäi silma mulle see, et mu stiil on blogi jooksul üpris palju muutunud. Alguses kirjutasin nagu kuuenda klassi inimene, ei tea kas minust sai vahepeal naine??????? Samas leidsin ka, et oleks mõttetu hakata neid vanu postitusi redigeerima ja kustutama ja mida kõike veel, sest on vaid mõned pisiasjad millega ma mööda olen pannud, seega jäägu see nii.
Muidu tänase postituse pealkiri võiks olla mina kui värviline (muide mustanahalised on ameerikas ka värvilised). Ühesõnaga kui ma mxitis mõne uue kontakti saan, keda ma isiklikult ei tunne, on alati suur asi neile oma identiteeti tõestada. Muidu esimene asi mida ma nendega rääkides kuulatama lähen ei ole see, et ma olen valge. Nad küsivad mu nime, kui ma ütlen Hanna siis nad ütlevad ok aga mis su pärisnimi on. Kui ma ütlen Hanna ütlevad nad et ok lõpeta naljad, mul ei ole tuju. Sellepeale vastan ma: Hanna. Ja kui nad küsivad kust ma pärit olen ja kui ma ütlen Eestist küsivad nad kas see on Saksamaal. Või kas see on üldsegi Aafrikast väljaspool???? Võta siis näpust eksole...varsti aga hakkab neile kohale jõudma et kuidagi ma siiski erinen ja siis küsivad nad: oled sa valge? Ja kui ma sellepeale jah vastan saan ma suure sõimu osaliseks: HAIGE INIMENE, MIDA SA VALETAD, MA SAAN VÄGA HÄSTI ARU ET SA VÄRVILINE OLED, VAATA KUIDAS SA RÄÄGID JA ISE ÜTLESID ET ELAD MITCHELL'S PLAINIS MIS SA TÕESTI ARVAD ET VALGED ELAVAD SEAL VÕI??? Siis ma olen üritanud seletada et ma olen vahetusõpilane ja saatus on mind toonud siia Mitchell's Plaini, ma ei saa sinna midagi parata aga siis ikka räusatakse et JAAAJAHHH MINE RAISKA KELLEGI TEISE AEGA OMA VALEDEGA jne. Arvatakse siis et ma värviline olen sellepärast, et minu kõnepruuk on täpselt nagu värvilisel ja mis ma sinna parata saangi. Pluss see et ma elan täielikus värvilistemaailmas. Aga veelgi veidram on see, kui mind mustanahaliseks peetakse. Kui mind tervitatakse Molo või Sawubona (mis on xhosa ja zulu keeles tere) ja kui ma vastu tervitan ning küsin unjani (kuidas läheb) ja vastan ka veel et ndiphilile või ngikhona (hästi) ja oskan vasatata ka küsimusele wenzatoni (mis teed) siis öeldakse alati et ära tule siin valetama et sa oled valge, sa oskad ju zulu/xhosa/siswati keelt või mida iganes siis. Ma ütlen et ei oska, need ongi umbes ainsad asjad mida ma nondes keeltes öelda oskan aga siis saadetakse mind metsa kännu otsa, sest mittezulud ja muud olendid selliseid asju nüüd küll öelda ei oska ja ma olen kohe 100% mustanahaline. Osad räägivad minuga edasi, samal ajal mind siiski salajaselt testides, et mis ma siis lõpuks ikkagi olen, aga mis ma ikka seletan. Ma olen ise ka väga umbusklik ja kui nüüd kõrvaltvaatajana seda asja uurida siis minagi ei usuks iseennast!
Kui ma käisin perega õe sünnipäeva puhuks club mykonoses (mis oli kreeka stiilis hotell linnast väljas mere ääres ja kus ma tundsin end nagu kurbus kummaline tunne peategelase Cécile'ina, aga puudu oli vaid kaunis mees purjekaga merelt Cyril) siis absoluutselt iga viimane kui töötaja seal kõnetas mind afrikaani keeles seega nad arvasid et ma olen nähtavasti lõuna-aafriklane ja ma sain aru ka mida nad tahtsid või küsisid aga vastasin siiski inglise keeles, sest selline julgus afrikaani keelt pruukida mul puudub. Ühesõnaga võin ma kehastuda peaaegu kõikideks lõuna-aafrika vabariigi rassideks. indialaseks mind veel peetud pole, aga mine sa tea mis tulevik toob.

Mis ma oskan öelda, Eesti elu on magus. Sama magus kui Aafrika omagi. Kohandumine on olnud uskumatult kerge, aga siiski on ka väikeseid tagasipõrkeid. Nagu näiteks see, et ma mitte kunagi autos rihma kinni ei pane, selline harjumus on aastaga aknast välja lennanud. Ka käisin ma koeraga emajõe ääres jalutamas ja kui ma nägin mingit karvast olendit puu oksa pealt alla hüppamas hüüdsin OHHHH PAAVIAN! Siis aga meenus et emajõe ääres ikka paaviane naljalt ei näe ja vast oli see üks tavaline kass.....igatahes elasin, nagu veel mäletate, Mitchell’s Plainis, mis on üpris ohtlik geto, mis kuulub värvilistele. Mind kui “värvilist” oli õpetatud aga nõnda, et olgu meie võime ju Mitchell’s Plainis elada ja võib ju ohtlik olla, aga mustanahaliste getod nagu Langa ja Gugulethu ja Khayelitsha on kaheksateist korda hullemad! Olgu olgu, siis aga teatas üks poiss (kes elas Khayelitshas) mulle mxitis et ta tahab minuga kohtuda. Mina mxiti poistega ei kohtu aga ütlesin et ahah tõsi või ja siis ta teatas et jah, aga sina pead Khayelitshasse tulema. Ma ütlesin talle, et sina tahad minuga kohtuda ja mina pean sinu juurde tulema????? Siis ta teatas et ära saa nüüd valesti aru aga ma kardan Mitchell’s Plaini tulla, teil on seal gängsterid ja muud õudsed asjad.....selle peale purskasin ma kõva häälega naerma, Khayelitsha poiss ei julge Mitchell’s Plaini tulla!!!! HAHAHAHA aga kokku jäigi meil saamata...ma ütlesin et eks mina ei julge siis Khayelitshasse tulla.
Aga kui ma midagi igatsen siis on see spontaansus ja vabameelsus. Me käisime alati reede õhtuti peale kirikut mäkis või kusagil süüa ostmas ja mäkis käies panime ükskord Lira plaadi peale, tervel perel meil ju sõnad peas (kuigi sõnad on zulukeelsed ja klikkidega ja me võisime päris totrad välja näha neid asju laulmas, ise aru saamata mida me täpselt laulame). Ja siis kui me sinna drive-in’i jõudsime ja naine küsis mida teile siis mu õde pani muusika põhja lasi aknad alla ja siis kõik laulsime ja tantsisime seal autos ja siis õde küsis TEATE SEDA LAULU VÄ, TEATE? Eks nad ikka teadsid ja kuna nemad olid xhosad said nad ka sõnadest ja muust aru ja seda muusikat kuuldes jooksid teised töötajad ka kohale ja hakkasid ka laulma ja tantsima seal luugi taga,,,,sellise peo korraldasime siis mäkis. Elu seiskus et Lira järgi veidi puusa nõksutada.

Mul on üks sõber, kelle nimi oli Dillan (kristlase nimi), aga õde rääkis et kunagi oli ta nimi Tashreeq (moslemi nimi). Tegemist aga minuvanuse poisiga ja ma otsustasin temalt asja uurida, et kuidas siis nõnda ja siis ta rääkis, et ta elab oma kasuisaga (kes on moslem) ja oma emaga (kes on kristlane) ja et ta kasuisa ja ema olid juba tema beebieast koos. Tema pärisisa on aga kristlane ja nii saigi ta sündides nimeks Dillan ja oli põhimõtteliselt kristlane. Aga ei tea kas kasuisa otsustas nii või mis, et talle kinnitati väikesest saati et tema nimi on Tashreeq ja tema teps mitte kristlane pole, vaid ikka moslem. Nii ta siis arvaski....15 aastaselt sai ta aga teada et tegelikult on tema nimi ikkagi Dillan ja siis oli ta vihane ja ütles et ma olen piisavalt vana et ise otsustada ja nii otsustas ta uuesti kristlaseks hakata. Ma ütlesin talle et oled ikka rumal küll,,,mulle meeldivad moslemipoisid rohkem ja siis ütles et ok sinu pärast võin tagasi moslemiks hakata aga ma ütlesin et jäta vahele see nali....Igatahes on siin nimedega tihtipeale veidrad lood. Kui kellelegi ei meeldi nende nimi siis nad lihtsalt muudavad seda, või lisavad midagi, või võtavad ära. Ja koolinimekirjas ja igal pool ollakse nende enda leiutatud nimedega. Nii rääkis mu sõber Reagan (ta ise otsustas et ta tahab Reagan olla) et tegelikult kirjutatakse ta nime Reagon aga see o talle küll ei meeldi seega ta muutis selle ise a’ks. Ja kui eestis on inimesel kaks nime, nagu mul Hanna-Kristin siis pannakse need nimed ju alati kirja aga seal on enamustel kaks nime nagu näiteks minu õe nimed on Simoné Kim aga seda Kimi võib näha ainult passis või sünnitunnistusel sest teised nimed jäetakse siin põhimõtteliselt lihtsalt ära. Mina ei saa aru miks see teine nimi seal üldse olema siis peab???? Igatahes kui tagasi Dillani teema juurde minna siis tal on kolm õde, kelle isa on see moslemist kasuisa. Ja siis ma küsisin mis su õdede nimed on ja kui ta rääkis et Ashieka jne siis ma ütlesin et ahhaaa su õed on siis moslemid? Ja siis ta ütles et ei ole. Ma ütlesin et kuidas nii Ashieka on ju ehe moslemi nimi aga siis ta ütles et nad ei tea ise ka mis nad on, ema on kristlane isa on moslem neil on moslemi nimed aga kirikus nad ei käi, mošees ka mitte, vahel söövad salaja sealiha!!!!!!! Aga kristlasteks nad ka end ikka ei pea seega nad ei olegi mitte midagi!

Ja ükskord vaatasin ma telekast mingit saadet ja see saade oli ühest mustanahaliste perest kes elasid maal. Ema ja 5 last. Kõige vanem neist 11 aastane ja ema teatas umbes kuu aega tagasi et olgu ma pean korra ära käima ja tõmbas uttu ja enam tagasi ei tulnud. Naabrid siis läksid sinna majja ja mida nad nägid. See 11 aastane õde (kes nägi välja nagu 7 sest ta oli väga alatoidetud ja pisike ja nõrgake) käis koolis, valmistas õdevendadele mingi lõkke kohal süüa ja ühesõnaga hoolitses nende eest. Mingit raha ega midagi tal ei olnud ja nad elasid keset põldu kusagil savionnis kus oligi onn ja mitte midagi muud ja väikseim õde oli tal ikka paari kuune. Proovi siis 11 aastasena 4 õe venna eest hoolt kanda ilma rahata kui ise pead koolis käima jne. Ja siis hakati seda ema otsima, ta ütles et ta läks oma ema ehk siis vanaema juurde aga seal teda mitte ei olnud ja vanaema ütles et ta läks mingi kavaleri juurde. Ja nii nad ta leidsidki kusagilt a la 1000 kilomeetri kaguselt mingi mehe juurest (ta oli sellest mehest rase) ja ta oli otsustanud sinna elama minna sest mees nõudis seda ja kui mees nõuab siis lähed kah!!! Ja ta läkski, jättes oma eelnevad 5 last kel kõigil erinevad isad sinna onni kükitama.....

Ja lihtsalt et te teaks, Lil Wayne on kõikide värviliste poiste iidol!!!! Ja kui ma sinna aasta alguses läksin küsiti mult tihti mis sinu number siis on? Ja kui ma oma telefoni numbri ette lugesin hakati kõva häälega naerma, sest nemad kutsuvad laulu NUMBRIKS seega kui telekast tuleb Ciara laul ride, siis mu õde karjub SEEE ON MINU NUMBER!!!!!!! JEEEE SEE ON MU LEMMIK NUMBER.

Vabandan teie ees alandlikult kallid lugejad et niivõrd kaua ei kirjutanud. Ma tulin üheksandal juunil Eestisse tagasi ja paratamatult on blogikirjutamine kuidagi elust välja jäänud. Ja kui te arvate et kuna mina eestimaa mullal siis blogi läbi,,,,eksite rängalt. Mitte küll väga rängalt sest ega mul nii palju ka veel kirjutada ei ole, aga natukene ikka. Ma annan teada kui läbi. Igatahes kojutulek oli väga kurb, jah muidugi nutsin lennujaamas ja päev enne ja juba nädalake enne vist aga koju tahtsin ka ikka tulla. Minu reis tagasi algas kaheksanda hommikul Kaplinnast, sealt läksin edasi Johannesburgi (lennukiga). Kuigi Kaplinnast lahkusin mitu mitu mitu tundi tagasi (seal pidin ju pere jätma) siis Johannesburgi lennujaamas leidsin end taaskord nutmast. Ju ma nägin siis väga nukker välja, et lennujaamas üks noor meestöötaja küsis kas minuga on kõik korras ja kui ma ütlesin jah siis küsis kas ma olen kindel. Igatahes Johannesburgist lendasin ma Pariisi, selle imelise Air France’i lennukiga umbes 10 tundi, ahjaa tagasi tulin ju IHUÜKSI. Sellise väga tähtsa fakti jätsin mainimata. Igatahes alati ma mõtlen et krt 10 tundi kes viitsib ja kui sinna lennukile saan mõtlen et oooo saaks vaid kauem lennata. Nende igal reisijal oma telekas värk meeldib mulle hirmsasti. Ma vaatasin Alice imedemaal ja where the wild things are ja seks ja linna paar osa jne. Kahjuks kippus vahepeal uni silma ja nii ma siis põõnasin oma viis tunnikest. Pariisist läksin Helsingisse ja Helsingist laevaga Tallinnasse ja sealt omakorda Tartusse! Oli alles reis ja ma olin üpris ärevuses et ma üksi selliseid kadalippe läbin pean tegema aga nüüd tunnen et võin maailma üle võtta!!!! Mingit lahkumispidu ma ei teinud, mõtlesin et istun perega ja sööme ja muljetame aga eikusagilt ilmus välja nii 14 inimest, ma ei teanudki mida kohe teha ja arvata, muidugi mul oli hea meel, aga samas natuke kurb ka, sest siis jõudis juba kohale, et peab tõesti lahkuma. Igatahes kaasa tõin hunniku asju, sealjuures ka vuvuzela ja kes mmi vaadanud on teab kindlasti mis see on. Ma olen mõtlend et palju neid vuvuzelasid siin eestis on ei tea, meil on see igatahes naabruskonnas väärtuslik aare, vend käib iga päev sellega maja ees ja siis kõik tahavad puhkuda ja kuulda mis häält ta sellist siis ikkagi teeb. ETVs räägiti ka et nad tahaksid vuvuzelat stuudiosse et vaatajatele demonstreerida seega etv mehed kui te mu blogi loete siis võite tulla laenata.........aga kui teada tahate kuidas tunne on siis ohh tunne on muidugi hea eestis tagasi olla, ma olen siin nüüd olnud täpselt 6 päeva ja otsin juba uut võimalust et väljamaale põrutada,,,aga tundub et suvi tuleb eestis veeta. Tunnistan, et eestisse ei ole ma alati just väga positiivselt suhtunud. Olgu on küll kodumaa ja mida mida aga mul on siin nii IGAV. Üritan oma viimasest aastat viimast võtta ja siis peale kooli kavatsen uuesti väljamaale põrutada. Aafrikas aga mõtlesin tihti eesti kui riigi peale, aasta lõpus eriti palju ja nii ma hakkasin seda ka rohkem väärtustama. Ma lugesin internetist eesti söögi kohta aafrikas olles ja hakkasin isegi rosoljet igatsema kuigi ma seda ei söögi!!! Soomes teel sadamasse sattusin bussis eesti naiste kõrvale ja eesti keelt kuuldes tuli suur naeratus näole, lihtsalt nii naljakas oli. Mitte eesti keel iseenesest aga kõnetoon ja sõnakasutus jne. Üks ema oli oma lapsega hädas ja räuskas seal üle bussi ISSSAND JUMAL MILLINE TROPP NO JÄÄÄÄÄ VAIT, MIDA SA RÖÖÖGID, MIDA SA TAHAD, KURAT KÜLL. Sellise vastiku beibe häälega ja siis mul meenus taaskord miks ma üldse sinna lõuna-aafrika vabariiki sattusin. Siis jõudsin Helsingi sadamasse ja istusin mingite eesti meeste kõrvale kes esiteks haisesid, teiseks kandsid väga veidraid riideid ja kolmandaks tuli sisse grupp asiaate (ma siiski ei arva et iga asiaat hiinlane on) ja nad vahetasid seal omavahel paar sõna, ei midagi erilist ja siis üks mees ütles teisele MA KURADI VIHKAN NEID VÄRDJAID HIINLASI,,,TULEVAD SIIA SIIS MÖLISEVAD KA VEEL. Ma mõtlesin et toho tonti, minul on hea meel kui teised inimesed tahavad meie riiki külastada, aga pole ime et eesti turistide seas nii ebapopulaarne on kui rahvas ise nii vihane ja kibestunud on? Vaesed turistid vahetasid omavahel paar sõna ja said sellise sõimu osaliseks, muidugi nad aru ei saanud mis need mehed rääkisid, aga siiski, mina sain. Siis mõtlesin juba et olgu pole hilja, keeran otsa ringi ja lähen oma lavi tagasi, sest sellist jama on raske kommenteerida! Aga olgu kõik eestlased ju ka sellised ei ole, ma nägin täna tartu linnas kaks korda mustanahalist meest!!!!!!!!! WOW WOW WOW tegemist oli küll sama mehega ja ma nägin teda kahel täiesti erineval ajal täpselt sama koha peal. Otustasin teine kord et kuna me jälle nii kohtume naeratan talle ja vaene mees ei suutnud oma silmi vist ära uskuda ja naeratas kohmetult vastu ja mühises midagi, tahtis vist tere öelda. Tartus saab ta ju esimese asjana uudishimulike pilkude osaliseks ja kindlasti siis sosistatakse aga meie linn on ju ka kuulus oma skinheadide poolest =)=)=) hoidku jumal et need tema teele ei satuks. Mu vanem õde tahaks ka kunagi eestit külastada ja siinmaal oleks ta ju mustanahaline, aga pole probleemi, ma võiksin teda vabalt kaitsta!!!!!!!!!!! Igatahes tahtsin ikkagi oma traditisoone edasi hoida ja läksin toidupoodi et näha kas müüakse chutneyt (kaste) ja kahjuks ei leidnud, mingid pädaste mõisa oma müüdi tartu kaubmajas ja ma kavatsen seda kindlasti osta aga tundub et see pole täpselt see sama. Siis ostsisin ruske (no need kuivikud küpsised mida kohvi sisse pistetakse) aga taaskord, edutult. Siis otsisin guaavasid ja liitšisid aga taaskord MITTE MIDAGI. Ja isegi maapähklivõid ei müüdud rimis :S seda aga selverist leidsin. Seega kui keegi kusagil üleval mainitud asju näeb võib ju mulle teada anda, sest igatsus on suuuur! Aga veiniriiulit nähes läks nägu naerule. Lõuna-Aafrikale on lausa oma sektsioon pühendatud kus võis näha vanu tuttavaid nagu Two Oceans ja Spier jne ja uskuge või ei Spier’i veini (mida tehti mu kodu lähedal, ma käisin isegi seal keldrites) müüakse HERNE POES, jah see ei ole nali!!!!!!!! Seda oli kohe hingel hea näha ja siis sain kokku sõbrannaga kelle ipodis ilutses bänd Die Antwoord mis on ju afrikaani keeles VASTUS ja ta ütles, et see on päris populaarne siin, jälle hea meel kuulda! Tegemist Kaplinna bändiga kes tihti afrikaani keeles musitseerivad ja kui ma kuulasin siis kuulsin ainult asju nagu JOU MA SE POES ja NAAI ja KAK PRAATIE jne mis on väga roppp!!! Aga mul oli nii kodune kuulata......ja kui telekas lahti lüüa siis etv pealt tuleb muidugi jalka MM mis on super eksole ja avakontserdil laulis LIRA aaaahhh ma ei suutnud uskuda et olin eestis teleka ees ja nägin lirat, kes tegi Fergie’ile hääle suhtes ikka sajakordselt ära ja siis travelilt tuli lavi saade Limpopost ja vendadest ja kuku raadiost vist tulevad saated ja isegi animal planetil oli lõuna-aafrika loomapolitsei ja lehest lugesin benni mccarthyst (kes on lavi jalgpallur jne) seega see on praegu niivõrd teemakohane kui veel olla saab. Ja no bafana bafana (mis tähendab poisid poisid) mängis siiski mehhikoga viiki ja Siphiwe Tshabalala värav valiti siiamaani world cupi ilusaimaks eestis!!!!! Ahjaaa enne kui mäng algab on seal nagu mingi poiss kes hüüab KE NAKO, see siis tähendab ON AEG, kui teada tahate.

vasakult minu õde Kimon, mina ja minu venna gf aka mu õde Simoné. ma igatsen neid nii väga (kes aru ei saanud siis ma olen Eestis tagasi)

Täna on olnud üsna tegus päev, esiteks oli minu ametlik viimane päev Westridge Hoerskool’is (olgu olin nüüd peen ja kirjutasin high school afrikaani keeles). Kirjutati matemaatika eksamit ja mul erilist isu ei olnud, läksin seepärast kohale et hüvasti öelda ja tegelikult üldse ei tahtnud aga peab. Ja kui ma kooli jõudsin läksid kohe klassiõed kooli juhtkonnale teatama et nad peavad aktuse selle auks pidama ja ma olin viha täis, sest kes mäletab siis esimene päev kui ma kooli tulin panid nad mu ju kohe terve kooli ette aktusel seisma ja end tutvustama, olgu sain hakkama. Ja sain ka seekord hakkama. Enne eksami kirjutamist (saalis olid õnneks ainult 11 ja 12 klassi õpilased) ütles direktor et koolis on tähtis päev sest mina lahkun, pidas tema oma väikese kõne kus rääkis et ma olen lausa nii eriline et nad 12 klassi eksamit edasi lükkavad ja need minutikesed mulle pühendavad jne ja siis rääkis klassijuss ja siis anti muidugi minule sõna ja kui ma tavaliselt olen tõrges avalikult, eriti veel nii avalikult, rääkima siis seekord tundsin, et jah tahan ja räägin. Muidugi mitte pikalt, ütlesin lihtsalt et kui ma vaid saaksin jääksin kauemaks aga kahjuks ei saa ja et ma olen väga tänulik et nad minuga nii kannatlikud ja sõbralikud olid, sest aasta alguses olin ma üpris hirmul, aga nad tegid kõik väga lihtsaks minu jaoks ja siis ütlesin AITÄH ja siis terve see saal oli kõigepealt haudvaikne ja kõik vahtisid mulle kurbade silmadega otsa ja siis tegid AAAAAWWWWWWWWW teate küll sellise kurva häälega. Siis oli küll nukker, hüüdsid et WE ARE GOING TO MISS YOOOOUUUU HANNNNNAAAAA (me hakkame sind igatsema hanna) jne. Igatahes kui dire kõnet pidas rääkis, et hanna puhul on tegemist laitmatu vahetusõpilasega, ALATI olid tal kodutööd tehtud ja KUNAGI ei pidanud me tema pärast muretsema et ta poppi oleks pannud või midagi, siis muidugi osad klassikaaslased naersid kõva häälega sest oli ka mul selle aasta jooksul oma laiske momente aga tunnis olin ma siiski alati ja üritasin tööd ka teha,,,,kui isu oli. Ja siis naljamees mr. Mohamed kes on ka ühtlasi minu klassijuhataja rääkis kuidas ma kõikidele meeldin, et ta teab et 11 ja 12 klassi inimesed on minu sõbrad aga ta teab ka et mul on järgijaid 8, 9 ja 10 klassis ja siis ta lemmikteema: minu armuelu. Siis ütles et JA NAGU ME KA TEAME KOHTAS HANNA SIIN AAFRIKAS KA POISSI JA NO MITTE AINULT ÜHTE! Olgu naersin kaasa ja läksime tõsisematel teemadel edasi. Muide siin koolis on varemgi üpris palju vahetusõpilasi olnud, aga imelik on see, et ma ei kuule neist kunagi mitte midagi. Kaks sakslast rasestusid suht vahetusaasta alguses ja saadeti kodumaale tagasi (MEGAIRW) ja Kimon ütles et on ka selliseid vahetusõpilasi olnud kellest neil polnud õrna aimugi kes nagu hallid hiired kusagil pimedas liikusid, aga et mind pidavat kõik teadma sest ma olen väga sõbralik. Ja mul on hea meel, alati kui keegi tuli, isegi kui väga lollide küsimustega, ma võtsin ALATI aja et vastata kuigi küsimused olid 90% ajast kas varem juba 64536x kuuldud või lihtsalt väga rumalad aga siis neelad naeru alla ja vastad. Tihti muutusid mu klassikaaslased liiga kaitsvaks ja hüüdsid HEI SINA JÄTA KOHE HANNA RAHULE aga siis ma ütlesin tavaliselt, et rahune rahune, meil on konverstatsioon pooleli. Ja alati küsiti ISSAND KAS SUL NENDEST KÜSIMUSTEST JUBA VILLAND EI SAA KUIDAS SA VIITSID VASTATA KÕIGILE aga see on ju minu kui vahetusõpilase kohustus. Ja ei taha oma sarve puhkuda aga blondid juuksed ja sinised silmad tulid ka ikka kasuks. Ma tean et siin Mitchell’s Plainis on teistes koolides ka vahetusõpilasi aga neil kõigil tumedad juuksed jne ja siis ei tehta tihti vahet kas on tegemist valgega või väga heleda värvilisega. Siis tulin koju ja mxitis hakkasid sõbrannad rääkima kuidas nad peaaegu nutsid kui ma kõnet pidasin jne ja siis istusin takso peale et perega ja ema töökaalsastega parlamenti jalka MMi debatti kuulama minna. Selle auks panime kõik kollase-rohelise kirjud bafana bafana pluusid selga. Teele jäid paar townshippi (hurtsikud) ja Lauamägi ja lihtsalt ilus Lõuna-Aafrika arhitektuur ja siis tuli küll kurbus peale, inimesi ma veel nii väga ei saa igatseda sest nad on veel siin minuga aga ma tundsin kuidas kurbus tuli sest kuna jälle näen ma kõike seda eel mainitut? Igatahes jõudsime parlamenti ja nüüd on ristike ka seal kirjas, ma ei suutnudki kohe uskuda et Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamendis istun! Nii uhke tunne oli, seal on aga ka jalka MMi meeleolu vohamas. Inimesed tantsivad diski tantsu (jalka mmi jaoks loodud tants) laulavad SHOOOOZALOOOOZA ja lehvitavad lippudega. Parlamendiliikmetel olid kõikidel LAVi jalkakoondise erkkollased pluusid seljas ja lipuvärvidega sallid kaelas, osadel olid isegi vuvuzelad kaasas ja seal suurt muud ei tehtud peale nalja viskamise. Kõigepealt käivad ju iga partei esindajad mingit kõnet pidamas ja enamus ajast visati nalja ja enne kui debatt alata sai pidime me koju minema!!!!!! Ma olin kurb aga ikkagi see oli omaette kogemus. Ja parlamendis oli kahtlaselt palju valgeid.
Enne kui parlamendiliikmed saali astusid või välja läksid pöörasid nad ukselävel spiikri poole ja kummardasid ja ma mõtlesin et eks see ole siis komme ja kui nii peab siis teed ka aga mu õde Simoné erutus kohe ja ütles et piibel ütleb et teisi inimesi ei tohi jumaldada ja tema küll MINGI spiikri ees kummardama ei hakka, never ever. Siis küsis kas sa kummardaksid ja ma ütlesin et jah, sest ta on siiski kõrge positsiooniga ja see ei tähenda et sa tema ori oled see on lihtsalt austusavaldus, ma oletan vähemalt aga ta vahtis mind sellise näoga nagu ma oleksin just ütlend et ma spiikri sitta olen nõus sööma. Jätsin selle teema sinnapaika sest need kristlase ja mittereligioosse inimese debatid ei vii absoluutselt mitte kuhugi........mind pani mõtlema aga et see parlamenditöötaja elu tundub tõeline lill, nad astuvad sinna ruumi, poetavad oma pepud pingile ja kuulavad ja kellele siis väidelda ei meeldiks eksole, mulle meeldiks väga oma vaateid seal avaldada ja võib-olla teistega veidi sõneleda. Aga et nad siis seda teinud oleks, oh ei, enamus ajast käis neil jutt pinginaabriga ja eesrääkijat tihti ei võetudki kuulda. Ja kui neil tuju tuli astusid uksest välja ilma suurema mureta ja läksid koju. Ma hiljem pidin oma taksot parkla juures ootama ja ainsad autod mis sealt välja tulid olid kõide uuemad Lexused ja Mercedesed,,,läikivad, ilma ühegi kriimuta. Mõtlesin et siia parlamendi parklasse peaks mõni päev peale kooli miniseelikuga mehi lantima tulema....ok see oli muidugi nali.

Kuna MM põhimõtteliselt käes ütlen teile ära, et selleaastase jalgpalli nimi on Jabulani mis tähendab BE HAPPY, lihtsalt et te teaks. Meil on kirikus laul ka, aga pall on muidugi laulust inspireeritud mitte laul pallist. Igatahes käib see nii JABULANI JABULANI AFRICA, JABULANI JABULANI AFRICAAAAA ja siis sel on oma tants.

Mul oli neljapäeval ehk siis 20. mail sünnipäev ja küll see oli üks ilus sünnipäev! Nagu alati ei tunnetanud ma ühegi keharakuga seda et üks aasta jälle juures on ja kui sõbrad paar päeva enne küsimas käisid kas ma ka erutunud olen pidid nad minu vastuses pettuma. Kaks tundi enne seda kui kell lõi 12 astus aga tuppa minu vanaema ja ulatas mulle kirja mis postiga kohale oli jõudnud. See oli sünnipäevakaart ja humoorikas kingitus minu naiselt ELISALT, oooo ma tänan! Siis ma juba tunnetasin et noooniii. Oma sünnipäeval ma miskit erilist ei teinud, hommikul läksin kooli ja sellel ajal kui teised informaatika praktilist eksamit kirjutasid istusin mina internetis, siis läksime koju ja kodus tegid ema ja vanaema süüa, rotit ja hakkliha karrit ja siis see imeline toidupood siin, Woolworths, ma olen juba 10 kuud nende kauneid šokolaadikooke imetlemas käinud ja alati lubasin et kui minul sünnipäev tuleb ostan endale k6ik 3! Ja nii ma tegingi, täna on laupäev ja siiamaani toitume šokolaadikoogist ja mis saakski veel parem olla. Ma ütlesin oma perele kohe ära et minu sünnipäeval küll hommikul kelloggseid ja muid igavaid asju ei söö ja siis leidsime end varvalges kell kuus šokolaadi kooke ja eclaire’e mugimas. Igatahes kui me kodus hiljem õhtusööki sõime ilmusid osad mu sõbrad ka kohale, aga kui mõtlete miks ma pidu ei teinud, siis kui ma oleksin osad kutsunud oleksid teised solvunud olnud ja siis oleksin pidanud kutsuma ka kolmandad ja neljandad ja viiendad oleks omal initsiatiivil kohale ilmunud seega jätsin kõige selle jama ära. Ma olen kindel et mul tuleb veel sünnipäevi Lõuna-Aafrikas, eks siis pidutseme. Ja siis me sõime ja laulsime ja tantsisime ja siis nad tahtsid kõvasti kõnesid pidada, no sünnipäeva kõnesid aga paramatult hakkas iga eit sellest rääkima kuidas ma selle aastaga ikka südamesse pugesin ja kui kurb neil on et ma lahkun ja no mis teha, ma purkasin nutma!!!! Ja siis nutsin ja nutsin ja siis hakkasid mu sõbranje Jodi ja teine sõbranje Tessa ja Tessa ema ja kõik nutma ja siis oligi üks nutupidu! Aegajalt keegi üritas ikka meelde tuletada et see pole hüvastijätupidu vaid sünnipäevapidu, aga mis sa teed kui süda on hell! Kingituseks sain ma hulga asju mida ma ise oleksin muidu kindlapeale oma raha eest ostnud aga nüüd hoidsin kokku, õde Candice kinkis mulle Lõuna-Aafrika Vabariigi jalka dressika mille ma oleksin kindlasti ise ka ostnud ja mitte niivõrd sellepärast et Bafana mulle südamelähedane oleks vaid sellepärast et sinna on suurelt peale kirjutatud SOUTH AFRICA ja et mul Eestis sellega uhke ringi käia oleks. Siis kinkis ta mulle veel vuvuzela ja mul on selline kahtlane tunne et ma polegi vuvuzelast veel blogis rääkinud??????!!!!!!!! Neid näete te jalka MMi ajal telekast palju ja mitte ainult ei näe, kuulete. Vuvuzela on osa LAVi jalgpallikultuurist ja tegemist sellise pasuna moodi asjaga kuhu sisse puhud ja siis niimoodi oma tiimi ergutad, nad teevad jubedat häält aga mis õige lõuna-aafriklane ma oleks kui mul vuvuzelat poleks ja mu vennale hakkab see ka kindlasti meeldima ja mu vanematele mitte =) igatahes nüüd siis teate mis on vuvuzela. PS sellega on igasuguseid jamasid ka olnud sest nad tahtsid need vahepeal world cupiks ära keelata sest nad liiga suurt lärmi teevad ja kuulmist võivad kahjustada aga me protestisime ja vuvuzelakultuur võib õnnelikult edasi elada! Siis ma sain veel oma lemmiku LAVi laulja Lira plaadi, oh kui tore! Ja igasuguseid asju veel aga Tessa oli kaval naine ja kirjutas kaardi peale TO ERILINE DAAM, eks ta kasutas google translate’i ja nagu me kõik teame võib see vahel pange panna ja tema mõtleb siiamaani et nii öeldakse eesti keeles erilisele daamile aga olgu ma ei hakanud ta tuju rikkuma ja ütlema et see 100% õige ka ei ole, ikkagi armas ja kodune oli sellist kaarti saada. Ja kui ma siis selle lahti lõin oli seal igasuguseid inglisekeelseid soove jne ja siis mida ma näen: VIIBIMISE MAGUSAM KUI OLETE. Ja ma mõtlesin et vaene mina mida ma nüüd ütlen, kuidas ma nüüd selle inglise keelde tõlgin, ei tahtnud nagu öelda ka et ma ei saa täpselt aru mida sa öelda tahad aga siis ta ütles et TSSS HANNA ÄRA SEDA TÕLGI SEDA TEAME AINULT MINA JA SINA ja nii sain ma piinlikust olukorrast päästetud! Jumal teab mida ta täpselt seal öelda tahtis. Igatahes kes veel minu tänusid kätte ei saanud siis suur tänu kõigile kes mulle õnne soovisid (Liina Ilves tänan südantlõhestavalt kauni luuletuse eest!).
Ja uskuge või mitte aga mul on tulnud suur tahtmine kodu järele! Ma olen õnnelik aga samas tahtmine siia jääda on täpselt sama suur seega mul on mixed emotions ja ei teagi mida kohe ära teha. Elu sees ei ole sellist tunnet et kolme nädala pärast samal ajal ma juba oma enda voodis istun ja et ma oma venda näen ja oma Brunoga Supilinna vahel jalutan ja oma kalleid sõpru näen, ISSUKENE. Ma räägin teile aga ühe nukra loo. Minu parim sõbranna, kellega me ühtlasi ka elu aeg samas klassis oleme olnud oli eelmine aasta vahetusõpilane ja kui ta Eestisse tagasi tuli läksin mina järgmine päev LAVi seega me oleme üksteist kahe aasta jooksul täpselt ÜHE KORRA NÄINUD ja siis ka tunnike. Ja kui ma nüüd Eestisse tagasi tulen läheb ta jälle terveks suveks minema, suudate te seda uskuda? Aga tore asi on see et me oleme jällegi ühes klassis kuigi vahepeal kaks aastat üksteiseta läbi pidime ajama. Selline oligi minu nukker lugu aga egas see armastust väiksemaks ei tee, ikka suuremaks ikka suuremaks ja EK IS BAIE BAIE LIEF VIR JOU EN EK VERLANG NA JOU MY BESTE VRIENDIN! (see oli afrikaani keel ja eesti keeli tähendab et ma armastan sind väga väga palju ja ma igatsen sind mu parim sõbranna!).
Ja kui juba minu Eesti sõbranjede juurde tulla siis minu klassivennad ja poissõbrad on ju neist ikka väga vaimustuses, pidevalt pean mobiilist ja orkutist ja facebookist ja rahakotist neile pilte näitama ja siis nad on mu sõbrannad üksteise vahel ära jaotanud kes kelle saab. Kui ma üks päev afrikaani keele tunnis istusin ja omi asju mõtlesin kuulsin kõrval poisse rääkimas, üks ütles NO KETLY IS THE BEST, SHE IS MY GIRLFRIEND (ei Ketly on parim, ta on minu tüdruksõber), kõrvalt tuli teine poiss, NO MY FRIEND IS BIRGID (ei, minu sõber on Birgid) ja siis kolmas NO, THE BEST IS MARI-LIIS (ei, Mari-Liis on parim) ja siis ma hakkasin irvitama ja mõtlesin omakeskis et vaadake kui imelik on elu, me oleme Eesti poistest väsinud ja hing ihkab midagi uut, nagu näiteks väga nägusaid Lõuna-Aafrika Vabariigi poisse ja seal on poisse kes teeksid meie jaoks absoluutselt kõike aga ikka läheb eluke nii, et meie lõptame oma Eesti meestega ja nemad oma värviliste naistega. Ma ei ütle et see halb oleks, sest Eesti sugu peab hoidma ja niigi on iive miinuses, aga siiski!!! Seega Ketly, Birgid ja Mari-Liis ning teised, teadke et kui Eestis armuelu nihu läheb on siin Mitchell’s Plainis keegi, kes teid alati siia ootab ja teie eest elu nõus andma!
Ning kui ütlesin et ma ei suuda uskuda et varsti maarjamaa mullal tatsun siis samamoodi ei suuda uksuda et ma varsti enam blogi ei saa kirjutada. Väga armas teist, et lugeda viitsisite ja ma avastasin et ma eksisteerin isegi bloglovinis, WOW WOW WOW kes iganes mind sinna pani suurimad tänud. Ma ei usu et ma blogi kirjutamise täpselt sel hetkel kui Eestisse naasen ära lõpetan sest mul on veel palju asju millest siiamaani kirjutanud ei ole ja võib-olla meenuvad mõned huvitavad asjad alles Eestis aga ma annan kindlasti teada kui lõpp käes ja lõpp on käes väga väga varsti. NIHAMBE KAKUHLE

Tavaline kool on minule Lõuna-Aafrika Vabariigis läbi saanud ja alles on ainult kolm nädalat eksameid. Olgu ma nutan nüüd natuke....see õudne reaalsus pole mind veel aga tabanud et kunagi enam minu elus ei tule afrikaani keele tunde kus poisid hiire lugusid räägivad (igal poisil on alati lugusid sellest kuidas nad oma kodus hiirt tapsid, mõned põletasid, mõned astusid peale ja siis tulid hiirel kõhust pojad välja jne). Ja kunagi ei tule ajaloo tunde kus Mr. Mohamed mulle Chris Hani või Steve Biko vägitegudest räägiks, mitte midagi! Ma pean lihtsalt nüüd neid alles jäänud eksameid nautima aga mitte päriselt, sest kui ma teile nüüd täitsa ausat juttu räägin siis ma panen enamustest eksamitest poppi, sest kui ma ikka ei taha meioosist ja mitoosist inglise keeles seletada siis ei seleta kah, kedagi eriti ei kõiguta kas ma tulen või ei, tulemusi ma niikuinii kunagi teada ei saa. Täna oli esimene eksam, inglise keele kirjutamise osa ja kui kirjandi kirjutamiseks läheb olen mina platsis ja mul läks päris normullilt, ajalooks ja matemaatikaks lähen ka kohale vast aga muud asjad kavatsen küll üle lasta. Ja tõsi ta on, ma ei väsi kordamast, MUL ON VAHETUSAASTA LÕPUNI ALLES KOLM NÄDALAT ja mind ei aita jutud et siis kui kooli ära lõpetad tuled tagasi! Isegi kui tulen, siis elu ei saa enam kunagi selline olema, mu klassikaaslased on kooli ära lõpetanud ja ellu astunud, üksi ma siin Mitchell’s Plainis ju ka elama ei hakka jne ja kui te teada tahate kas ma tahan siia kunagi tagasi tulla siis pole küsimustki, kindlapeale, aga ma ei tea kas ma siia eluks ajaks elama tuleksin, ma leian et liiga palju on veel avastada, ma tahan veel ju Kamerunis ja Togos ja Malawis ja Malis ja Namiibias ja Bhutanis ja Tadžikistanis ja Kõrgõstanis ja Nepaalis ja Omaanis ja Trinidad & Tobagos ja Ecuadoris ja KÕIKJAL elada,,,,,,,ja vahetusaasta lõpus toimub mingine re-entry orientatsioon, või midagi sellist. Seega YFU leidis jälle et ma peaks järgmine nädalavahetus seitsme maa ja mere taha Port Elizabethi sõitma (mille päris nimi on Nelson Mandela Bay, ja ma ei teadnudki varem!). Aga ma ütlesin neile kohe ära et siis on mu vanimal õel sünnipäev ja meie perel plaanid ammu tehtud ja te ei saa mulle siin niiviisi ütlema tulla ja nad ütlesid et okei ma siis ei lähe. Ma olen omakeskis mõtelnud et kas see on hea või halb et ma ei lähe, teisi valmistatakse kojuminekuks ette aga ma ei taha sest midagi kuulda kaks nädalat enne minekut ja seal peaks juba hüvasti ütlema teistele Western ja Eastern Cape’i vahetusõpilastele ja mu YFU sõpradele mis oleks ka väga nukker ja mul on hea meel et ma sellest kurvast sündmusest pääsen. Ja mis asja veel raskemaks teeb on see, et kui ma koju tulen tuleb kohe telekast World Cupi avamistseremoonia kus näidatakse mulle oh nii kalleid loomanahkades zulu mehi jalaloopimistantsu tansimas ja Kaplinna värvilisi kaapse klopse’t tegemas!!!!!! Vähemalt ma oletan et seda seal tehakse ja vaadake siis värviliste järele kellel on eriti värvikirevad riided seljas ja näod täis maalitud ja kes pille mängivad ja tantsu löövad, need ongi minu inimesed, kaplinna värvilised!!!! Ja kui TAASKORD jutud World Cupi juurde tulid siis ma ütlen et esimene mäng peaks minu mäletamist mööda Bafana (LAV) vs Mehhiko olema ja kui te muidu torreseid ja ronaldosid armastate siis vaadake Bafanas sellise mehe järele nagu TEKO MODISE, wow wow wow, on alles mees, ta on Bafana kapten ja minu lemmik mängija ja mis kõige tähtsam TA ON NIII ILUUUUUS!!!! Ja siis mulle meeldib veel Siphiwe Tshabalala, tal on kaunid juuksed ja head jalgpallioskused ja mu arvates Bafana väravavaht on Mitchell’s Plainist pärit moslem seega mu homeboy. Olgu aga ma loodan et sain need nimed nüüd teile pealuusisse, TEKO MODISE ja SIPHIWE TSHABALALA. Ja kellele valged mehed meeldivad siis on meil ka selline härra nagu Matthew Booth, aga pole just minu maitse. Ja Bafanal on oma tants välja mõeldud kui nad skoorivad. Eile nad mängisid Taiga ja võitsid 4:0, meil siin selline pidupäev sest Bafana ei võida just tihti, aga ma tahtsin sõpru maapeale tuua ja ütlesin et halllooo te käitute nagu nad oleksid just Inglismaad võitnud, aga nad ei lasnud end minust häirida. Seega ma loodan et Bafana lööb värava, sest see on igavesti tore tants, nad kõik jooksevad väljaku äärde ja kukuvad aga oma koreograafiaga eputama. Ja nad harjutavad ka tantsides ja plaksutades ja igasuguseid veidraid aga toredaid asju tehes. Ja vast olete kuulnud nüüdseks seda ametlikku jalka mmi laulu Shakira ja Freshlyground – Waka Waka (time for Africa), mulle päris meeldib, algus on väääga lõuna-aafrikalik ja Freshlygroundi osa on ka ilus aga ma ei saa aru miks see Shakira sinna topiti ja mu Eesti emme ütles et teil oli uudis, et aafriklased pole ka rahul et tema seda laulab ja kui ma aus olen siis ma polnud ise siin sellest kuulnudki aga eks ma olen õigeks aafriklaseks sirgunud sest see oli ka minu esimene mõte. Aga olgu mis tehtud see tehtud nüüd kõik tõmmake see laul ja kui tahate teada mis see waka waka ja muu tsamina mina zangalewa shit seal vahepeal tähendab siis ärge küsige, Freshlyground rääkis telekas et see on mingi vana kameruni rahvalaul mille nad ära moderniseerisid. Ja Kelly Rowland käis ka lavis ja lindistas world cupi auks aafrika räpparitega laulu everywhere you go seega vaadake ette!
Aga teate üks hommik enne kooli panin teleka tööle ja arvake ära kes vastu vaatas, Siim Kallas =) see oli tol ajal kui Islandi tuhapilv nalja viskas ja Siim europarlamendis tähtsa mehena rääkis, mis kahju see nüüd lennutööstusele toob. Nii me siis istusime hommikul kell seitse Kaplinna äärelinnas, mina ja Siim, kahekesi.
Ja täna sain ma teada et minu klassist veel üks tüdruk on rase ja viiendat kuud rase!!! Ma pean ükskord oma lihtsameelsusest üle saama, sest ma ei pane eriti tähele neid pakse kõhtusid siin, mõtlen et lihtsalt ülekaaluline aga krt ei, rase. Ja kõik need rasedad noored emad suitsetavad siin ja ma küsisin et miks kas sa siis tõesti beebist ei hooli ja nemad ütlesid et EII MUL ARST ÜTLES ET EGA NIIVISI EI TOHIGI KOHE MAHA JÄTTA ma pean lihtsalt vähem tegema jne....nooooo whatever! Ps ükskord ma olin toidupoes ja mingi töötaja küsis mis koolis ma käin ja kui ma ütlesin Westridge High siis ütles ta OH THE MATERNITY SCHOOL issand ma mõtlesin et jumal jumal kes aru ei saa siis AAA SEE EMADUSE KOOL, ehk siis meie kool on kurikuulus teismeliste raseduste poolest, mu koolis on vähemalt 30 tüdrukut juba lapse saanud või hetkel rasedad. Seda ütles mulle üks õpetaja aga ma usun et need numbrid on valed sest kui minu klassis juba 5 ema on siis millest me räägime! Ja ainult jumal teab kui palju isasid meie koolis on,,,,aga oma klassi kõige uuemal emal, kellel ühe kuune laps on käisin ma nädalavahetusel külas. Mulle beebid väga meeldivad ja siis ma vaatasin seda tüdrukut, ta on minu klassis küll aga minust kaks aastat noorem ehk siis sündinud 93 ja siis ma vaatasin kuidas ta last rinnaga imetas ja mõtlesin et toho tonti, kuhu me jõudnud oleme! Siis läksime kaubanduskeskusesse ja mingi umbes 21 aastane mees tuli vastu kel oli nii paariaastane laps käe otsas, ütles tere kuidas läheb vaatas korra kärusse ja kõndis edasi ja siis mu sõbranna teatas et see oli lapse isa!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ja see laps kes temaga kaasas oli oli ka ta poeg,,ja nii ta siis korra kiikas kärusse ja ütles tere ja läks edasi...nii on nagu elu käib.

HOYAAAAAAAAAAA!!!! need on osad minu kooli aafriklased (nii kutsutakse siinseid mustanahalisi, sest värvilised ja valged ju enda arvates aafriklased küll ei ole =)) igatahes vasakult Simon, mustanahaliste seas minu lemmikuim Owen, minu õde Kimon, MINU ELU ARMASTUS JA LASTE ISA SIVIWE (mis tähendab me kuulsime, jah seda tähendabki) ja Daniel

nii käib elu koolis (see pilt on tehtud matemaatika tunni ajal, klassi ukse taga koridoris. kui õpetaja klassi ees seletab ja kui suitsuisu ikka tuleb või pilte tahad teha siis tõused püsti ja lähed ja teed, väga lollide õpetajate puhul ei vaevuta tihti isegi klassist lahkuma vaid istutakse pingis ja kimutakse) igatahes vasakult Matthew (Ketly, vihje sulle), Grant, minu lemmikuim sõber maailmas Kyle, Zufar ja Morat, ps tal on kolme aastane laps =) ja kui te mõtlete et miks kõikidel omamoodi riided on siis vihma sadas, õige koolivorm on seljas ainult Matthew'l ja Morat'il

http://www.youtube.com/watch?v=9nUAarErp5Y

mul on jäänud täpselt üks päev vähem kui kuu ja nii ma siis pikutan oma pimedas toas soojal voodil, väljas möllab torm ja mina söön guaavasid ja kuulan seda laulu, see lausa hüüab lõuna-aafrika vabariik,


oooooooo aafrika

Ma olen teile ammu rääkinud sellisest geniaalsest asjast nagu seda on mxit ja kõik mu siinsed sõbrad koguaeg räägivad JA KUI SA EESTISSE LÄHED ET SIIS NEILE KA MXITIT NÄITAD ja siis anna mulle kõikide oma sõbrannade kontaktid (nii kutsutakse seda mxiti numbrit). Ja ma mõtlen et oh kui see vaid oleks nii lihtne. Kui mul oleks kuldkalakeselt üks soov ütleksin ma, et tee mxit Eestis populaarseks. Tegemist on põhimõtteliselt telefoni msniga (ja me kõik teame mis on msn, eksole, aafriklased kahjuks aga ei tea ja kui nad arvuti tunnis nägid nõudsid kõik et ma neile ka aadressi teeks ja nüüd neil on ainult minu 2 eesti sõpra ja nad on maru vaimustuses seega kui keegi tahab minu armsate klassikaaslastega suhelda msnis andke teada, sest nad on väga meeleheitel, et neil nii vähe inimesi on!) Igatahes mxit on siin igal ühel, noorel ja vanal, kukel ja kanal. Ja see maksab ülivähe, päev otsa online olla siis võibolla läheb üks kroon arvele juurde, väga odav ühesõnaga. Ja selleks on vaja wapi ja värvilist ekraani aga kellel siis tänapäeval seda ei oleks. Msniga peab ju arvuti alati kaasas olema aga mobiiliga on niivõrd lihtne ja see on kõikidel kõikjal kaasas. Ma olen tõeline mxitkop (see tähendab afrikaani keeles mxiti pea ja no et aru saada siis see on umbes sama asi mis RATEPEDE, kui keegi veel mäletab mis rate on!!!) Igatahes mida ma öelda tahan on see, et ma olen sõltuvuses ja mxitis olen ma online ööl ja päeval, kirikus ja koolis. Ja eile avastas mu klassivend Justin, et mxitisse saab oma msni ka panna, no nii et kõik kes msnis online on nendega saad ka chattida sealsamas telefonis!!! USKUMATU!!! Ja ma avastasin selle peale 10 kuud siinolemist!!!!!! Samas võib-olla on see hea, sest muidu oleks ma koguaeg oma kodustega jutustanud aga nüüd tulen juba kohe kohe koju ja küll siis muljetad. Igatahes mul on see olnud nii 9 kuud ja mul on mõnuga üle 100 kontakti seega alati on keegi kellega suhelda. Ja kõik need kontaktid tulevad nõnda et vahetad sõpradega ja sõbrad annnavad võib-olla edasi oma sõpradele ja siis vahel tänaval poisid tulevad ja küsivad kuule anna oma mxiti kontakt, nii lüüakse siinmaal külge! Igatahes sõbranna tutvustas mulle sellist asja nagu chatrooms. Ühesõnaga saad minna sellistesse jututubadesse kus kõik sulle võõrad on ja kelle kontakte sul ei ole. Ja mul on salvestatud cape town’i chatroom sest wow, ma elan cape townis! Ja siis seal all on linnaosad nagu Athlone (keskmised värvilised), Rondebosch (rikkad aka valged irw), Mitchell’s Plain (minu kodu, vaesed värvilised), Gugulethu (vaesed mustanahalised) Khayelitsha (vaesed mustanahalised) ja loogiline et ma ainult nendes mustanahalistes kohtades käin irw, seal on ju kõige ilusamad poisid. Ja tore on et ma sinna sattusin, sest ma olen väga palju huvitavaid inimolendeid leidnud. Esiteks leidsin ma oma ametliku hingesugulase Lõuna-Aafrikas!!! Mustanahaliste poistega on see jama, et esimese asjana konversatsioonis avaldavad nad sulle armastust, ainsad sõnad mis te vahetanud olete on võib-olla hey ja hi ja ta pole pilti näinud ega midagi aga ta on surmkindel et ta sind armastab ja kui ma ütlen et ära valeta siis nad saavad kurjaks ja ütlevad MIKS SA MIND EI USALDA. See on üks tavaline mustanahaline poiss aga minu hingesugulane küsis kust ma pärit olen ja kui ma ütlesin Eesti siis küsis kas see on Läti kõrval ja ma ütlesin et kle mine metsa sa küll 22 aastane ei ole. Ta küsis et miks mitte ja ma ütlesin et lavis et tea isegi 50 aastased mis või kus see Eesti on ja sa litid et Läti kõrval? Ta naeris selle peale ja ütles et nii on, siis tuli ta veel lagedale kõiksuguste toredate asjadega nagu et talle meeldivad geograafia (eriti riikide asukohad) ja ajalugu ja ma mõtlesin et appi MULLE KAAAA! Ma olen nii kaua harjutanud et ma olen lõppude lõpuks Aafrika kaardi riikidega peaaegu pähe saanud ja kui kunagi tundus see mission impossible siis nüüd ma mõtlen, et issuke, kukepea! Aga mitte 100% rahvas, veel teen vigu Guinea-Bissau ja Ekvatoriaal Guinea ja Guinea’dega. Ja siis ta ütles veel et ta on mpondo ja ma polnud sellisest hõimust kuulnudki ja ta rääkis et mpondode kuningas on üks suur maduuuss! Ja et nad lõikavad oma nägu jne ma olin kohe nii intrigeeritud. Ja ta elab kaplinna kesklinnas =) ja käib ülikoolis ja kõige tähtsam EI USU ERITI JUMALASSE (esimene inimene lavis!). Kahjuks aga pole ta väga ilus, aga ok....whatever. Ja siis kui meil on igav siis me mängime sellist mängu et küsime üksteiselt a la milliste riikide vahel asub Andorra,,nii lõbus! Aga olgu, enough of my soulmate. Mis veel parem ma sain tuttavaks nigeerlase, tansaanlase ja malawilasega!!! Ja ma pidin lõppude lõpuks silmitsi vaatama ühe väga suure probleemiga siin riigis, mida ma veel kordagi maininud ei ole. KSENOFOOBIA (kui ei tea siis sõnaraamatu järgi on ksenofoobia tugev või mõistusvastane hirm või vastumeelsus teiste riikide rahvaste vastu.) Ma ei ütleks et see eriline hirm on et wow SOOMLANE ISSAND KUI ÕUDNE JA HIRMUS. Hirm ses mõttes et kui sinu riiki tuleb inimesi teistest riikidest kardad et nad võtavad ära sinu töökohad ja muu sellise. Ja kuna Lõuna-Aafrika Vabariik on Aafrika kõige rikkam riik siis voolab siia päris palju inimesi muudest Aafrika riikidest nagu Nigeeria ja Burundi jne. Nad tulevad lihtsalt paremat elu otsima, muud midagi. Ja need kes teiste aafriklaste vastu siinmaal vihased on ongi meie lavi enda mustanahalised. Ja enne minu tulekut oli siin ses mõttes pingeline aeg, et lõuna-aafriklased ründasid mitmeid kordi väljamaalasi. Nigeerlastel on kombeks teede ääres igasugu pudi padi müüa jne ja ma mõtlesin et sellega see ka piirdub. Siis aga küsisin oma nigeerlasest sõbra Dele käest, et mis tema siin teeb ja ta käib ülikoolis. Ja ma küsisin kas ta on omal nahal ksenofoobiat tunnetanud ja ta ütles et koguaeg, inimesed on tema vastu õelad lihtsalt selle pärast et ta nigeerlane on. Ja kui ma küsisin kas ta on siin lavis õnnelik ütles ta et üldsegi mitte, aga tuleviku nimel peab ära kannatama. Uskumatu eksole, ma tahtsin õnnest lakke hüpata kui ta teatas et ta nigeerlane on aga iga teine lõuna-aafriklane oleks ta näo täis sõimanud ja sinnasamusesse saatnud. Ja siis minu teine tansaanlasest sõber ütles ise et ta tahab juba Tansaaniasse tagasi minna (ta on siin lihtsalt kaks kuud oma vennal külas, kes siin elab, ta ei tööta, ela ega õpi siin, tavaline turist). Ma küsisin miks ja ta ütles et lõuna-aafriklased on nii kuradi õelad tema vastu, sest ta pole siit pärit. Ma mõtlesin et jeesus maria, miks ometi. Igatahes pani see mind mõtlema ja mul tuli siis üks väga tähtis asi meelde, ma olen täpselt samas olukorras nagu Dele, ma tulin siia riiki õppima. Ja ma ei teadnudki siiamaani et ksenofoobia siin riigis eksisteerib. Mida ma tahan öelda on see, et inimesed on õelad tema vastu sest ta tuli ära oma riigist siia riiki, NIGEERIAST, ta on ju mustanahaline. Ja mind kõik nunnutavad et awwwww hannnaaaa, tule kindlasti kunagi siia elama eksjuuu, miks nad minu vastu vihased ei ole et ma nende riiki hõivan? Sest ma olen Euroopast, VALGENAHALINE. Ah see maailm on nii inetu ja julm! Aga kõik algab meist endist ja ma olen õnnelik et mul on sõpru nagu Dele, kes mulle yoruba keelt saab õpetada ja Jeffrey kes mulle suahiili keelt saab õpetada........aga olgu kui te tahate tuttavaks saada oma delede ja jeffreytega siis minge telefoniga veebi värki ja siis ava aadress, trükkige sisse www.mxit.com ja siis download ja kui keegi tõesti seda teebki siis kontakte võib juba minu käest küsida. Tegelikult võib kõike minu käest küsida,

sharp sharp

LAVi moslemite noorsugu
Need meeldivad moslemitele hirmsasti, vasakul samoosad kus sees on sibulad vürtsid ja hakkliha või kanaliha või kuidas hing ihkab ja paremal on pirukad kus sees samuti liha
Selliseid kauneid asju meeldib moslemitele samuti süüa
Selline näeb Faranaaz välja kui ta palvetab
Selline näeb ta välja igapäeva elus
See oli Faranaazi kodus palvetamise tuba
See naine kes indialasega abielus on küsis kas ma ei taha kätele hennamaalinguid ja ma mõtlesin et miks mitte, olen siis ka paar päeva india naine......

See oli Faranaazi tänav aga see selleks, terve Mitchell's Plain näeb selline välja, siin ma siis elan...

ALLAHU AKBAR

Viimased seitse päeva oma elust olen ma mõelnud islami ja moslemite peale, igal vabal hetkel, igakell, igas kohas. Ma mõtlen alati, et ma peaksin nõndamoodi oma sissekandeid tegema, et inimene kes võib-olla esimest korda loeb ka midagi aru saaks. Ma ei saa ju ometigi oletada et kõik esimest postitusest saati lugenud on ja need kes on siis võib-olla värskendan teie mälu ja äkki on nüüd natukene hilja muudatusi sisse tuua, aga olgu pealegi. Lõuna-Aafrika Vabariigis on teatavasti värviliste rass kes on musta ja valge järeltulijad ehk siis nö pruuni värvi inimesed (nende juures mina elangi) ja nende seas kaks kõige levinumat religiooni on kristlus ja islam. Kristlasi on minu kodukandis veidikene rohkem, nii 70% ja ülejäänud on moslemid. Lõuna-Aafrika Vabariigis elab kokku pool miljonit moslemit ja viimased seitse päeva on mul olnud tunne, et nad kõik elavad ja eksisteerivad minu ümber. Ma olen lummatud. Minu peres on moslem ainult vanaisa, see on omamoodi nähtus sest vanaisa Abdullahtof oli nõus abielluma kristlasest naisega, kuigi see on koraaniga vastuolus (vanaema Paulina oli väga kangekaelne ja ütles et tema moslemiks mitte mingil juhul ei hakka). Ja nii nad siis elavad tänase päevani. Neil sündis kaks ilusat kristlasest last, (kui vanemad on erinevate religioonide esindajad võivad nad ise otsustada kes nende lapsed saama olevad) minu ema Patsy ja minu onu Marwaan (hääldus Maruaan). Muidugi sündis onu mingi teise, kristlase nimega, aga nagu aru saate muutis tema jällegi oma naise Mymoena (hääldus Meimuna) pärast religiooni ja hakkas moslemiks. Ja kui moslemiks hakkad pead ka moslemi nime võtma, sama asi kristlusega. Neil sündisid kolm moslemist last, Abduraghmaan (hääldus Abdurahman), Sieraaj (hääldus Siraadž) Ja Moeneera (hääldus Muniira). Need on minu pere moslemid. Ah ja ema peigmees on ka moslem, tema nimi on Unis (hääldus Junõs). Igatahes vahetusaasta alguses kirjutasin, et tol ajal elas siin majas vana naine, minu vanaisa õde, samuti Mymoena (kes sündis moslemina, siis pööras abikaasa jaoks kristlaseks ja kui ta abikaasa paarid aastad tagasi ära suri läks moslemiks tagasi). Igatahes nüüd suri järsku see naine ära, kutsume teda edaspidi mamma. Kui ma mamma surmast kuulsin siis ei jõudnud kohe kohalegi, nii uskumatuna tundus, sest alles ta käis meil külas.
Kunagi ammu käisin ma ühel teisel moslemi matusel (araabia keeles janazah, hääldus džanaaza) ja kirjutasin sellest pikalt ja laialt ja nüüd hetkeks unustan uued lugejad ära sest täpselt sama asja kaks korda kirjutada on loll ja peate ise üles otsima tolle postituse kui tahate. Ma kirjutan ainult seda, mida uut ma märkasin. Eelmine kord ei tahtnud ma surnukeha vaatama minna (jah surnukeha lebab oma kodus, magamistoas, mingi metallkasti sees) kuna siis suri ära vanaisa vend keda ma eriti ei tundnud. Nüüd aga teda tundsin piisavalt hästi et siis sinna tuppa astuda ja mammaga viimast korda silmitsi seista. Ma olen alati kuulnud ilgeid jutte laibahaisust ja ma üritasin võimalikult märkamatult kõigest jõust õhku nuuskida, aga laiba haisu ei olnud ei siin ega seal. Asi selles et kui moslem sureb siis paari tunni pärast on kohe janazah ehk siis matus ja see võtab aset laiba kodus, kõik sugulased (neid on VÄGA PALJU) ja sõbrad tulevad kokku ja ütlevad hüvasti ja söövad. Tuba oli mööblist tühi ja valge, nurgas istus mees kel oli peanupu otsas fez, seljas tob ja käes koraan ja kes ilusa häälega palvetas. Keset tuba oli mamma, ta nägi välja nagu ta magaks. Laip lebab seal kastis muide nõnda et ta võetakse alasti ja mässitakse valgete linade sisse. Siis käidi teda pesemas mingite õlidega, seda tohivad aga ainult mehed teha. Ja siis toodi ta keset suurt tuba mingi uue metallkontstruktsiooni sisse (mehed võtsid laiba mitmekesi sealt magamistoast sülle ja vedasid suurde tuppa) ja siis palvetasid. Palve nimi on salah ja see on niivõrd ilus! Siis võtavad jällegi ainult mehed sellest metallkonstruktsioonist kinni (kui inimene suri hommikupoole peab ta enne päikeseloojangut matma) ja kiirustavad mošeesse, parem on salah (palvetamise) ajal minna, sest siis saab surnu rohkem palvusi. Ning edasi viiakse surnukeha surnuaeda kus ta jälle sealt metallkonstruktsiooni seest välja võetakse ja linadega auku pannakse, ei mingit kirstu, ei mingi maist vara, lihtsalt auku külili ja peaga Meka poole. Ja ongi moslem maetud.
Kuid kui ma siiamaani mõtlesin, et Lõuna-Aafrikas moslemid ja kristlased nii armsalt ja sõbralikult koos elavad siis nüüd sain natukene aimu ka nende vahelisest rivaalitsemisest ja probleemidest. Nagu ma mainisin siis mamma hakkas abielludes mehe jaoks kristlaseks ja nii olid ka nende lapsed kristlased aga peale mehe surma hakkas ta jälle moslemiks ja viimased aastad oma elust veetis ta oma kristlastest laste majapidamises. Ja kuna ta seal elas siis võttis ka janazah aset seal. Sellest oli aga suur poleemika, minu vanaisa vend on nüüd väga vihane, ta ütles seal janazah’l ka et KÕIK SIIN ON VALE NII VALE. Talle ei meeldinud see, et moslemi matus võttis aset kristlaste majas ja eks see koraani järgi olegi valge, aga mis mina sinna teha saan. Ja nüüd et laseksid mamma hingel rahulilkult jannah’s (moslemite taevas) puhata, aga ei. Nad käivad ikka üksteise juures võitlemas et MIKS VÕTTIS JANAZAH ASET KRISTLASE MAJAPIDAMISES jne......ja peale seda tüli teatasid mu ema ja õed et absoluutselt kõik maailma moslemid on hingelt halvad inimesed, ma olin nii ärritatud ja vaidlesin vastu et nii küll öelda ei tohi, aga nad olid endas nii veendunud. Ärge teie nii arvake, mul on väga palju moslemitest sõpru ja halvad inimesed nad küll ei ole, terroristid ammugi mitte! Siimaal muide keegi ei seosta moslemeid terroristidega...lihtsalt et te teaksite.
Täna on teisipäev, 27. aprill mis tähendab Lõuna-Aafrika Vabariigis riigipüha sest on vabaduse päev! 16 aastat tagasi võtsid aset esimesed demokraatlikud presidendivalimised ja üllatus üllatus, presidendiks sai Nelson Mandela, peale teda oli pikka aega Thabo Mbeki, siis hetkeks Kgalema Motlanthe ja nüüd Jacob Zuma. Ärge küsige kas Zuma mulle meeldib, ma ise ka ei tea, ma elan värviliste kogukonnas kus keegi teda ei salli (mustaanahalised armastavad ja ülistavad teda) ja võib-olla on see oma jälje jätnud, aga ma üritan nende arvamust mitte arvesse võtta. Aga kuidagi elutu on ta, vaatan hetkel telekat ja istub seal kivinäoga kõht punnis ees, rohkem energiat palun, Jacob, sa oled ikkagi täisverd zulu! Igatahes kui teisipäev on riigipüha siis esmaspäeval kooli ei toimu ja meil oli mõnus pikk nädalavahetus ja ma otsustasin selle veeta oma klassiõe Faranaazi pool, tema on üpris korralik moslem ja ma õppisin selle ühe nädalavahetusega nii palju. Pidevalt küsisin ma küsimusi miks sa seda nii ja toda naa teed ja kuna ta on väga uhke oma religiooni üle oli ta innukas mulle ka kõike seletama. Ma ohkisin kogu aja, sest kui te arvate et moslemiks hakkamine lihtne on (meile eestis ajaloos õpetati et pead kolm korda midagi moslemite juuresolekul ütlema ja oledki moslem valmis!) siis oh, ei. Nii palju reegleid ja piiranguid millest kinni pidada, aga ma ei ütle et see halb oleks, vastupidi. Neil oli kodus väike palvetamise tuba, kus oli makk (seal mängis 24/7 mingi moslemite raadio) ja seinal jupikesed koraanist. Ja siis lubas ta mul vaadata kuidas ta seal palvetab. Moslem peab päevas 5 korda palvetama, hommikune palve võtab aset kella viie paiku, selle nimi on Fajr, siis järgmine on varajane pärastlõuna palve Zuhr, siis hiline pärastlõuna palve ‘Asr, siis päikeseloojangu palve Maghrib ja siis õhtupalve ‘Ishá. Hea on iga salah (see ongi palve) ajaks mošeesse minna. Ja kui te mõtlete et iga päev viis korda varavalgest saati mošee vahet joosta on tülikas siis teate mis. Enne igat salah’d peavad nad end pesema. Ja see on kindlalt paika pandud kus kui palju ja mille pärast. Kõigepealt ütled Bismilla-Hir-Rahma-Nir-Rahim. (see tähendab Allahi, helde ja armuliku nimel). Siis pesed käed kolm korda palja veega, kuni randmeteni ja sõrmevahed peavad ka kindlasti märjaks saama. Siis loputad kolm korda suu ära, aga vee peab suhu panema käte abil mitte kraanist lurpima. Siis paned vee parema käe pihku tõmbad ninna ja lased vasaku käega välja, seda peab kiiresti tegema ja taaskord kolm korda. Siis pesed kolm korda näo kõrvast kõrvani ja siis kolm korda laubast lõuani. Siis kolm korda parem käsivars randmest küünarnukini ja siis sama vasaku käega kolm korda. Siis teed käed niiskeks ja lased kätega otsaesisest kaelani (kõrvade kaudu) ja tagasi. Jälle kolm korda. Siis teed näpud niiskeks ja pesed ära kõrvad. See käib nõnda et mõlema käe esimene sõrm läheb üle kõrvasisese ja pöial peab jooksma üle kõrva välise poole, okei nagu ma ise hetkel aru saaks mida ma kirjutan aga okei okei........ ja siis LÕPUKS peseme ära jalad, jalalabad ainult, alustad paremaga ja kindlasti peab kindlaks tegema et ka varbavahed märjaks saaksid ja kordame seda kolm korda ja ongi pestud. Ja nõnda viis korda päevas ☺ ja peale pesemist oli palvetamiseni veel natuke aega siis faranaaz ütles et ta ei tohi mehi tolle aja jooksul puudutada ja räpaseid asju ka ei tohi teha (nagu gaaside välja laskmine mõne augu kaudu) ja kui sokid jalga paned pead enne panema paremasse jalga ja alles siis vasakusse ja kui sa vähemalt 3 vale liigutust teed (mis on väga lihtne sest reegleid on tuhat) siis on tühistatud ja mine pese uuesti. Ja siis ta lubas mul vaadata kuidas ta palvetab aga ma pidin vaikne olema. Pani selga burka ja kattis juuksed rätikuga. Eemaldas jalanõud pani maha oma mati, asetas end näoga Meka poole ja hakkas aga araabia keeles pomisema. Käed kõhul risti, siis panevad korraks käed õlgade kõrgusele (mehed kõrvade kõrgusele, teate küll, mehed on ju kõrgemad) ütlevad allah midagi siis käed põlvedele siis jälle pomisevad siis jälle allah midagi siis maha, nina ja otsaesine peavad mõlemad matti puudutama ja nii mitu korda. Kui mitu korda see oleneb sellest millist salah’d sa hetkel esitad. Kui salah aeg käes on laulab mehike mošees mikrofoni ALLAHU AKBAR neli korda see tähendab allah is the greatest. Ja siis HAYYA ALAS SALAH (tule palvele) HAYYA ALAL FALAH (tule oma jumala juurde) jne. Ta vabal ajal on muidu selline keskmise rangusega moslem siinmaal, majast kunagi pearätita välja ei lähe aga riided mis ta kannab on tavalised, osad peavad seelikut/kleiti ja pükse korraga kandma et mehed tagumikku ei näeks ja nii suurt rätti et iga viimanegi juuksekarv kaetud oleks. Meie koolis on ainult üks nii range moslem ja teate need vormitud hallid viigipüksid ja see kole põlvedeni hall seelik üksteise otsas on inetu küll, mul kohe kahju temast aga olgu. Ja see linnaosa kus Faranaaz elab sisaldab endas väga palju moslemeid, enamus seal olidki moslemid ja nad naljataledes kutsuvad omakeskis seda Mekaks. Ja seal oli mitmeid naisi kel ainult silmad burka alt paistsid, ma küsisin et sa ka kunagi sellist kandma hakkad ja ta ütles et kui ta isa Mekasse peaks minema sel ajal kui ta veel abiellunud ei ole siis nii kaua kuni isa seal on peab tema ka kandma ja kui ta tuleviku abikaasa peaks ütlema et sina kannad seda siis nutad ja kannad, mehe arvamust küsimärgi alla ei seata. Muide mu vanaisa ei tohi kunagi Mekasse minna sest tal on kristlasest naine, aga see selleks. Siis rääkis ta mulle veel polügaamiast ehk siis mitme naise pidamisest ja ta ütles et osad mehed teevad seda valesti (moslemitele on see ju lubatud). Kui sul on 4 naist ja sa ostad ühele uue auto siis sa pead ka ülejäänud kolmele uue auto ostma ja pole tähtis kas neil load on kas nad sõita oskavad või kas neid see auto üldse huvitabki, kõiki peab võrdselt võtma. Selline oli minu pikk nädalavahetus moslemite majapidamises......

am i miskien van goud gemake???????????

Üleöö avastasin ma enda jaoks Aafrika muusika, nimelt tõi õde koju sellise lauljanna nagu Lira plaadi (mina ei tea miks ta sellist inetut nime kasutab, ta päris nimi on Lerato mis on Lõuna-Aafrikas üsna populaarne nimi ja mis armastust tähendab). Ta viljeleb jazzi, mis on nii mahe ja mõnus. Mulle meeldivad eriti tema zulukeelsed laulud (zulu keel on klikkidega keel ja eriti mõnus on neid klikke laulus kuulata, nii ilus!) aga ta laulab inglise keeles ka. Igatahes ütlen teile kohe ära et tõmmake Lira – Ngiyazifela (ma ei tea mida see tähendab, ma küsisin oma zulu, swazi ja xhosa sõpradelt aga igaüks ütles erinevat asja seega ma jätan selle otsa lahtiseks) siis tõmmake veel laul Ixesha (see tähendab aeg) ja tõmmake Khet’omthandayo (see tähendab vali, keda armastad või kes sulle meeldib või midagi seesugust) ja väga ilus laul on ka Dumisa (tähendab ülista ja mul on tunne, et see laul räägib jumalast). Ja väga tähtis oleks ka mainida bändi The Parlotones, see on rokkbänd ja nad on siin ja ka ülemere kaunis populaarsed ja tegemist valgete lõuna-aafriklastega (ja nende kõige populaarsem laul hetkel on push me to the floor). Ja ma ei tea kui populaarne see Euroopas on, aga World Cupi auks tegid Akon ja Keri Hilson laulu Oh Africa, tõmmake siis too ka!

Üks asi mis siinseid mustanahalisi iseloomustab on protesteerimine, igal pool, iga kell! Väga populaarsed on siin minibuss taksod mida iga autojuht tervest hingest vihkab sest need taksod teevad uskumatuid asju ja neil kehitvad teedel omad reeglid. Ja kuigi nad on iseseisvad, reguleerivad ise pileti hinna ja kõik muu seesuguse on nad millegipärast ikkagi väga tihti innukad protesteerima ja siis nad ei sõida ja siis ei saa ükski laps kooli ja ükski isa tööle. Sama asi on rongidega, aga oleks ju tore kui nad vaid protesteerimise juurde jääksid, neile meeldib lausa laamendada (ma ei ole siinkohal rassistlik, lihtsalt räägin teile sulatõtt)! Ja iga hommik kui ma uudised enne kooli telekas tööle panen näen jälle kuidas minu lähedalasetsevas Langa townshipis rahutud a la 2 rongi maha põletasid, järgmine hommik põletati ära 12 liinibussi ja siin sellest mingit suurt asja ei tehta, mainitakse korra uudistes ja kõik. Hetkel protesteerivad prügikorjajad ja tänavad hakkavad vaikselt prügimägedeks muutuma. Ja nemad ikka entusiastlikult protesteerivad, ise samal ajal lauldes tantsides ja hüpeldes, seega kui prantslased on muidu väga kurikuulsad selle poolest siis ma usun et lõuna-aafriklased on neist peajagu üle. Muidugi võib selles vägivallatsemises süüdistada ka ajalugu (aka valgenahalisi lõuna-aafriklasi). Siinne üks kurvemaid sündmusi ajaloos on the Sharpeville massacre ehk siis Sharpeville’i veresaun mis võttis aset aastal 1960 kus politsei avas tule mustanahliste protesteerijate vastu, kes ei olnud vägivaldsed mitte mingit moodi, ühtegi relva neil ei olnud ja nad protesteerisid vaikselt kuna neid diskrimineeriti. Ja nõndamoodi lasid politseimehed 69 inimest maha, lihtsalt, tühja koha pealt, kõmmutasid surnuks.
Üks värdjamalikke asju mida aga aparteidi valitsus kunagi üldse toime saatis oli afrikaani keele viimine koolidesse. Tuletan meelde et afrikaani keelt räägivad siin ainult valged ja värvilised kes moodustavad 20% populatsioonist. Ja mustanahalised ehk siis 80% räägivad bantu keeli ja neil polnud afrikaani keelest õrnemat aimugi ja päevapealt otsustas valitsus, et davai, nüüdsest õpitakse koolis ajalugu, geograafiat matemaatikat jne afrikaani keeles. See on sama hea kui homsest hakataks eestis läti keeles õpetama. Arvata on et mustanahalised ei saanud tunnis muffigi aru ja kõik kukkusid eksamitest kolinal läbi, selle vastu ka protesteeriti ja lõpuks viidi õiglus jalule, aga kust nad sellise asja peale üldse tulid, mina ei tea????????????
Ma käisin nädalavahetusel oma klassiõe Faranaazi pool kes elab ka ühes pigem vaesemas linnaosas millel nimeks Lentegeur. Ta kodune keel on afrikaani keel ja ma avastasin endale suureks imestuseks et koolis ja ka väljaspool kooli on enamus mu sõpru need kelle kodune keel on afrikaani keel ja nii räägivad nad ju omavahel koguaeg afrikaani keeles ja mina seal vahel pean siis üles noppima millest jutt käib. Iseenesest on see päris naljakas sest koolis on 5 paralleeli ja 4 neist on inglise keel kodune keel seega peab ikka hoolikalt otsima neid afrikaani omi aga ju siis tõmbab mind kuidagi nende poole. See on jagunenud nõnda et nö rikkamad ja viisakamad ja mida veel värvilised tahavad uhked olla ja räägivad kodus inglise keelt ja siis vaadatakse nende poole alla kes afrikaani keelt räägivad sest see levib pigem vaesemates regioonides, aga mul on pohlad kes vaene ja kes mitte. Ühesõnaga Faranaazi juures pidin ma terve päev ainult afrikaani keelt kuulama ja ma avastasin et selle ühe päevagagi hakkasin palju rohkem aru saama. Teed kuidagi paremini sõnadel vahet jne. Ja kui endale öelda, et ma ei saa aru ma ei saa aru siis ei saagi. Ja seda ma tavaliselt ütlen, mõtlen endamisi et issand ma olen siin aasta elanud aga ikka midagi aru ei saa. Siis tuli aga mingi poiss minu juurde kes küsis kas ma saan aru afrikaani keelest ja ma ütlesin et saan jah natukene ja siis küsis et ÜHEKSA KUUGA JUBA SAAD ARU ENDA ARUST VÄ, ma läksin äksi täis ja ütlesin et saan jah, iseendas tegelikult kaheldes! Aga siis see poiss tahtis mind testida ja hakkas igasuguseid küsimusi mult küsima afrikaani keeles ja ma sain kõigest aru, thank you lord! Seega ma avastasin et kui endale öelda, et ma saan aru siis saadki! Irw, või oli see lihtsalt vedamine...kes teab? Igatahes Faranaazi pere on üks nendest pigem ustavatest moslemitest, kodust ta kunagi doekie’ta (nii kutsutakse siin pearätti) välja ei tule ja neil oli seinadel juppe koraanist ja Meka maal jne. Ja siis me läksime külla tema eks boyfriendi perele. Siin on kombeks kohe noores eas juba kõik peigmehed ja neiud koju tuua ja vanematele näidata sest kes teab, siin ka 14 aastased rasestuvad ja abielluvad. Igatahes kui lahku minnakse käiakse ikka nendel vanematel külas ja siis muljetatakse. Minu arvates on see hästi armas, ma mitme sõbrannaga juba niimoodi eks bf’ide kodudes käinud ja alati need endised ämmad räägivad et jaaaa tema on mulle nagu teine tütar! Igatahes see pere oli veel religioossem kui Faranaazi oma, ma pole teisi nii religioosseid moslemeid kohanudki, nad olid nii uhked oma religiooni üle ja mul oli au sellises majapidamises olla. Sõid ainult moslemiroogi ja ema vahtis telekat ja suitsetas samal ajal muretult vesipiipu ja nad lugesid mulle koraani ning jutustasid islamist. Eriti huvitav oli aga see, et sealne peretütar on abielus india moslemiga. Enamus LAVi indialastest (kes jagunevad hindudeks ja moslemiteks) elavad Durban’i nimelises linnas, kuhu muide Gauteng’i ja Free State’i provintsi vahetusõpilased eile reisile läksid!!!! Ma olin nii vihane et teisi kaasa ei võetud sest see on üks LAVi linnadest mis mind väga tõmbab, see asub India ookeani ääres ja on hästi indialik, sest nagu ma juba ütlesin enamus riigi indialastest elab seal. Ja kuna ta asub KwaZulu Natal’i provintsis siis on seal ka väga palju zulusid!!! Mis saaks veel lahedam olla aga olgu tulen ühel päeval tagasi ja lähen ise.....Igatahes ta näitas mulle pilte oma pulmadest, tal oli kaks erinevat tseremooniat sest india moslemid (Durbani moslemid) ja malaisia moslemid (nii kutsuvad end Kaplinna moslemid) on erinevad, malaisia moslemid rohkem nagu araabiamaade moslemid ja india moslemid rohkem nagu hindud. Seega ta rääkis et indialased abielluvad alati punases kleidis ja ta käed olid paksult kauneid henna maalinguid täis, nii ilus! Ja siis ta rääkis, et ämm peab peigmehele altaril mingi milkshake’i moodi joogi andma ja siis peigmees peab selle ära jooma, sest see teeb keele magusaks. Ma küsisin, et miks siis peigmehe keel magus peab olema? Sellepärast, et abielus tuleb oma naisele ainult magusaid sõnu lausuda, no kas pole mitte ilus!!! Ja neil on laps, Mumtaz on tema nimi ja ta on umbes 8 kuune ja tal on käte ümber kuldsed käevõrud, sest india beebidel on selline asi kombeks. Ja kuna ma olen siiamaani ainult paari LAVi indialast kohanud siis ma küsisin talt igasugu küsimusi. Tema abikaasa kodune keel on urdu keel (nii nad siin umbes jagunevadki, urdu ja hindi) ja kuna ta töötab zuludega siis ta oskab ka nii muuseas zulu keelt!!!! Ja siis ta saab veel afrikaani keelest aru ja muidugi oskab ta ka inglise keelt, mine metsa, mõtlesin ma endamisi. Küll alles veab!