Ose gan Odabo

Mul on üks soovitus blogipidajatele: lugege postituste kommentaare ka mitu kuud hiljem, sest sinna võib lisanduda vajalikku informatsiooni, mis minu puhul ka juhtus. Mäletate minu ALLAHU AKBAR postitust kus rääkisin siinsetest moslemitest? Nüüd leidsin sealt alt ühe moslemi kommentaari, et mõningate asjadega olen ma mööda pannud. Nüüd ma siis tean ja väga hea et tean ja ma ei saa ju ometigi valeinformatsiooni levitada, seega panen selle kommentaari siia üles. Siiski hakkasin ma mõtlema et, oioioi, selle informatsiooni sain ju mina lõuna-aafriklastelt ja kuidas saab olla, et nad vahel oma religioonis nii palju vigu teevad? Näiteks on alltoodud kommentaaris öeldud, et moslemi laps on automaatselt moslem. Siin aga kui vanemad on eri religioonidest (nagu oli minu peres) otsustavad nad ise lapse oma ja kui nüüd islamile truuks jääda siis peaks terve minu pere moslemid olema!!! AGA NAD JU EI OLE!!!!!! Ma tahaksin seda neile väga öelda, aga teate mis, ma tunnen neid väga hästi! Nad tahaksid mulle vastu vaielda. Igatahes tänan seda tähelepanelikku lugejat, kes aitas mul need vead korrigeerida, seega siit see kommentaar tuleb:
Tere!
Juhuslikult juhtusin su blogile ja olles ka ise moslem ja elades Egiptuses, jäi silma nii mõnigi "eksimus", mis võib-olla tuleneb sealsete moslemite vääratest arusaamadest. Ma räägiksin siis nagu tegelikult islami kohaselt on. Moslemimehel on lubatud abielluda kristlase või juudiga, mosleminaisel on lubatud abielluda üksnes moslemimehega. Moslemi lapsed on automaatselt moslemid, ei ole valida, kas kristlased või moslemid. Sellepärast ei tohi ka mosleminaine abielluda kristlasest mehega, kuna religioon käib mehe järgi ja seega oleksid lapsed kristlased. Naise surnukeha pesevad naised ja mehe oma mehed või ka abikaasad võivad pesta oma abikaasa surnukeha siis kampriveega. Moslemiks hakkamine ongi väga lihtne, just usutunnistuse lausumisega, aga tõepoolest tuleb seda usku ka järgida. Palvetamine sõltub päikese liikumisest ja seega on igal maal erinev: koidikupalvus, keskpäevane, pärastlõunane, päikeseloojangu palvus ja pimeduse saabumisel palvus. Pesemine ei ole nii raske ja keeruline nagu kirjeldad, kolm korda käed, suu loputada, ninasöörmed loputada, kolm korda pesta nägu, kergelt märgade kätega üle juuste ja kõrvade ja pesta jalad. Enne igat palvust seda tegema ei pea, ainult siis kui pesemine on muutunud kehtetuks. Näiteks gaasi laskmisega, aga mitte sellisel juhul, kui gaas tuleb suust. Meeste puudutamine ei ole naise poolt keelatud ega vastupidi. Ka musi andmine mitte, ainult ei tohi olla seksuaalse alatooniga. See siis ei riku puhastumist. Mustadest asjadest ei tohi puutuda seda, mis on kokku puutunud uriiniga või väljaheitega või verega. Nt pori ei riku puhastust jne. Naistel on soovituslik palvetada kodus, meestel moshees. Ja mehed ei ole kuidagi naistest kõrgemad, käed pannakse mõlema puhul õlgade kõrgusele. Mehed palvetavad üksnes naistest eespol sel põhjusel, et kui naine mehe ees põlvili kummardab, et tagumik jääb mehe näo ette, siis see võib mõtted mujale viia. Moslem, kelle naine on kristlane, peab samuti käima võimalusel palverännakul Mekas ja talle kehtivad kõik muudki reeglid. Burqa on tegelikult nagu kott, mis saab alguse peast. Abääjä on see traditsiooniline riietus, mille juurde pannakse rätik ja mõned seovad näo ette ka nikaabi, mis on siis nagu näorätt.
Sellised mõtted lihtsalt täpsustuseks nagu islam sätestb. Eks inimesed teevad igasuguseid asju.
... tahtsin veel lisada ka selle pesemise kohta, et pärast nina loputamist pestakse käed ka randmeteni ja pesemise muudavad kehtetuks veel suguline läbikäimine, magama jäämine ja tualeti külastamine.
No vot nii on siis hoopiski lood. Aga travel channel’i tiim leppis vist kokku et kiusame natukene Hannat. Nimelt kui ma eile õhtul telekat vaatama jäin tuli kõigepealt saade Kaplinnast, kus näidati kõiki minule tuttavaid ja kalleid kohti. Tuju oli nukker küll ja poetasin isegi paar pisarat. Aga et sellest veel vähe oleks tuli järgmiseks saade Flavours of South Africa (Lõuna-Aafrika maitsed) kus tutuvustati mind LAVi köögile ja just nendele söökidele mida mina tihti mekkisin. Siis oli mind juba viimase piirini viidud aga kui nägin saatekavast, et järmine saade on top travel mis on Lõuna-Aafrika reisisaade ja mida ma Kimoniga tihti koos vaatasin otsustasin ma, et sellele piinale peab lõpp tulema ja panin teleka kinni. Kas te isegi kujutate ette kui väga ma tahan tagasi minna? Siiski, et ennast vahetevahel natukene Aafrika meeleollu viia avastasin ma selleks hea viisi. Nimelt olen ma iTunes’i kasutanud juba aastaid aga alles eelmine nädal otsustasin ma uurida mis siis juhtub kui ma sellele Radio nupule vajutan ja mis see juhtus, ime juhtus. Ma avastasin sealt nii palju huvitavaid raadiojaamu aga muidugi liikus minu näpp esimesena sõnale International ja siis otsisid minu silmad helikiirusel sõna Africa. Seda ma ka leidsin, mitte küll liiga palju, aga leidsin. Esimene raadio oligi kohe African Internet Radio ja tihti kui igatsus peale kipub lükkan peale selle või Mtaa FM’i jne. Ühesõnaga minge avastage iTunesi ja saage läbi youtube’i ka tuttavaks Nigeeria muusikaga, seal leidub tõelisi pärle.

Nüüd igatahes ütlen ma teile headaega, sest minu blogipäevad on loetud. Ma tahan lihtsalt öelda, et ärge kartke Aafrikat, minge ja avastage ja seigelge ja armuge. Mina tahan sinna tagasi minna. Võib-olla ülikooli ja õpin tsonga filoloogiks???? Võib-olla leian lihtsalt rikka Somaalia piraadi kes mind kosida tahab või äkki kui minu karjäär (milline, seda ma ei tea) läbikukkunuks osutub lähen hoopis mõnda Angola townshippi elama??? Aitäh ja nägemiseni!

(minu e-mail on normtydo@tdl.ee kui kellelgi probleeme peaks tekkima)

Mu blogi on läbi. Need sõnad on rasked üle huulte või siinkohal sõrmede tulema, aga ärge kartke sõbrad, ma ei ole veel selleks piisavalt julge! Nagu arvata oli ei tule mul hetkel ette juhtumisi Lõuna-Aafrikas just väga palju, sest oh üllatust, ma asun Eesti Vabariigis. Ja üldse hakkan ma üle minema üldisele Aafrika teemale, mis on iseenesest ka tore, aga siiski mitte põhjus miks ma blogi lõin ja miks seda üldse lugema tullakse seega ma tean et ma olen seda juba mitmeid kordi kuulutanud. Nüüd kuulutan viimast korda. Lõpp on nüüd väga väga väga lähedal! (blogi lõpp, kes aru ei saanud).
Kuigi enne minekut lugesin ma sealsetele sõpradele pidevalt moraali: kui midagi huvitavat juhtub või kusagil mingi draama on, palun teavita mind esimesena! Muidugi ei lootnud, et mind esimesena teavitatakse, aga nüüd on nii, et neil kipub ununema üldse minu teavitamine! Mina olen ka üha vähem ja vähem mxitis ja sõpradega kontaktis (leidsin, et vahepeal läksin üle piiri ja tõmbasin veidi tagasi ja siis harva kui ma nende ette ilmun on neil meelest läinud kes vahepeal rasestunud on, kes kellega paar on ja kes kellega kakles. Jah, mu klassiõed kaklesid eelmine nädal koolis ja üks tahtis teist üle rõdu ääre alla lükata, aga ei läinud õnneks – sellistel hetkedel mõtlen ma, deeeem pean ma siin olema!!! Kes Descartes’i Lütseumis klassiõde teiselt korruselt alla tahab loopida? Mitte keegi, isegi asja ilu pärast mitte.....) Aga üht asja tulid mulle kõik korraga kuulutama: HANNA HANNA, MEIE KOOLIS ON UUS VAHETUSÕPILANE! Tuletaksin meelde fakti et ma käisin madala tasemega koolis ja püsiv vahetusõpilane on seal harv nähtus, räägi siis veel sellest, et kaks aastat järjest on vahetusõpilane. Ma olin muidugi äksi täis, mida??? Minul mantlipärija???? Tegemist on mingi saksa poisiga kes pidi olema veel vaiksem kui mina alguses, no võimatu, aga lollim ka kui mina! Mu sõbranjed rääkisid et käsevad tal kõiksugu afrikaanikeelseid asju öelda nagu KAKALAAS (prussakas) ja too kohe ütlevatki kõike järele. Mina nii loll ei olnud, sest mine sa tea mida nad ütlevad ja pärast on silmad häbi täis ja kõikide naerualune! Ma olen nüüd paar nädalat hiljem uurinud et kas ta on ka ennast avanud ja mis toimub aga mu õde vastas mulle nii: TA ON LOLL, TA ON SAMASUGUNE LOLL NAGU KÕIK TEISED SIIN KOOLIS, TEDA ISEGI EI TUTVUSTATUD KOOLILE JA MA EI NÄE TEDA MITTE KUNAGI, TA ON LOLL. Nonoh, ei tea kas õel oli halb tuju või miks vaene Philip (vahetusõpilane) niiviisi virtuaalselt seljataga nahutada sai. Samas kuulsin et ta elab ühe õpetaja juures, seega on minu imestus sedavõrra suurem, miks teda koolile ei tutvustatud? Esimesel päeval lükati mind tuhande ulguva suu ja uudishimust põleva silmapaari ette ja anti mikrofon kätte: TUTVUSTA ENNAST. Mul pidi hirmust kusi püksi tulema aga Philip pääses sest tuleproovist. Seda, kas see oli hea või halb näitab tulevik ja läbi oma mitte nii informatiivsete sõprade üritan end Philipi eluga kursis hoida. Aga aitab sest filosofeerimisest ja mingem nüüd kurbade faktide juurde. Need ei puuduta küll otseselt Lõuna-Aafrika Vabariiki aga hoopiski Keeniat mis on ka üks väga ingtrigeeriv kohake. Peeter Vihma raamatust “Kättpidi Keenias” (kus ta räägib oma neljast kuust Keenias, läbikukkunud vabatahtlikuna) lugesin sellist huvitavat asja, et Keenia ministrite palk on maailmas kolmandal kohal ja Keenia president Kibaki teenib rohkem kui Obama!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ENNEKUULMATU!!!!!!!!!!!! MILLINE ÜLEKOHUS JA EBAVÕRDSUS!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Siinkohal räägin muidugi president Obamast mitte tema Keenia metsades pesitsevast narkolembesest vennast George’ist. Ja siis ta kirjutas veel et miraa või khat on katapõõsa, chata edulis’e lehed ja varred, mis närides annavad amfetamiinitaolise kaifi. Ida-Aafrikas ja Pärsias on see levinud komme, Jeemenis närivad miraad 80% meestest ja 45% naistest. Keenias võib kohvikute ustel tihti näha silti “no miraa chewing”. See on siis vastus minu ja teiste uudishimulike küsimusele mis see khat ikkagi endast kujutab, sest vast mäletate, et kirjutasin kunagi sellest kui LAVis populaarsust koguvast narkootikumist.
Aga Aafrika teemadel edasi minnes......minu swazi õde Phumlile oli üks päev väga armunud ja küsisin et noh mida Senzo (tema poiss-sõber) erilist korda saatis et sina nii armunud oled. Tema aga teatas et Senzo (eks ole ju kaunis ja sensuaalne nimi ühele poisslapsele) on ammugi ajalugu ja temal on uus boyfriend Junior. Olgu, mõtlesin. Junior siis Junior ja rohkem ma edasi ei uurinud, aga nüüd on asjad jõudnud nii kaugele, et viimased nädal aega olen ma õhtuti Junioriga mitmetunniseid konversatsioone maha pidanud. Kuna Senzo oli läbi ja lõhki svaasimaalane nagu Phumlile isegi, oletasin et Junior on vähemasti swazi, aga tuli välja, et ta on pool tswana, pool shona!!!!!!! Teie jaoks on need tswanad ja shonad hiina keel, aga lühidalt: tswana on üks nendest lavi nö “hõimudest”, kes pärinevad Botswanast. Ja shona oli ka minu jaoks hiina keel, enne kui Junior mind valgustas. Shona on hõim Zimbabwest. Seal jagunevadki nad umbes kaheks, shonad ja ndebeled ja ndebeled on ka edasi rännanud LAVi ja seal moodustavad nad ka omaette hõimu, aga mitte shonad, mitte shonad! Seega on tegemist pool botswanalase pool zimbabwelasega, kes kasvas üles Botswanas ja LAVi tuli alles eelmise aasta novembris. Ja seal kus ta elab räägitakse ju ainult siswati keelt ja tema oskab ju ainult shona ja tswana keelt (muidug ka inglise) ja kuulake kõik. Selle mõne kuuga mis ta LAVis on olnud on ta juba nii palju keelt õppinud et saab suheldud siswati keeles. Ohhh, küll ma imetlen seda Juniorit! Rääkis ta mulle muudki huvitavat. Näiteks seda, et ta ei usu piiblisse! Ma olin väga erutunud ja mõtlesin, et leidsin järjekordse hingesugulase, aga siis sain aru, et ma sain valesti aru. Ta usub jumalasse ja ei usu piiblisse. Ma küsisin, et kuidas sa seda religiooni nimetad? Ta ei saanud mu küsimusest aru, ma siis seletasin et KELLEKS SA ENNAST KUTSUD, KRISTLASEKS VÕI KELLEKS? Siis ütles ta et ta ei ole kristlane, vaid keegi kes on uhke oma kultuuri ja ma ei tea mille üle...seega kutsuge teda kuidas tahate. Siiski edasises konversatsioonis rääkis ta mulle midagi esivanematest seega ma arvangi, et mingit esivanemate usku ta on, aga ärge minult rohkem küsige, sest Aafrika religioonid ei ole just minu tugevaim külg. Siis aga teatas ta mulle uhkelt, et tema lemmik president on Zimbabwe president Robert Mugabe. Ma arvasin, et see on nali ja küsisin oma naiivsuses üle, et sa teed ikka nalja eksole? Mul pole varem zimbabwelastega otsest kokkupuudet olnud, aga lavilased ja muud inimesed absoluutselt vihkavad Mugabet ja ma olen ka oma blogis kirjutanud miks ja ma ei viitsi uuesti hakata kirjtuama aga olgu, ta on türann! Ta on seal juba väga pikka aega hirmuvalitsust pidanud ja suures osas on tänu temale riik nii halvas seisus ja paranemist pole näha ei idas ega läänes. Muidugi on seda rääkinud mulle lõuna-aafriklased, kes räägivad sama ka oma presidendi Zuma kohta ja ma tean, et Mugabe pole kindlasti üdini paha ja ma tunnen end halvasti, et ma teda nõnna arvustan, ise sügavuti süüvimata. Seega, et end parandada küsisin ma, et miks sa siis teda armastad, mida head on ta korda saatnud? Salajased lootused minus kasvasid, mõtlesin, et lõpuks saan ka teada Mugabe heateod, aga minu pettumus oli suur kui Junior vastas: lihtsalt, ta on nõus oma riigi eest surema jne. Ma võin ka praegu öelda, et ma olen nõus oma riigi eest surema, aga nii kaua kuni ma seda teinud ei ole ei saa ka minu sõnu puhta kullana võtta, seega Robert, minu pool oled sa siiski veel mustas nimekirjas, aga ma vähemalt üritasin.
Ja viimaseks arutleksin teemal mustanahalised Euroopas. Ära leierdatud teema, aga kuna oli kergejõustiku EM, ei saa sest ka kuidagi mööda vaadata. Minu õnn oli suur, kui nägin kui palju mustanahalisi seal osa võtab, tegemist ju ikkagi EUROOPA meistrivõistlustega. Norrat esindav gambialane ja Venemaad esinedav poolnigeeralne on kohati lausa koomilised nähtused. Ma mõtlen, et on tore et nad seal on, samas mõtlen ka et ei tea kas nad oleksid õnnelikumad kui saaksid oma nö päriskodumaad esindada? Võib-olla oleksidki. Ja siis mõtlesin ma selle peale kui kergelt kasutavad eestlased sõna, minu jaoks väga inetu sõna ja ma isegi ei kavatse seda väja kirjutada aga kutsugem seda nagu ikka N sõnaks ehk siis n***e*. Irw, ma loodan et saite aru aga see oli ilusaim viis selle inetu sõna kirjapanemiseks. Eestlased kasutavad seda tihti ja poevad siis vabanduse taha: aga MEIL EESTIS võib seda kasutada ja SIIN EESTIS ei tähenda see midagi halba, aga tahate ma üllatan teid, meie ei ela kusagil isoleeritud Eesti saarel Vaikses ookeanis vaid Euroopa Liidus. Ühesõnaga vahepeal, peale n sõna leiutamist on toimunud globaliseerumine ja muud moodsad asjad ning üks endast lugupidav inimene ei võtagi sellist sõna üldse suhu, sest mustanahaline võib ka Nuustakul järjekorras sinu taga seista ja kuulata ja kuigi ka minu arvates lähevad need mustanahalistele suunatud rassismi peensused vahel liiga kaugele siis olen end harjutanud nii palju et ka enam sõna must ei kasuta, sest ajaloo õpetaja rääkis, et see tähendab eesti keeles ju ka räpast ning siis viitad sa omamoodi nagu räpasele inimesele, mida nad ju ei ole. Ja jalka MM’il kuulsin terava keelega eestlaste suust tihti: NO ON IKKA PRANTSUSMAAL TIIM KÜLL, EI TEA KAS SEAL ÜHTEGI PRANTSLAST ÜLDSE ON VÄ, RIBERY ONGI ÄKKI AINUKE VÄ???? Siis mina mõtlen nii, võtame sellise mehe nagu Éric Abidal, kes sündis Prantsusmaal aga on Martinique’i päritoluga (mis on saar Kariibi meres mis kuulub Prantsusmaale). No sa sünnid Prantsusmaal, elad Prantsusmaal, hakkad Prantsusmaal jalkat armastama jne siis mida oled sa sunnitud tegema? Nähtavasti on ta ju täisväärtuslik prantslane ja kas siis terava keelega eestlased arvavad et Éric peaks tagasi Martinique’ile põrutama, lihtsalt kuna ta pärineb sealt ja ta nahavärv on tume??? Või siis näiteks Patrice Evra kes küll sündis Senegalis aga juba ühe aastasena tuli Prantsusmaale elama, kui palju ta oma esimesest eluaastast ikka mäletab? Suurt midagi, minu arvates teeb see temast ka prantslase. Ja taaskord kui mu vanaisa Prantsusmaa tiimi ja sealsete “haha prantslaste” üle nalja viskas küsisin ma kas siis Saksamaa tiim parem on? Kas Mesut ja Miroslav kõlavad nagu täisväärtuslikud saksa nimed? Nemad ju ka pärinevad Türgist ja Poolast jne aga vanaisa vastas seepeale KLOSE ON SAKSAMAAL KASVANUD. No ei tea kas Evra tuli siis eelmine aasta Prantsusmaale või?

Nüüd olen ma end taaskord üles kütnud sellise vastuolulise teemaga nagu seda on rassism ja et end maha rahustada kuulan sellist imekaunist lugu nagu heartbeat mida esitab Nigeeria lauljanna Nneka...wow....kuulake ja tõmmake kõik, väga hea laul.............

See on nüüd ametlikult kätte jõudnud, minu Aafrikaigatsus. Päevad läbi ei tee ma muud kui mõtlen selle peale, räägin sealsete sõpradega, vaatan pilte, kurvastan, igatsen.....ma isegi ei oska öelda millest see tingitud on ja kust järsku välja ilmus. Esimesed kuu aega oli päris tore siin Eestis olla. Võib-olla see kuumus??? Ma kuulsin, et see pidavat Aafrikast tulema. Mõtlen salamisi et äkki Aafrika igatses mind ka ja otsustas mulle siia Ida-Euroopasse järgi tulla? Sellest hoolimata ei ole see kuumalaine mulle üldsegi mitte meelepärane, teised võivad ju arvata et SA PEAKSID JU HARJUNUD OLEMA siis ega ikka ei ole küll. Samamoodi nagu ma külmetasin Aafrikas, ma kuumetan Euroopas. Aga teate mida ma kõige rohkem igatsen ja ma ei häbene seda isegi välja öelda: ilusaid mustanahalisi poisse. Tee mis sa tahad, siin tartu linnas on ikka prioriteedid nii paigast. Vahel näen niiii ilusaid tüdrukuid nii jubedate poistega, või siis vastupidi. Ongi mõni normaalsem poiss ja siis tema gf on mõni wannabe fashionista. Mina tahan näha mustanahalisi mehi!!! Ma olen neid siin tartus peale tagasitulekut ikka märganud ka, üks päev kõndisin ülikoolist mööda ja mida ma näen. Justkui taevaväravad oleksid avanenud: välja lendas suur hulk mustanahalisi ja moslemeid ja mustanahalisi moslemeid. Iga päev võiks tartu ülikoolis selliseid üritusi korraldada, oleks meie linnapilt ka natukene intrigeerivam. Ühesõnaga eesti poisid no offence see on minu maitse, nii on ja nii jääb. Black boys FOREVER.

Eile rääkisin ma oma vanematele huvitavaid seiku Aafrikast, nagu ikka vahel ette tuleb ja tolle seiga peale naersid nad eriti ja siis ma mõtlesin, et ma polegi VIST seda oma blogisse kirjutanud (rõhutan sõna vist, sest mul on reaalselt kõik ununenud mida ma siia kirjutanud olen ja mida ei ole, seega ärge nutke kui ma end vahel kordan). Igatahes märksõnaks on AUTOSÕIT. Minu vanaisa on nimelt üks üpris hädine mees, tal on olnud elus väga palju operatsioone (pean lisama et ta on ka väga ülekaaluline). Ja kõikide nende tõbede ja operatsioonide tagajärjel ei saa ta oma pead keerata. Kui ta tahab vaadata vasakule peab ta terve kehaga ka vasakule keerama, sama on parema poolega jne. Olgu nüüd vast saite ettekujutuse ja kui te hakkate mõtlema et kuidas siis selline inimene autoga sõita saab? Ristmikel peab ju paremale ja vasakule vaatama ja ta on väga paks ja terve kehaga ka seal roolis visklema ei hakka. Nii siis ongi, et vanaisa ei saa kunagi üksinda autoga sõita. Tavaliselt läksime mina ja mõni minu õdedest kaasa et siis mina vaatan nt vasakule ja Kimon paremale ja siis hüüame vanaisale (tal kuulmine ka natukene halb) PAREMALT EI TULE, VASAKULT EI TULE. Ja siis vanaisa lükkab gaasi põhja ja aga keerab. Selline koostöö valitseb Aafrika autoroolides. Aasta alguses ei saanud ma tihti aru, et miks meid manguti, PLIIS KES LÄHEB VANAISAGA KAASA, alati küsisin et miks ta üksi käidud ei saa? Siis tuletasid õed jälle meelde, et on vaja kaardilugejat. Ise leidsin ma selle üsna tavalise olevat, nojah, vanene vanaisa, aga minu vanemad leidsid selle väga kummalise ja naljaka olevat ning ütlesid, et pole siis ime, et seal nii palju inimesi ka autoõnnetustes surma saab. Nojah. Teine lugu aga minu vanaemast, kes on muide ka väga ülekaaluline ja üpris hädine, aga autoload temal on! Tema saab ka pead keerata aga tal on see teine probleem. Kui ta ükskord mu venna Fiat Unoga (kaheukseline eksole) arsti juurde pidi minema, pidi ta istuma tahaistmele. Kahjuks on aga vanaemal kilosid nii palju, et ei jäänud muud üle kui pidime esiistme välja konstrueerima. Siis ronis vanaema tagaistmele ja siis saime esiistme jälle tagasi sisse panna, ja väljatulekul kehtis sama asi. See oli küll naljakas lugu..................aga see on ka väga hea wake up call, nüüd ma hoidun ülekaaluliseks saamisest, sest mis siis kui ka minu vanaduspõlves autodest istmeid peab välja hakkama monteerima????!!!!!!! Kui õudne ja hirmus.

http://fotoalbum.ee/photos/hannah/sets/1019637

nagu ma kunagi lubasin, üritan pildid internetti üles panna, sest nagu teada, ei olnud mul erilist võimalust neid blogisse panna, seega, hetkel olen lisanud vähe, aga hakkan koguaeg aga juurde panema. Palun olge kannatlikud, aga teeme siis otsa lahti... (ps. mul on selline väikene küsimus, et kas ma mõndadele piltidele pealkirjad ka peaks kirjutama, a la see on minu tuba, see on minu ema jne??? on huvi???) ahjaaa, osad pildid mis blogis on olen pannud sinna ja osasid ei ole ka. ühesõnaga kui kõiki tahate näha peate blogis ringi vaatama

Mul kipub ununema, et ma blogipidaja olen. Ma tunnen, et minu sisemine aafriklane üldse siin Eestis väga palju välja ei kipu tulema. Enda arvates olen ma ikka üsna sarnane sellele Hannale kes täpselt aasta tagasi Eestist lahkus, aga olen kindel et Aafrikasse naastes tuleks jälle ka Aafrika Hanna tagasi. Mõningaid probleeme mul siiski tuleb ette, nagu näiteks see, et varem olin ma, nagu eestlased ikka, väga täpne. Just aja suhtes. Ja mitte lihtsalt täpne, ma olin lausa maniakaalne. Kui kohtumine pidi olema kell neli olin mina vähemalt viisteist minutit enne nelja kohal, ise muidugi enda peale kurjustades, aga siiski. Ja siis küsiti minult Aafrikas olles tihti (eurooplased küsisid) kas mulle on see kurikuulus Aafrika aeg ka külge hakanud, teate küll neid jutte sellest, kuidas nad VÄHEMALT tund aega hiljaks jäävad jne. Seda ma seal olles ei märganud, ausõna. Aga nüüd olen Eestis tagasi ja olen märganud, et viimasel ajal pean ma pidevalt igale poole peaaegu hiljaks jääma, ajast on mul üpris kama, jõuan 10 minutit hiljem siis jõuan, ilge probleeeeem????? Mina arvan, et asi ei olegi nii palju selles, et Aafriklased aja suhtes niivõrd ükskõiksed oleksid, aga pigem selles, et nad elusse muretult suhtuvad. On ju maailmas tähtsamaidki asju, nagu nälgivad lapsed Sudaanis, kui lõunale 10 minutit varem või hiljem jõudmine. Olen ma ka ise alati üsna muretu olnud, aga nüüd muretum kui kunagi varem ja see on maailma parim tunne. Ma ei suuda uskuda, kui ärritatud saab minu vanaema sellisest väikesest asjast, kui mu väikene vend hommikusööki ei taha süüa. Kui ei taha ärgu söögu, mõtlen mina, aga ei PEAB SÖÖMA, terve maailm ju sööb hommikusööki!!! Kuidas on võimalik et sina ei taha süüa hommikusööki????? Mis küll saab kui sa nüüd hommikusööki ei söö??? Apppppiiiiiiii....siia ütleksin ma sellise mõttetera, mis mu emale hirmsasti meeldib: take it easy, pöialliisi.

Aga teate mida, kui nüüd siiski tõsiste teemade juurde tulla siis on mul teile kurb uudis. Minu koolist kaotatakse ära afrikaanikeelsed klassid, nagu väga paljutestki teistest koolidest. Inimesed on koduseks keeleks pigem inglise keele võtnud, sest see on ju märksa kasulikum ja värviliste ühiskonnas on see pigem klassi värk: räägid inglise keelt, oled veidi lugupeetum ja “valgem” ja kindlasti ka viisakam, ilusam ja targem. Räägid afrikaani keelt oled pigem vaene harimatu inimene....selline oli suhtumine minu kodukandis, küll mitte kõikides peredes, aga minu peres oli selline mentaliteet täiesti olemas. Inimesed ei saa aga aru, et afrikaani keel on haruldane keel ja seda võiks ju säilitada, kas siis Lõuna-Aafrika Vabariik ei taha selleks midagi ette võtta? Eestis oleks küll midagi tehtud aga seal pole vist veel probleemist aru saadud. Ma räägin siin nende kaitseks kelle kodune keel siiski veel on afrikaani keel ja kellel nüüd emakeeles õppimise võimalus täielikult ära võetakse. Need vähesedki sunnitakse üle minema inglise keelele, mida nad ju tegelikult oskavad niikuinii.
Ja kas teadsite, et aparteidi valitsus pesi omal ajal värviliste ajud nii ära, et nad siiamaani valgete poolt hääletavad. Kõik Lõuna-Aafrika provintsid, va Western Cape kus elasin mina (kus asub Cape Town ja kus on enamus riigi valgeid ja värvilisi), alluvad ANC’ile ehk siis African National Congressile mis on rahva seas kõige populaarsem partei (mustanahaliste partei) aga ainult meie Western Cape’is valitseb DA ehk sisi Democratic Alliance mis on valgete poolt juhitud. Mu ajaloo õpetaja kes on ju tavaline värviline rääkis et see on täielik nonsens, kuidas saab hääletada inimeste poolt kes sinu vanemaid ja sind alla surusid, piinasid ja võibolla isegi tapsid? Väga vähe on siiski neid värvilisi kes ANC poolt hääletavad, sellest on kahju. Ja see läheb ju peredes edasi, ma saan aru et need aparteidi ajal ajupestud värvilised võib-olla ikka selle poolt hääletavad aga nende minuvanused järeltulijad on ka ütlend, et mina hääletan kah DA poolt, kui ma küsin miks siis vastuseks on LIHTSALT, mustanahlihsed tahavad ju riiki üle võtta ja seda küll ei saa lubada! Ma küsisin et kas sa ei leia et nad on ammu üle võtnud ja nii peakski olema kuna nad moodustavad 80% elanikkonnnast ja oleks vähe veider kui värvilised või valged kõike juhiks aga nad leiavad et neist kui värvilistest ei hooli keegi (peale armaste valgete). Nojah. Tegelikult ei teagi minuvanused poliitikast mitte kui midagi, samamoodi nagu nende vanemad, ainus asi mis nemad teavad on: JACOB ZUMA ON LOLL JA PAHA (tegemist siis presidendiga, kes on mustanahaline) kui ma küsin miks siis öeldakse taaskord: lihtsalt, ema ütles et on.
Aga kõige üllatavam minu jaoks oli see, kui ajalooõpetaja rääkis, et kui 94’dal aastal hääletati aparteidi lõpu poolt sisi 90% värvilistest tahtis et aparteid kestma jääks ja paljud tänapäevani ütlevad ja meenutavad hea sõnaga, OH HEA VANA APARTEIDI AEG (siis kui nad valgetest lahutatud olid ja kui neid diskrimineeriti, milline lilleline aeg tõesti...)

Minu vanavanemad on sellised ehtsad näited aparteidipooldajatest. Vanaema on minu arvates rumal inimene, ta ei tea mitte millestki halligi, tal on üpris suva mis siin maailmas toimub, nii kaua kuni temal televiisor töötab (et vapraid ja ilusaid vaadata) ja päts köögis (et maapähklivõi saia süüa). Vanaisa aga leiab et mustanahalised on halvad, õudsed, lollid, koledad ja jubedad (pean siinkohal mainima et tal on rohelised silmad, seega peab ta ennast üpriski valgeks). Ja kui ma olen temaga pidanud debatte teemal allasurutud mustanahalised siis tema leiab et nii ongi õige ja vaatab mind kaastundliku näoga: milline rumal noor valge tüdruk kellele need lollid mustanahalised nii korda lähevad. Kui ta vaid teaks kui koledad ja lollid nad on! Mina jällegi omaltpoolt mõtlen milline rumal vana värviline mes kellele need valgenahalised ajupesu on teinud.

Nüüd kui ma koju tagasi tulin olen end rohkem kurssi viinud asjadega mis mind Aafrikas huvitama hakkasid, aga millele nii head ligipääsu ei olnud. Näiteks olen lugenud palju islami kohta ja üks raamat mis seda käsitles oli Kätlin Hommik-Mrabte “Minu Maroko”. Ma sain sealt palju teada, näiteks seda et kui inimene hakkab moslemiks ei peagi ta endale moslemi eesnime võtma. Ma ei teagi kas lõuna-aafriklased sellest teadlikud on, sest nemad muudavad alati nime ära. Kui ma neile seda aga ütlema läheks, siis nad ütleksid muidugi et MIDA TEIE EESTLASED ISLAMIST TEATE, seega ma hoian selle vajaliku informatsiooni enda teada. Igatahes räägib raamatus Eesti neiu, kes muide moslemiks hakkas ja üldse mitte mehe pärast, oma elust Marokos. See meenutas mulle üsna tihti minu elu Mitchell’s Plainis ja kindlasti võiksite seda raamatut lugeda. Veel tahaksin teid üles kutsuda lugema Lii Undi raamatuid “Parim näitleja linnas” ja “Illusioonimeistrid”. Ta räägib seal oma elust Indias ja lõppsõnaks ütleksin, et kallid Eesti noored, PLIIS PLIIS minge vahetusõpilaseks Indiasse ja mujale lahedatesse riikidesse, olen tagantjärele ka mõtlend, et India või Ghana või Ecuador oleksid ka ju niiii lahedad olnud, aga mis siin tagantjärele mõelda, elu on veel pikk ees ja küll minagi ühel ilusal päeval Varanasis, Maja parimas toas elan ja Gangese jões pesemas käin..........ahjaa lugege ikka Justin Petrone “Minu Eestit” ka, et te ära ei unustaks millisel veidral maal me tegelikult elame.

Kui nüüd aus olla siis ma hakkasin oma blogi esimesi postitusi lugema ja ma olen ikka päris palju paska pannud......palun selle eest andeks ja kõik kes mind hukka mõistavad, siis teadke et ma olen oma veast teadlik ja ma häbenen. Veel jäi silma mulle see, et mu stiil on blogi jooksul üpris palju muutunud. Alguses kirjutasin nagu kuuenda klassi inimene, ei tea kas minust sai vahepeal naine??????? Samas leidsin ka, et oleks mõttetu hakata neid vanu postitusi redigeerima ja kustutama ja mida kõike veel, sest on vaid mõned pisiasjad millega ma mööda olen pannud, seega jäägu see nii.
Muidu tänase postituse pealkiri võiks olla mina kui värviline (muide mustanahalised on ameerikas ka värvilised). Ühesõnaga kui ma mxitis mõne uue kontakti saan, keda ma isiklikult ei tunne, on alati suur asi neile oma identiteeti tõestada. Muidu esimene asi mida ma nendega rääkides kuulatama lähen ei ole see, et ma olen valge. Nad küsivad mu nime, kui ma ütlen Hanna siis nad ütlevad ok aga mis su pärisnimi on. Kui ma ütlen Hanna ütlevad nad et ok lõpeta naljad, mul ei ole tuju. Sellepeale vastan ma: Hanna. Ja kui nad küsivad kust ma pärit olen ja kui ma ütlen Eestist küsivad nad kas see on Saksamaal. Või kas see on üldsegi Aafrikast väljaspool???? Võta siis näpust eksole...varsti aga hakkab neile kohale jõudma et kuidagi ma siiski erinen ja siis küsivad nad: oled sa valge? Ja kui ma sellepeale jah vastan saan ma suure sõimu osaliseks: HAIGE INIMENE, MIDA SA VALETAD, MA SAAN VÄGA HÄSTI ARU ET SA VÄRVILINE OLED, VAATA KUIDAS SA RÄÄGID JA ISE ÜTLESID ET ELAD MITCHELL'S PLAINIS MIS SA TÕESTI ARVAD ET VALGED ELAVAD SEAL VÕI??? Siis ma olen üritanud seletada et ma olen vahetusõpilane ja saatus on mind toonud siia Mitchell's Plaini, ma ei saa sinna midagi parata aga siis ikka räusatakse et JAAAJAHHH MINE RAISKA KELLEGI TEISE AEGA OMA VALEDEGA jne. Arvatakse siis et ma värviline olen sellepärast, et minu kõnepruuk on täpselt nagu värvilisel ja mis ma sinna parata saangi. Pluss see et ma elan täielikus värvilistemaailmas. Aga veelgi veidram on see, kui mind mustanahaliseks peetakse. Kui mind tervitatakse Molo või Sawubona (mis on xhosa ja zulu keeles tere) ja kui ma vastu tervitan ning küsin unjani (kuidas läheb) ja vastan ka veel et ndiphilile või ngikhona (hästi) ja oskan vasatata ka küsimusele wenzatoni (mis teed) siis öeldakse alati et ära tule siin valetama et sa oled valge, sa oskad ju zulu/xhosa/siswati keelt või mida iganes siis. Ma ütlen et ei oska, need ongi umbes ainsad asjad mida ma nondes keeltes öelda oskan aga siis saadetakse mind metsa kännu otsa, sest mittezulud ja muud olendid selliseid asju nüüd küll öelda ei oska ja ma olen kohe 100% mustanahaline. Osad räägivad minuga edasi, samal ajal mind siiski salajaselt testides, et mis ma siis lõpuks ikkagi olen, aga mis ma ikka seletan. Ma olen ise ka väga umbusklik ja kui nüüd kõrvaltvaatajana seda asja uurida siis minagi ei usuks iseennast!
Kui ma käisin perega õe sünnipäeva puhuks club mykonoses (mis oli kreeka stiilis hotell linnast väljas mere ääres ja kus ma tundsin end nagu kurbus kummaline tunne peategelase Cécile'ina, aga puudu oli vaid kaunis mees purjekaga merelt Cyril) siis absoluutselt iga viimane kui töötaja seal kõnetas mind afrikaani keeles seega nad arvasid et ma olen nähtavasti lõuna-aafriklane ja ma sain aru ka mida nad tahtsid või küsisid aga vastasin siiski inglise keeles, sest selline julgus afrikaani keelt pruukida mul puudub. Ühesõnaga võin ma kehastuda peaaegu kõikideks lõuna-aafrika vabariigi rassideks. indialaseks mind veel peetud pole, aga mine sa tea mis tulevik toob.

Mis ma oskan öelda, Eesti elu on magus. Sama magus kui Aafrika omagi. Kohandumine on olnud uskumatult kerge, aga siiski on ka väikeseid tagasipõrkeid. Nagu näiteks see, et ma mitte kunagi autos rihma kinni ei pane, selline harjumus on aastaga aknast välja lennanud. Ka käisin ma koeraga emajõe ääres jalutamas ja kui ma nägin mingit karvast olendit puu oksa pealt alla hüppamas hüüdsin OHHHH PAAVIAN! Siis aga meenus et emajõe ääres ikka paaviane naljalt ei näe ja vast oli see üks tavaline kass.....igatahes elasin, nagu veel mäletate, Mitchell’s Plainis, mis on üpris ohtlik geto, mis kuulub värvilistele. Mind kui “värvilist” oli õpetatud aga nõnda, et olgu meie võime ju Mitchell’s Plainis elada ja võib ju ohtlik olla, aga mustanahaliste getod nagu Langa ja Gugulethu ja Khayelitsha on kaheksateist korda hullemad! Olgu olgu, siis aga teatas üks poiss (kes elas Khayelitshas) mulle mxitis et ta tahab minuga kohtuda. Mina mxiti poistega ei kohtu aga ütlesin et ahah tõsi või ja siis ta teatas et jah, aga sina pead Khayelitshasse tulema. Ma ütlesin talle, et sina tahad minuga kohtuda ja mina pean sinu juurde tulema????? Siis ta teatas et ära saa nüüd valesti aru aga ma kardan Mitchell’s Plaini tulla, teil on seal gängsterid ja muud õudsed asjad.....selle peale purskasin ma kõva häälega naerma, Khayelitsha poiss ei julge Mitchell’s Plaini tulla!!!! HAHAHAHA aga kokku jäigi meil saamata...ma ütlesin et eks mina ei julge siis Khayelitshasse tulla.
Aga kui ma midagi igatsen siis on see spontaansus ja vabameelsus. Me käisime alati reede õhtuti peale kirikut mäkis või kusagil süüa ostmas ja mäkis käies panime ükskord Lira plaadi peale, tervel perel meil ju sõnad peas (kuigi sõnad on zulukeelsed ja klikkidega ja me võisime päris totrad välja näha neid asju laulmas, ise aru saamata mida me täpselt laulame). Ja siis kui me sinna drive-in’i jõudsime ja naine küsis mida teile siis mu õde pani muusika põhja lasi aknad alla ja siis kõik laulsime ja tantsisime seal autos ja siis õde küsis TEATE SEDA LAULU VÄ, TEATE? Eks nad ikka teadsid ja kuna nemad olid xhosad said nad ka sõnadest ja muust aru ja seda muusikat kuuldes jooksid teised töötajad ka kohale ja hakkasid ka laulma ja tantsima seal luugi taga,,,,sellise peo korraldasime siis mäkis. Elu seiskus et Lira järgi veidi puusa nõksutada.

Mul on üks sõber, kelle nimi oli Dillan (kristlase nimi), aga õde rääkis et kunagi oli ta nimi Tashreeq (moslemi nimi). Tegemist aga minuvanuse poisiga ja ma otsustasin temalt asja uurida, et kuidas siis nõnda ja siis ta rääkis, et ta elab oma kasuisaga (kes on moslem) ja oma emaga (kes on kristlane) ja et ta kasuisa ja ema olid juba tema beebieast koos. Tema pärisisa on aga kristlane ja nii saigi ta sündides nimeks Dillan ja oli põhimõtteliselt kristlane. Aga ei tea kas kasuisa otsustas nii või mis, et talle kinnitati väikesest saati et tema nimi on Tashreeq ja tema teps mitte kristlane pole, vaid ikka moslem. Nii ta siis arvaski....15 aastaselt sai ta aga teada et tegelikult on tema nimi ikkagi Dillan ja siis oli ta vihane ja ütles et ma olen piisavalt vana et ise otsustada ja nii otsustas ta uuesti kristlaseks hakata. Ma ütlesin talle et oled ikka rumal küll,,,mulle meeldivad moslemipoisid rohkem ja siis ütles et ok sinu pärast võin tagasi moslemiks hakata aga ma ütlesin et jäta vahele see nali....Igatahes on siin nimedega tihtipeale veidrad lood. Kui kellelegi ei meeldi nende nimi siis nad lihtsalt muudavad seda, või lisavad midagi, või võtavad ära. Ja koolinimekirjas ja igal pool ollakse nende enda leiutatud nimedega. Nii rääkis mu sõber Reagan (ta ise otsustas et ta tahab Reagan olla) et tegelikult kirjutatakse ta nime Reagon aga see o talle küll ei meeldi seega ta muutis selle ise a’ks. Ja kui eestis on inimesel kaks nime, nagu mul Hanna-Kristin siis pannakse need nimed ju alati kirja aga seal on enamustel kaks nime nagu näiteks minu õe nimed on Simoné Kim aga seda Kimi võib näha ainult passis või sünnitunnistusel sest teised nimed jäetakse siin põhimõtteliselt lihtsalt ära. Mina ei saa aru miks see teine nimi seal üldse olema siis peab???? Igatahes kui tagasi Dillani teema juurde minna siis tal on kolm õde, kelle isa on see moslemist kasuisa. Ja siis ma küsisin mis su õdede nimed on ja kui ta rääkis et Ashieka jne siis ma ütlesin et ahhaaa su õed on siis moslemid? Ja siis ta ütles et ei ole. Ma ütlesin et kuidas nii Ashieka on ju ehe moslemi nimi aga siis ta ütles et nad ei tea ise ka mis nad on, ema on kristlane isa on moslem neil on moslemi nimed aga kirikus nad ei käi, mošees ka mitte, vahel söövad salaja sealiha!!!!!!! Aga kristlasteks nad ka end ikka ei pea seega nad ei olegi mitte midagi!

Ja ükskord vaatasin ma telekast mingit saadet ja see saade oli ühest mustanahaliste perest kes elasid maal. Ema ja 5 last. Kõige vanem neist 11 aastane ja ema teatas umbes kuu aega tagasi et olgu ma pean korra ära käima ja tõmbas uttu ja enam tagasi ei tulnud. Naabrid siis läksid sinna majja ja mida nad nägid. See 11 aastane õde (kes nägi välja nagu 7 sest ta oli väga alatoidetud ja pisike ja nõrgake) käis koolis, valmistas õdevendadele mingi lõkke kohal süüa ja ühesõnaga hoolitses nende eest. Mingit raha ega midagi tal ei olnud ja nad elasid keset põldu kusagil savionnis kus oligi onn ja mitte midagi muud ja väikseim õde oli tal ikka paari kuune. Proovi siis 11 aastasena 4 õe venna eest hoolt kanda ilma rahata kui ise pead koolis käima jne. Ja siis hakati seda ema otsima, ta ütles et ta läks oma ema ehk siis vanaema juurde aga seal teda mitte ei olnud ja vanaema ütles et ta läks mingi kavaleri juurde. Ja nii nad ta leidsidki kusagilt a la 1000 kilomeetri kaguselt mingi mehe juurest (ta oli sellest mehest rase) ja ta oli otsustanud sinna elama minna sest mees nõudis seda ja kui mees nõuab siis lähed kah!!! Ja ta läkski, jättes oma eelnevad 5 last kel kõigil erinevad isad sinna onni kükitama.....

Ja lihtsalt et te teaks, Lil Wayne on kõikide värviliste poiste iidol!!!! Ja kui ma sinna aasta alguses läksin küsiti mult tihti mis sinu number siis on? Ja kui ma oma telefoni numbri ette lugesin hakati kõva häälega naerma, sest nemad kutsuvad laulu NUMBRIKS seega kui telekast tuleb Ciara laul ride, siis mu õde karjub SEEE ON MINU NUMBER!!!!!!! JEEEE SEE ON MU LEMMIK NUMBER.